Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

2-19-118557 Avaldaja esitas avalduse F Talt võlgnevuse ja viivise nõudes. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 211,42 eurot ja viivised 0022% viivitatud summalt päevas alates 17.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni, avaldaja menetluskulud, sealhulgas avaldaja kantud vajalikud kohtuvälised kulud 230 eurot. Samuti mõista puudutatud isikult välja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldusest tulenevalt kuulub kinnistusraamatu kande kohaselt puudutatud isikule Sillamäe linnas xxx. Korteriühistu Ranna tn 29 haldab ja majandab Sillamäe linnas Ranna tn 29 elumaja. Puudutatud isik on korteri nr x, suurusega 43,0 m2 omanik. Hagetav pe-riood on jaanuar 2018 kuni november 2019 kaasa arvatud. Korteriühistu 20.01.2018 koosoleku otsuse kohaselt on maja hoolduskulude tariifiks 0,30 eurot/m2 ja remondifondi tariif 0,20 eurot/m2. Korteriühistu 10.05.2019. a koosoleku otsusega kinnitati perioodiks 01.05.2019-30.09.2019 remondifondi tariif 0,70 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordse osamaksu üldkoosoleku poolt otsustatud suuruses. Korteriühistu 20.01.2018 koosoleku kohaselt on korteriühistu liikme osamaksuks 2,0 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, iga kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulude katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Korteriühistu põhikirja punkti 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon) eest. Iga kuu on avaldaja esitanud puudutatud isikule põhjalikud arved, kuid puudutatud isik on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt. Korteriühistu põhikirja punktide 3.2.7 ja 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, igakuiselt viimaseks kuupäevaks möödunud kuu elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste ja kommunaalteenuste eest. Näiteks märtsi kuu eest esitatud arve tuleb tasuda 30. aprilliks. Seisuga 31.12.2019 on puudtatud isiku võlgnevus avaldaja ees 211,42 (2184,83-1973,41) eurot põhivõlga. Puudtatud isik on esitanud igakuiselt arveid majanduskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest kostja on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Puudutatud isiku seisukoht ja vastuväited Puudutatud isik omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid võlgnevuse suhtes ei esitanud. Kohtu poolt esitatud materjalid on puudutatud isikule isiklikult kätte toimetatud 24.01.2020.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Alates 01.01.2018 kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 muudetud versioonis: kohus menetleb hagita

2-19-118557 menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub puudutatud isikule Sillamäe linnas x korter number x. Elamut haldab ja majandab korteriühistu. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu 20.01.2018. a koosoleku otsuse kohaselt on maja hoolduskulude tariifiks 0,30 eurot/m2 ja remondifondi tariif 0,20 eurot/m2. Korteriühistu 10.05.2019 koosoleku otsusega kinnitati perioodiks 01.05.2019-30.09.2019 remondifondi tariif 0,70 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordse osamaksu üldkoosoleku poolt otsustatud suuruses. Korteriühistu 20.01.2018 koosoleku kohaselt on korteriühistu liikme osamaksuks 2,0 eurot korteriomandi ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, iga kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Korteriühistu põhikirja punkti 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma iga kuu elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest. Seega näiteks märtsi kuu eest esitatud arve tuleb tasuda 30. aprilliks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-19-118557 Puudutatud isik vastuväiteid võlgnevuse suhtes ei esitanud. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (vt ka Riigikohtu 16. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 12). MTÜS § 7 lg 1 p 6 kohaselt põhikirjas tuleb märkida liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. Hageja põhikirja punkt 3.2.11. kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,05% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Alates 01.01.2018 on viivise määraks 0,022 % päevas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avaldaja nõude täies ulatuses.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 230 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv 50 eurot, 180 eurot õigusabikulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus nõustub, et tunnihind 100 eurot on esitatud avalduse kohaselt mõistlik. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 230 eurot õigusabikulu. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 230 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-19-118557

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.