Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-109224
Tsiviilasi
R O hagi Konsultatsioonibüroo M. Laikask OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 600 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: R O (isikukood xxxx, xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Aslan Liivak (e-post: [email protected]); Kostja: M. Laikask OÜ (registrikood 12507052, Vägeva tee 17/213, Peetri alevik, Rae vald 75312, Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Indrek Kukk (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23a, 10145 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. Laikask OÜ-lt (registrikood 12507052) hageja R O (isikukood xxxx) kasuks välja 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot.
3.Jätta läbi vaatamata hageja 20.08.2019 nõue mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping. Poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegu tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõistes. Hageja tellis kostjalt 31.01.2017 eramu ehitusprojekti ehitusloa taotlemiseks hinnaga 1200 eurot. Töö eest tasumine lepiti kokku kahes osas. Esimene 600 eurot tuli tasuda enne tööde alustamist ning teine 600 eurot tuli tasuda pärast xxxx valla ehitusloa väljastamist.
2.Kostja pidi lepingu alusel esitama 15.02.2017 hagejale eskiislahenduse, kuid ta ei teinud seda. Hageja võttis kostjaga ühendust e-kirjade teel ning kostja lubas uueks eskiislahenduse valmimise tähtajaks hiljemalt 31.03.2017 ja ehitusprojekti valmimise tähtajaks 14.04.2017. Kostja lubas, et ehitusluba väljastatakse 14.05.2017. Kostja saatis hagejale 01.04.2017 eskiislahenduse, millel oli garaaž valesti joonistatud. Hageja parandas eskiisi ja saatis selle tagasi. Pärast seda tekkis viivitus ning kostja ei täitnud enam oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei edastanud parandatud eskiislahendust hagejale, ei koostanud ehitusprojekti ning sellest tulenevalt ei taotletud ka ehitusluba.
3.26.06.2017 palus hageja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lõpetada, mis oli tingitud kostja korduvast tähtaegade rikkumisest ning kohustuste mittetäitmisest. Kuivõrd tööd jäid teostamata ja tähtaegadest ei peetud kinni, soovis hageja ettemaksu 600 euro tagastamist. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks Tarbijakaitseametisse. Kostja keeldus 600 euro tagastamisest.
4.Kostja leidis, et tööd polnud võimalik teha, sest hoone kohta puudus mõõdistusprojekt ning hageja ei teinud mõõtetöid ise ära. Kostja sai hagejalt hoone vana projekti nii-öelda igaks juhuks, kuid hageja ei palunud kordagi teha uut ehitusprojekti vana projekti järgi, vaid palus projekti koostada tegelikele mõõtudele vastavalt. Kostja väidete kohaselt ei olnud hagejal õigust poolte vahel sõlmitud lepingust taganeda, kuivõrd kostja töö seisis mõõdistusprojekti taga, mida hageja ise ära ei teinud. Kostja leidis, et kuivõrd ta on teinud töö eesmärgi saavutamiseks kulutusi summas 435 eurot, on ta valmis hagejale tagastama 165 eurot ning hoone algse ehitusprojekti.
5.Tarbijavaidluste komisjon leidis, et kostjal puudub õigus nõuda ehitusprojektile kulutatud aja ja tehtud töö eest tasu, kuna lepingu eesmärk jäi saavutamata kostja lepingu rikkumise tõttu. 15.06.2018 otsusega asjas nr 6-1/18-001907 rahuldati hageja avaldus, millega tunnistati hageja õigus taganeda kostjaga sõlmitud müügilepingust ning mõisteti hageja kasuks välja 600 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni otsuse viimane vabatahtliku täitmise tähtaeg oli 30 päeva alates komisjoni otsuse avalikustamisest. Otsus tehti teatavaks 21.06.2018, viimane otsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg oli seega 21.07.2018. Kostja otsust ei täitnud ega vaidlustanud. Õigusabikuludena palus hageja kostjalt välja mõista 400 eurot, riigilõivu 125 eurot ja viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
6.20.08.2019 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Lisaks väitis hageja, et kostja ei oma majandustegevuse registri kohaselt pädevust projekteerida. Kostja on tahtlikult tekitanud arusaama, et tal on pädevus projekteerimises, mistõttu sõlmis hageja temaga lepingu (TsÜS § 94 lg 1). Hea usu põhimõtte kohaselt pidanud kostja hagejat teavitama, et tal tegelikult puudub riiklikult tunnustatud pädevus projekteerida. Ilmselgelt on tähtis majade projekteerimise ja ehitamise tellimisel, et teisel lepingupoolel on vastavad eriteadmised (TsÜS § 95) ning kostja oli kohustatud sellest hagejat teavitama. Kostja oleks sellest pidanud hagejat teavitama vähemalt siis, kui sai xxxx Vallavalitsuse koostatud projekteerimistingimused, milles nõuti projekti koostajalt erialase hariduse olemasolu.
7.Eelnevast sai hageja teada alles kohtumenetluse käigus, kui ta kontrollis kostja ja viimase seadusliku esindaja tausta. Hageja soovis tehingu tühistamist TsÜS § 98 lg 1 alusel ja kahju hüvitamist TsÜS § 101 alusel alternatiivse nõudena. Kostja on tuntud oma erinevate kahtlaste tegemiste poolest. Äripäev on kajastanud, et kostja jättis oma firma xxxx OÜ alt ehitustööd lõpetamata.
8.Kostja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt ta teavitas hagejat, et algne ehitusprojekt on vajalik hoone ümberehituse projekteerimiseks. Tegelikud asjaolud räägivad vastupidist. Kui 28.01.2017 tegi kostja hoone ülevaatuse, kus ilmnes ümberehitustöödega alustamine, pidi kostja koheselt hagejat sellest teavitama. Kostja ei teinud sellest probleemi. 26.03.2017 kirjas esitas kostja veel omalt poolt projekti valmimise osas tähtaegu. Kostja oleks pidanud hoopis hagejat teavitama, et lepingut ei ole võimalik täita seni, kuni pole koostatud mõõdistusprojekti ja dokumentatsiooni.
9.Kostja ei ole selgitanud, miks oli tema hinnangul vaja uue maja projekteerimisel koostada vana mõõdistusprojekt. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Nõuded ehitusprojektile” § 14 lg 3 kohaselt sisaldab ehitise ümberehitamise korral ehitusprojekt üksnes vajadusel mõõdistusprojekti ja olemasoleva ehitise auditi andmeid. Kostjal pole üldse pädevust hinnata, et kas käesoleval juhul oli vajadus teha mõõdistusprojekti ja auditeerida olemasolevat ehitist. Vajadus tekiks, kui juurdeehituse puhul kasutatakse olemasolevat konstruktsiooni sellisel moel, kus võib tekkida kahtlus, et konstruktsioonide tugevus ei vasta juurdeehitise puhul enam nõuetele või on oluline kahtlus, et juurdeehitise suurus võib ületada lubatut.
10.Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et kuna hageja oli alustanud ebaseaduslikku hoone ümberehitust, ei olnud enam mõõdistust võimalik kohalikule omavalitsusele esitada. Hageja pidas arusaamatuks, miks ei võinud siis enam olemasolevat hoonet mõõdistada. Hageja pidas põhjendamatuteks kostja väiteid, et viimane ei saanud ümberehituste tõttu anda hinnanguid selle kohta, kas hoone oli algse projekti järgi ehitatud, sest hoone konstruktsioonides olid toimunud pöördumatud muutused.
11.Hageja leidis, et kostja distsiplineerimiseks tuleks talt välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel, sest hageja langes pettuse ohvriks. Hageja on raisanud tulutule asjaajamisele, Tarbijavaidluskomisjonis käimisele ja kohtus käimisele kostja tõttu aega ja närve.
12.Kostja menetluskuludega hageja ei nõustunud. Kuna kostja esindaja juba koostas vastuse Tarbijakaitseametile, ei saanud samade seisukohtade uus esitamine aega võtta enam kui 30 eurot. Hageja soovis, et kohus lahendaks esimese alternatiivina nõude, kus hageja taotleb lepingu tühiseks lugemist kostja pettuse tõttu. Hageja palus menetluskuludena välja mõista 525 eurot, millest 400 eurot on õigusabikulud ja 125 eurot riigilõiv.
Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu Sillavahe tee 13 üksikelamu rekonstrueerimise ning laiendamise projekteerimistööde teostamiseks koos kinnistu geodeetilise alusplaani koostamisega. Kostja nõustus, et tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 1200 eurot, millele lisandus 300 eurot geodeetilise alusplaani tellimise eest. Hageja tasus tööde alustamisel ettemaksuna 600 eurot.
14.Hageja esitas kostjale hinnapäringu suusõnaliselt 26.01.2017 ja edastas samal päeval xxxx Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused elamu rekonstrueerimiseks-laiendamiseks. Esimene poolte kohtumine leidis aset 28.01.2017 xxxx tee xxxx kinnistul. Kohtumisel osalesid M V ning T O. Ehitise ülevaatusel selgus, et 28.01.2017 seisuga oli säilinud hoone algse ehitusprojekti järgi püstitatud hoonekehand. Hoone sisemised konstruktsioonid ehk vaheseinad ja vahelaed olid ülevaatuse ajaks lammutatud. Seega on ilmne, et 28.01.2017 seisuga oli hageja alustanud xxxx tee xxxx elamu ümberehitustöid ilma selleks vajalikku dokumentatsiooni omamata. Tegemist oli ebaseadusliku ehitustegevusega, kuivõrd vastavalt ehitusseadustikule on ümberehitamine ja lammutamine ehitamine (EhS § 4 lg 3 p 2 ja lg 4).
15.Kohtumisel räägiti läbi hageja antud lähteülesanne projekteerimiseks. Kostja selgitas, milliseid dokumente on projekteerimise alustamiseks vaja ning millised on teostatavate tööde eest tasustamise tingimused. Kostja teavitas hagejat asjaolust, et algne ehitusprojekt on vajalik hoone ümberehituse projekteerimiseks kui viimane ametlik ehitusalane dokumentide kogum xxxx tee xxxx elamu kohta. Hageja edastas kõnealuse dokumendi kostjale 31.01.2017. Hageja ei teavitanud kostjat, et olemasoleva ehitusjärgus hoone parameetreid on muudetud võrreldes algse ehitusprojektiga. Kuivõrd 28.01.2017 oli juba ehitustöödega elamu ümberehitamisel alustatud, ei oleks kostja saanud anda hinnanguid ega võtta seisukohta, kas hoone oli algse ehitusprojekti järgi ehitatud, sest selleks ajahetkeks olid hoone konstruktsioonide osas toimunud pöördumatud muutused. Seega alustas kostja vastavalt hageja juhistele projekteerimist lähtudes hageja algsest ehitusprojektist.
16.27.01.2017 alustas kostja tööde teostamisega, tellides ära geodeetilise alusplaani xxxx OÜ-lt. Geodeetilise alusplaani koostamiseks vajalikud välitööd lõpetati kinnistul 05.02.2017. Kostja teavitas sellest hagejat ning edastas info edasiste tööetappide kohta. Kostja teavitas hagejat, et eskiislahenduse valmimine toimub peale 15.02.2017. Kinnistu geodeetiline alusplaan valmis ning edastati hagejale 02.03.2017 ja alates nimetatud kuupäevast tekkis võimalus projekteerimistöid teostama hakata. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 15 kohaselt on projekti koostamise lähtealuseks muu hulgas tellija poolt esitatav geodeetiline alusplaan. Seega oli kostja eelprojekti koostamine takistatud hageja tegevusetuse tõttu, kes ei olnud esitanud nõuetele vastavat geodeetilist alusplaani.
17.26.03.2017 edastas hageja kostjale projekteerimistööde edasise ajakava. Eskiislahendus edastati hagejale tutvumiseks 01.04.2017 ehk tähtajaliselt. 05.04.2017 andis hageja tagasisidet esitatud eskiislahenduse osas. Hageja kommentaaridest võis välja lugeda, et esitatud ruumilahendus osutus hagejale sobilikuks, v a garaaži osas. Samas selgus hageja 05.04.2017 tagasisidest esmakordselt, et püstitatud elamu ei vastanud algsele ehitusprojektile. Kostja on korduvalt hagejale selgitanud, et kui ehitis ei vasta algsele ehitusprojektile, tuleb koostada hoonele mõõdistusprojekt ning dokumentatsioon koos vastava teatisega tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitise andmete korrigeerimiseks ehitisregistris. Viimati tegi kostja seda 26.06.2017.
18.Kostja rõhutas, et pooled leppisid kokku hoone rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekti koostamises, mitte hoone varasemalt teostatud ebaseaduslike ehitustööde seadustamises, mida teostatakse läbi mõõdistusprojekti ja andmete esitamise teatise kohalikule
omavalitsusele. Kuna hageja oli alustanud hoone ebaseaduslikku ümberehitust, ei olnud arusaadavalt võimalik enam vajaliku mõõdistust ega andmete teatamist kohalikule omavalitsusele esitada. Kuivõrd hageja mõõdistust ei teostanud, ei võimaldanud see töövõtjal endale võetud kohustusi kokkulepitud mahus ilma täiendavate lisatöödeta teostada.
19.26.06.2017 e-kirjas teatas kostja, et on nõus tulles vastu hageja soovile nimetatud tööd teostama, aga kuna hageja mõni päev rõhutas telefonikõnes soovi sõlmitud lepingust taganeda, jäid kostjal lisatööd teostamata. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja osutatud teenuste mõistlik tunnitasu suurus on 50 eurot. Kostja oli käibemaksukohuslane, mistõttu lisandub nimetatud hinnale käibemaks 20%.
20.26.01.2017 kulus kostjal hageja saadetud dokumentidega tutvumiseks, ehitise andmetega tutvumiseks ehitusregistris 0,5 h ehk 25 eurot. 27.01.2017 kulus geodeetilise alusplaani tellimuse esitamiseks 0,25 h ja 12,50 eurot. 28.01.2017 kulus hagejaga objektil kohtumiseks ja objekti ülevaatuseks 2 h ehk 100 eurot. 01.04.2017 kulus tehniliste tingimuste taotlemiseks xxxx AS-lt 0,5 h ja 25 eurot. Märtsis 2017 kulus elamu rekonstrueerimise ja laiendamise eskiislahenduse koostamisele 3 h ehk 150 eurot. Aprillis 2017 kulus hagejaga kohtumisele ja eskiislahenduse arutelule 1 h ja 50 eurot. Kokku kulus 362,50 eurot ning koos käibemaksuga 435 eurot. Seega on kostja teinud xxxx tee xxxx projekteerimisega seonduvalt kulutusi 435 eurot, mis tuleb ettemaksu arvelt tasaarveldada. Seega jääb hageja nõude summaks 165 eurot. Kostja loetletud toimingud on projekteerimisega seotud ja põhjendatud ning kuuluvad kompenseerimisele ettemaksu ulatuses.
21.Kostja viitas VÕS § 655 lõikele 1, samuti VÕS § 188 lõikele 2, § 189 lõikele 1. Kostja on hageja nõude tasaarvestamisel tuginenud sellele, et on teinud lepingu täitmise ettevalmistamiseks toiminguid ja hageja peab hüvitama nende tegemise ajakulu. Kostja ajakulu tehtud toimingutele on muutunud kasutuks ja see on VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitatav. Hageja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema ja arvestama, et kui ta lepingust enne selle täitmist taganeb või üles ütleb ja selle tagajärjel muutub kostjal lepingu täitmine võimatuks, peab ta hüvitama kostjale ajakulu lepingu täitmise ettevalmistamiseks tehtud toimingute eest (VÕS § 127 lg 3). See hõlmab ka enne lepingu sõlmimist tehtud toiminguid. Kostja ei oleks nende toimingute tegemiseks aega kulutanud, kui ta ei oleks uskunud lepingu kehtivusse kuni selle täitmiseni. Seega on olemas põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjale tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Tegemist on nn usalduskahju hüvitamisega, millega kaitstakse eelkõige isiku usaldust selle vastu, et tema tehtud tehing on kehtiv. Kostja pakkus hagejale Tarbijavaidluste komisjoni menetluses kompromissina 165 euro tagastamist, millest hageja keeldus.
22.Tarbijavaidluse komisjoni istungil oli kostja esindajaks advokaat. Lepingu mittetäitmise tingis hageja, millest tulenevalt on kostja pidanud pöörduma asjaolude selgitamiseks ja oma õiguste kaitseks advokaadi poole. Advokaadist esindaja teostas kahju ärahoidmiseks järgnevad tööd. 12.06.2018 kulus istungiks valmistumiseks 1 h 40 min. 13.06.2018 kulus istungil esindamiseks 40 minutit ja 18.06.2018 kulus konsultatsiooni andmiseks seoses otsusega 40 minutit ehk kokku 3 tundi. Esindaja töötunni hinnaks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja viitas VÕS § 115 lõikele 1 ja VÕS § 128 lõikele 3. Antud juhul on kostja pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadi poole. Kostja kulu oli ilma käibemaksuta kokku 360 eurot.
23.Hageja distsiplineerimiseks pidas kostja otstarbekaks nõuda hagejalt tarbijavaidluskomisjoni istungiga kaasnenud rahalise kahju hüvitamist summas 360 eurot. Kostja viitas TsMS § 457 lõikele 2. Tasaarvestuse tulemusena peaks hageja tasuma kostjale 195 eurot, mis välistab tema nõude rahuldamise. Tasaarvestuse tegemiseks ei pea kostja esitama vastuhagi.
24.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Vastuse koostamiseks hagile kulus 3 h 36 minutit. Kostjale osutati õigusteenust hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa ka muul põhjusel käibemaksu
tagasi küsida. Kostja palus menetluskuludena välja mõista kulud koos käibemaksuga summas 518,40 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
25.15.01.2020 seisukohtades viitas kostja sellele, et MTM määruse nr 97 § 3 lg 2 järgi kuuluvad ehitusprojekti juurde ka muud dokumendid, mis seonduvad ehitamisega, ehitise kasutamise ning korrashoiuga. MTM määruse nr 115 § 14 alusel lasub kinnistu omanikul kohustus koostada ruumidest tõesed plaanid. Projekteerimistööde käigus ja pärast eskiislahenduse koostamist selgus kostjale, et ehitis ei ole ehitatud kooskõlas ehitusprojektiga ning väljastatud ehitusloaga. Projekteerimistööde aluseks tuleb võtta hoone aktuaalne mõõdistus, et projektlahendusega saaks määrata täpsed ning tõesed ehitise tehnilised näitajad. Hageja ja kostja vaheline kokkulepe projekteerimistööde läbiviimiseks ei hõlmanud hoone aktuaalset ülesmõõdistust. Seega lasus hagejal kohustus teha mõõdistus. Projekteerimistööde käigus juhtis kostja korduvalt hageja tähelepanu hoone aktuaalse mõõdistuse teostamise vajadusele. Hageja ignoreeris antud asjaolu ega esitanud kostjale tõeseid andmeid ehitise kohta.
26.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Kostja teenuse tunnitasu on 50 eurot, mis on mõistlik. Tasule lisandub käibemaks. Kostja leidis jätkuvalt, et tal on toimingute tegemiseks kokku kulunud 435 eurot. Antud summa osas on kostja esitanud tasaarvestuse avalduse 08.04.2018 vastuses Tarbijakaitseameti menetluses. Lisaks on kostja teinud rahalisi kulutusi tarbijavaidluskomisjoni istungiga seoses summas 360 eurot. Kulutused koosnevad õigusabikuludest. Kui kohus leiab, et 08.04.2018 tasaarvestuse avaldus ei ole kehtiv, kuuluvad menetluslikule tasaarvestusele hageja tasutud ettemaksu 600 euro arvelt esimeses järjekorras projekteerimistööde käigus tehtud kulutused summas 435 eurot ja seejärel rahalised kulutused summas 360 eurot tarbijavaidluskomisjoni istungiga seoses. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 195 eurot.
27.01.04.2017 edastas kostja hagejale üksikelamu rekonstrueerimise ja laiendamise eskiislahenduse. Juulis 2018 sai kostjale Ehitisregistrist teatavaks, et hageja kinnistule on väljastatud ehitusluba nr xxxx ehitise laiendamiseks. Ehitusloa väljastamise aluseks oli OÜ xxxx koostatud ehitusprojekt nr 191117. Võrreldes kostja koostatud eskiislahendust ning ehitusprojekti, on nähtav, et projekti koostamisel on aluseks võetud kostja eskiislahendus. Ruumide jaotus ja nende paiknemine ning hoone väline mahuline lahendus järgib kostja eskiislahendust. Kostja viitas AutÕS § 4 lõike 3 punktile 14, § 11 lõikele 2 ja lõikele 3.
28.Kuna hageja on kasutanud kostja loodud teost ilma kostja nõusolekuta, on hageja rikkunud kostja autoriõigusi. Kostja hindas autoriõiguse tasu suuruseks 1200 eurot, mis oli poolte vahel kokku lepitud tööde maksumuseks. Kui kohus ei pea kehtivaks kostja 08.04.2018 tasaarvestusavaldust või ei pea võimalikuks menetlusliku tasaarvestuse tegemist projekteerimise ja õigusabikulude osas, palus kostja teha tasaarvestuse autoriõiguste rikkumisest tekkinud kahju arvelt summas 1200 eurot.
29.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Vastuse koostamiseks hagile 17.06.2019 ja 13.01.2020 seisukoha koostamiseks kulus kokku 4 h 36 minutit. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi küsida. Kostja õigusabikulud on 662,40 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja ei ole välja toonud, milliseid toiminguid on tema esindaja teinud, mistõttu ei ole kulude põhjendatust võimalik hinnata.
Kohtuotsuse põhjendused
30.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
31.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja koostama hageja eramule ehitusprojekti koos ehitusloa taotlemisega; 2) lepingu kohaselt pidi hageja tasuma kostjale tööde eest 1200 eurot, millele lisandus tasu 300 eurot geodeetilise alusplaani koostamise eest; 3) hageja tasus kostjale ettemaksuna 600 eurot; 4) 26.06.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et lõpetab koostöö kostjaga.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda põhjusel, et kostja rikkus lepingut oluliselt ning kas seetõttu on hagejal õigus nõuda tagasi lepingu alusel tasutud summa. Kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestuse avaldused. Hageja on esitanud täiendavalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
33.Esmalt osundab kohus, et ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt oli tema ning kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi koostama lepingu alusel ehitusprojekti hageja kinnistu tarbeks. VÕS § 635 lg 4 näeb ette, et tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kuna lepingu esemeks oli teenuse osutamine hageja kui tarbija kinnisasja suhtes, ei saa poolte vahel sõlmitud lepingut pidada tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõistes. Küll aga nõustub kohus sellega, et tegemist oli töövõtulepinguga.
34.Hageja väitis, et kostja rikkus töövõtulepingut, sest ei koostanud ehitusprojekti kokku lepitud tähtajaks. Hageja väitis, et algselt pidi kostja eskiislahenduse esitama 15.02.2017, kuid ei teinud seda. E-kirja teel lubas kostja eskiislahenduse üle anda 31.03.2017, ehitusprojekti koostada 14.04.2017 ja tagada ehitusloa väljastamine 14.05.2017, kuid kostja kohustusi ei täitnud. 01.04.2017 saatis ta küll eskiislahenduse, mida hageja parandas ning pärast seda kostja oma kohustusi enam ei täitnud. Hageja lõpetas lepingu, sest kostja rikkus tähtaegu. Lisaks leidis hageja, et poolte kokkuleppe järgi pidi kostja koostama uue ehitusprojekti vastavalt hoone tegelikele mõõtudele. Kostja väitis, et talle selgus 28.01.2017 ülevaatusel, et kinnistul on algse projekti alusel ehitatud hooned, kuid hageja ei teavitanud kostjat, et hoone parameetreid on võrreldes algse projektiga muudetud. Kostjale selgus see alles 05.04.2017, misjärel ta selgitas hagejale, et viimane peab koostama mõõdistusprojekti, mida hageja ei teinud. Pooled ei leppinud kokku ebaseaduslike ehitustööde seadustamises, vaid hoone rekonstrueerimise ja laiendamise projekti koostamises. Kuna hageja mõõdistusprojekti ei koostanud, ei saanud kostja oma töid tähtaegselt teostada.
35.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 19.11.2019 pöördumises selgitas kohus mõlemale poolele vajadust oma väiteid täiendavalt põhjendada ja tõendada (toimiku lk 63-64). Vaatamata kohtu selgitustele pooled oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.
36.Asjas ei ole esitatud tõendeid, milliste kohaselt oleksid hageja ja kostja kokku leppinud viisil, kus kostja pidi algse eskiislahenduse hagejale esitama 15.02.2017. Seega on hageja väiteid
algselt kokku lepitud tähtaja rikkumise kohta jäänud tõendamata. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled leppisid kokku palju hilisemates tööde teostamise tähtaegades, kuid kostja rikkus neid tähtaegu.
37.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 26.01.2017 saatis hageja kostjale e-kirjaga projekteerimistingimused (toimiku lk 35-37, toimiku lk 74). Projekteerimistingimused olid väljastatud xxxx Vallavalitsuse 20.12.2016 korraldusega nr 1807 (toimiku lk 38-39, toimiku lk 75-80). Projekteerimistingimuste kohaselt olid need välja antud ehitise laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Projekteerimistingimuste väljastamisel arvestati, et kinnistul on juba elamu ja abihoone. Seega võib järeldada, et hageja soovis saada projekti olemasoleva elamu rekonstrueerimiseks.
38.02.02.2017 saatis kostja hagejale e-kirja koos arvega esimese osamakse kohta (toimiku lk 41, lk 82, lk 88). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus ettemaksuna kostjale 600 eurot. 05.02.2017 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et geoalus on mõõdistatud ja eskiislahendus esitatakse hagejale pärast ülevaatust 15.02.2017 (toimiku lk 41, lk 82, lk 88). xxxx OÜ oli 02.03.2017 e-kirjaga edastanud kostjale valminud geoaluse (toimiku lk 42, lk 82). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai geodeetilise alusplaani ja tasus selle eest 300 eurot.
39.27.02.2017 saatis hageja kostjale e-kirja ja küsis, kas ta saaks näha lubatud eskiislahendust (toimiku lk 43, lk 88). Kostja vastas sellele e-kirjale 26.03.2017 (toimiku lk 43, lk 88) ja teatas, milline on Sillavahe 13 üksikelamu rekonstrueerimise-laiendamise projekteerimise ajakava. Kostja lubas eskiislahenduse esitada hagejale kooskõlastamiseks hiljemalt 31.03.2017, misjärel lubas täiendused sisse viia hiljemalt 07.04.2017. Ehitusprojekti lubas kostja valmis teha hiljemalt 14.04.2017 ja ehitusloa väljastamist lubas kostja hiljemalt 14.05.2017. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja pakutud tähtaega puudutavad tingimused olid talle vastuvõetavad ning pooled leppisid nendel tingimustel kokku. Seega lasus kostjal kohustus koostada eskiislahendus hiljemalt 31.03.2017, projekt hiljemalt 14.04.2017 ja tagada ehitusloa väljastamine hiljemalt 14.05.2017.
40.Kostja palus 26.03.2017 e-kirjas hagejal saata ühtlasi kinnistu omaniku andmed, et taotleda tehnilisi tingimusi xxxx AS-lt. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitaski 01.04.2017 AS-le xxxx taotluse (toimiku lk 48, lk 102) tehniliste tingimuste väljastamiseks ehitusprojekti koostamiseks. AS xxxx väljastas tehnilised tingimused 03.04.2017 (toimiku lk 49, lk 103-107).
41.01.04.2017 saatis kostja hagejale e-kirja, millega koos ta edastas elamu rekonstrueerimiselaiendamise esialgse eskiislahenduse (toimiku lk 43, lk 45, lk 84-92, lk 88-92). Kostja teatas, et ootab hageja parandus- ja täiendusettepanekuid. 05.04.2017 saatis kostja hagejale veel ühe ekirja, milles teatas, et ta muutis vaateid (toimiku lk 44, lk 88). Seega võib järeldada, et hageja esitas parandusettepanekud eskiisi suhtes, mida kostja arvestas.
42.24.04.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 46 pöördel), milles heitis kostjale ette tähtaja rikkumist ja juhtis tähelepanu, et ei olnud saanud üle-eelmise nädala lõpuks lubatud eskiislahendust. Kostja vastas sellele 24.04.2017 (toimiku lk 46), et kuna töömaht on suur, läheb veel veidi aega. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu erinevalt kostja väidetest, et kostjale oleks mistahes viisil pärast eskiisprojekti koostamist selgunud, et seni kinnistule rajatud hoone ei vasta varasemale ehitusprojektile. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks juhtinud hageja tähelepanu vajadusele koostada olemasoleva elamu mõõdistusprojekt ning oleks hagejat teavitanud, et ei saa jätkata lepinguliste töödega enne, kui hageja on lasknud koostada mõõdistusprojekti. Kostja väited selle kohta, et tema lepinguliste tööde tähtaegse täitmise võimatus tulenes hagejast, on jäänud täielikult tõendamata.
43.26.06.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 46, lk 93), milles teatas, et lõpetab kostjaga igasuguse koostöö, sest töid ei tehtud tähtaegselt. Korduva eskiisi esitamise tähtaeg oli
hiljemalt 07.04.2017 ja projekti tähtaeg 14.04.2017. Ehitusloa esitamise tähtaeg oli 14.05.2017, kuid nendest tähtaegadest kinni ei peetud. Samuti leidis hageja, et kostja koostatud esmane eskiis ei vastanud sellele, mis kokku lepiti. Hageja teatas e-kirjas, et ta joonistas eskiisi ise ringi ja saatis kostjale tagasi, kuid lahendust ei tulnud. Hageja nõudis ettemaksu tagastamist ja kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul võib hageja e-kirjast järeldada, et hageja soovis lepingust taganeda, sest kostja oli lepingut oluliselt rikkunud.
44.Kostja vastas hagejale 26.06.2017 (toimiku lk 46, 93), milles väitis, et talle selgus eskiislahenduse edastamisel, et olemasolev hoone ei vasta kinnitatud projektile, millest hageja pidi olema teadlik. Hageja oleks seetõttu pidanud edastama kostjale hoone mõõdistusprojekti. Kostja leidis, et projekteerimistööde käigus on võimalik viia hoone mõõtmed vastavusse olemasoleva olukorraga, kuid selles ei olnud pooled kokku leppinud. Kostja leidis, et hageja on ise tellijana sattunud vastuvõtu viivitusse, millest tulenevalt puudub hagejal õigus kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid. Lisaks leidis kostja, et hageja oleks talle lepingust taganemise korral pidanud andma täiendava tähtaja. Kohus leiab, et seega asus kostja tegema viiteid mõõdistusprojekti koostamise vajadusele alles pärast seda, kui ta oli tähtaega juba ületanud ning hageja selle tõttu lepingust taganenud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks varasemalt hagejat millestki teavitanud. Kostja ei ole ka ühelgi viisil tõendanud ega põhistanud, millisel ajahetkel ja millest tulenevalt selgus talle pärast eskiisprojekti koostamist, et mõõdistusprojekt on vajalik.
45.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega lasus kostjal kohustus teostada tööd kokku lepitud tähtajaks. VÕS § 100 näeb ette, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Olukorras, kus kostja ei teostanud töid tähtaegselt, rikkus ta lepingulist kohustust. VÕS § 105 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Seega oli hagejal õigus lepingust taganeda tähtaja rikkumise puhul sõltumata sellest, kas kostja vastutas tähtaja rikkumise eest või mitte.
46.Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta kohustuse rikkumise eest ei vastutanud. VÕS § 119 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et tema kohustuste täitmise eeldusena pidi hageja koostama mõõdistusprojekti ning kostja teavitas hagejat vastavast kohustusest.
47.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi on olulise lepingu rikkumisega eelkõige tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Lisaks sätestab VÕS § 116 lg 4, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Kostja leidis muuhulgas, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, sest hageja ei andnud talle kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Kohus selle väitega ei nõustu.
48.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja pidi ehitusprojekti valmis tegema hiljemalt
14.04.2017 ja tagama ehitusloa väljastamise 14.05.2017. Pärast tähtaja möödumist saatis hageja kostjale 24.04.2017 e-kirja (toimiku lk 46 pöördel), milles heitis kostjale ette tähtaja rikkumist ja juhtis tähelepanu, et ta ei olnud saanud üle-eelmise nädala lõpuks lubatud eskiislahendust. Hageja soovis teada, miks on kostja tähtaega ületanud. Kostja vastas sellele 24.04.2017 üksnes väitega, et töö ei ole valmis, sest tööde maht on väga suur. Kostja ei viidanud kordagi sellele, et tööde tähtaegne valmimine oleks sõltunud mõnest hageja tegemata toimingust.
49.Kohus leiab, et hageja 24.04.2017 e-kirja, milles ta juhtis kostja tähelepanu tähtaja ületamisele ning soovis selgitust tööde valmimise kohta, on hinnatav kui täiendava tähtaja andmine. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Seega saab eeldada, et kuna hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist, andis ta kostjale ühtlasi täiendavalt mõistliku tähtaja. Vaidlus puudub selle üle, et ka järgnevate kuude jooksul kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt oli hagejal õigus kostja lepingu rikkumise tõttu 26.06.2017 e-kirjaga lepingust taganeda.
50.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 sätestab, et VÕS § 655 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
51.Seega on töövõtulepingust võimalik taganeda või see üles öelda ning taganemisel ja ülesütlemisel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Töövõtulepingust taganemisele järgneb lepingu tagasitäitmine, mis tähendab, et pooltel on võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (RK TKo 3-2-1-79-16, p 13). VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 2 p 1 näeb ette, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. VÕS § 189 lg 3 näeb ette, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 18 lg 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
52.Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi kostja jättis koostamata lõpliku ehitusprojekti ja tagamata ehitusloa väljastamise, koostas ta eskiislahenduse ja andis selle hagejale üle ning tegi teisi toiminguid. Eeltoodu tähendab, et kuigi hagejal oli õigus nõuda lepingu alusel tasutud ettemaksu tagastamist, pidi ta samaaegselt hüvitama kostjale saadu väärtuse. Kostja esitas hageja ettemaksu tagastamise nõudele tasaarvestuse avalduse 08.04.2018 vaidluse lahendamisel tarbijavaidluste komisjonis (toimiku lk 71-73).
53.Kostja leidis, et ta on teinud teenuse osutamisel toiminguid, milliste mõistlikuks väärtuseks tunnitasu alusel on 50 eurot. Kostja leidis, et tal kulus 26.01.2017 dokumentidega tutvumiseks, ehitise andmetega tutvumiseks ehitusregistris 0,5 h ehk 25 eurot. 27.01.2017 kulus geodeetilise alusplaani tellimuse esitamiseks 0,25 h ehk 12,50 eurot. 28.01.2017 kulus hagejaga objektil kohtumiseks ja objekti ülevaatuseks 2 h ehk 100 eurot. 01.04.2017 kulus tehniliste tingimuste taotlemiseks xxxx AS-lt 0,5 h ehk 25 eurot. Märtsis 2017 kulus elamu rekonstrueerimise ja laiendamise eskiislahenduse koostamisele 3 h ehk 150 eurot. Aprillis 2017 kulus hagejaga kohtumisele ja eskiislahenduse arutelule 1 h ja 50 eurot. Kokku kulus 362,50 eurot ning koos
käibemaksuga 435 eurot. Pärast tasaarvelduse teostamist jääb hageja nõude summaks 165 eurot.
54.Kohus leiab, et kostja tasaarvelduse avaldus on põhjendatud, sest kostjal oli õigus lepingust taganemise tulemusena saada tagasi üleantu väärtus. Üleantu väärtuse hüvitamise õigus oli kostjal sõltumata sellest, et hagejal oli õigus lepingust taganeda kostja rikkumise tõttu. Lepingulise tasu nõuet ei ole kostja tasaarvestuse avalduses esitanud. 19.11.2019 pöördumises selgitas kohus hagejale vajadust (toimiku lk 63-64) vastata kostja tasaarvestuse avaldusele. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ega tõendit. Tasaarvestuse avaldusele ja tasaarvestatava nõude suurusele hageja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja andis hagejale üle eskiisprojekti ja kulutas oma aega erinevate toimingute tegemisele, mistõttu sai hageja temalt lepingu alusel teenust, millel oli väärtus. Teenuse väärtus tuli hagejal lepingust taganemise tulemusena hüvitada. Eeltoodu alusel on teostatud tasaarvestuse alusel hageja nõude suuruseks kostja vastu 600 eurot – 435 eurot = 165 eurot
55.Täiendavalt esitas kostja hageja vastu tasaarvestuse avalduse tulenevalt kahju hüvitamise nõudest. Kostja leidis, et kuna hageja pöördus Tarbijavaidluste komisjoni poole ja kostjat esindas komisjonis advokaat, on kostjale tekkinud kahju õigusabikulude näol ilma käibemaksuta 360 eurot. Kohus leiab, et kostja teine tasaarvestuse avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
56.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, millest hageja taganes kostja rikkumise tõttu. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega saab kahju hüvitamist nõuda siis, kui teine pool on lepingut rikkunud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hageja oleks lepingut rikkunud, mis välistab kostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise tema vastu.
57.VÕS § 127 lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kahju saab nõuda siis, kui lepinguline kohustus, mida teine lepingupool rikkus, pidi poolt nimelt tekkiva kahju eest kaitsma. Samuti pidi teine lepingupool kahju tekkimise kohustuse rikkumise tagajärjena ette nägema. Eeltoodust tuleneb, et ilma teise poole lepingulise kohustuse rikkumise esinemiseta kahju hüvitamist nõuda ei saa.
58.Täiendavalt asus kostja väitma, et tema autoriõigusi on rikutud, millest tulenevalt on tal õigus esitada hageja vastu kolmas tasaarvestuse avaldus summas 1200 eurot. Kohus leiab, et ka kolmas tasaarvestus avaldus on jäänud põhjendamata ja tõendamata. Iseenesest on põhjendatud kostja väide, et arhitektuursed joonised on autoriõigusega kaitstud teoseks. Samas näeb AutÕS § 13 lg 1 ette terve loetelu erinevatest autorile kuuluvatest varalistest õigustest. Nii kuulub autorile õigus lubada või keelata oma teose reprodutseerimist, levitamist, tõlkimist, kohandamist, eksponeerimist, edastamist, üldsusele kättesaadavaks tegemist. Kostja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud ega tõendanud, millist tema kui autori varalist õigust on hageja rikkunud. Rikkumise tõendamiseks kostja tõendeid ei esitanud.
59.Kostja väidetest võib mõista, et ta on ette heitnud ehitusprojekti koostamist tema eskiislahenduse alusel ilma tema kui teose algse autori nõusolekuta. AutÕS § 35 lg 1 sätestab, et teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. Samuti sätestab AutÕS § 35 lg 2, et tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks,
draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult autoriõiguse seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides.
60.Kostja on jätnud tähelepanuta, et ehitusprojekti ei ole loonud mitte hageja, vaid äriühing OÜ xxxx (toimiku lk 114-142). Seega juhul, kui ehitusprojekti koostaja on ilma algse teose autori nõusolekuta loonud tuletatud teose, võib kostjal esile toodud asjaolude alusel olla õigus esitada autoriõiguste rikkumisest tulenev nõue rikkuja ehk OÜ xxxx kui tuletatud teose looja vastu. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja teine ja kolmas tasaarvestuse avaldus ei olnud põhjendatud. Hageja nõue kuulub rahuldamisele ulatuses, milles see ületas kostja esimest tasaarvestuse avaldust ehk summas 165 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 165 eurot.
61.Hageja väitis 20.08.2019 alapealkirja „alternatiivne nõue“ all, et kostjal tegelikult puudus pädevus projekteerida, mistõttu on tegemist pettusega. Hageja leidis, et seetõttu ta kasutab õigust tehingu tühistamiseks ja nõuab kahju hüvitamist. Hageja leidis, et kostjalt tuleb välja mõista mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel, sest hageja langes pettuse ohvriks. Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata.
62.Kohus selgitas hagejale 19.11.2019 pöördumises (toimiku lk 63-64) hagejale, et kui viimane on leping kehtivalt tühistanud, tuleb tal tõendada tühistamise aluseks olevad asjaolud ning selle, et ta on kostjale esitanud tehingu tühistamise avalduse. Kohus selgitas, et kui hageja soovib kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, tuleb samuti põhistada ja tõendada kahju hüvitamise eeldusi ning tasuda täiendavalt riigilõivu. Kohus selgitas alternatiivsete nõuete esitamisega seonduvat. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavalt nõude põhistusi ega tasunud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks vajalikku riigilõivu.
63.Hagiavalduse esitamisel kostja vastu tasus hageja riigilõivu 125 eurot. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagi sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Seega oleks ka juhul, kui hageja oleks esitanud mittevaralise kahju nõude alternatiivse nõudena, tulnud hagi hind määrata suurema nõude ehk mittevaralise kahju hüvitamise nõude järgi. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt oleks selle nõude esitamisel tulnud tasuda riigilõivu 300 eurot. Seega oleks hagejal tulnud tasuda täiendavalt riigilõivu vähemalt 175 euro ulatuses, mida hageja vaatamata kohtu selgitustele ei tasunud.
64.TsMS § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus andis hagejale täiendavalt aega puuduse kõrvaldamiseks, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. TsMS § 423 lg 1 p 11 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Eeltoodust lähtudes jätab kohus läbi vaatamata hageja 20.08.2019 nõude mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
65.TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsus. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muuhulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 236 lg 1 järgi on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel.
66.Mõlemad pooled on käesolevas asjas esitanud tõendeid, milliste puhul ei ole nad põhistanud,
milliseid vaidlusaluseid asjaolusid nad soovivad tõendada. Hageja on ühtlasi esitanud tõendeid seoses mittevaralise kahju nõudega, millise on kohus jätnud läbi vaatamata. Eeltoodud põhjustel ei hinda kohus tõendeid, mis on kas asjakohatud või esitatud seoses läbi vaatamata jäänud nõudega. Kohus ei hinda Tarbijavaidluste komisjoni 15.06.2018 otsust (toimiku lk 56-58), artiklit pealkirjaga „Aferistist arhitekt võltsib allkirju ja jätab majad pooleli“ (toimiku lk 59-61), väljavõtet majandustegevuse registrist (toimiku lk 70) ning Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsust tsiviilasjas nr 2-16-13366 (toimiku lk 95-101).
67.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et vaatamata hagi rahuldamise ulatusele tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud lisaks osaliselt rahuldatud nõudele kohtule nõude, mis jäi läbi vaatamata. Kostja on omakorda esitanud lisaks põhjendatud tasaarvestuse avaldusele täiendavaid tasaarvestuse avaldusi, mis olid alusetud. Seega ei ole põhjendatud siduda hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust hagi rahuldamise ulatusega, vaid menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Kumbki pool ei teinud vaatamata kohtu selgitustele käesolevas asjas ka mõistlikke pingutusi või ettepanekuid teisele poolele vaidluse lahendamiseks kompromissiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.