Võlaõigus

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 23.05.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja edastas hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale, mis on kätte toimetatud AET-i kaudu 01.06.2025. Hagile vastamise tähtaeg oli hiljemalt 16.06.2025. Kostja ei ole hagile vastanud antud otsuse tegemiseni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingud: •

•

•

•

•

07.03.2022 sõlmitud kliendileping nr xxx, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid; 07.03.2022 sõlmitud liitumisleping nr-le xxx telekommunikatsiooniteenuse “Telia EU” osutamise kokkulepe telefoninumbrile xxx, mille alusel oli kostjal õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale; 07.03.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingud nr xxx ja nr xxx, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris VIP4302 ja ruuter Technicolor DGA4330. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Arris VIP4302 maksumuse 99,00 eurot ja seadme ruuter Technicolor DGA4330 maksumuse 129,00 eurot, kokku 228,00 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Kostja sai seadmete üürilt soodustust, kuutasu 6 kuud -100% seadmete üüri tasult; 07.03.2022 sõlmitud teenusleping nr xxx telekommunikatsiooniteenuse “Telia TV Standard” osutamise kokkulepe. Kostja sai teenuselt soodustust, kuutasu 3 kuud - 50% teenustasult. 08.03.2022 sõlmitud koduinterneti teenusleping nr xxx koduinterneti teenuse osutamiseks aadressil xxx. Teenuse osutamine aadressil xxx lõpetati kuupäeval 19.04.2022 ning samal päeval alustati teenuse osutamist uuel aadressil xxx.

2 (2)

Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Telia Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance OÜ Group-ile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Arve nr

Arve kogusumma

Millest mobiilsed Millest kodused teenused teenused

maksetähtaeg

xxx

70,89

18,60

52,29

20.05.2022

xxx

39,75

19,25

20,5

20.06.2022

xxx

17,90

7,20

10,70

20.07.2022

xxx

232,99

0,00

232,99

20.08.2022

Kokku 361,53 45,05 316,48 Arvel nr xxx kajastuv laekumine summas 23,07 eurot on arvestatud 31.03.2022 arve summa 23,07 katteks. Kostja ei ole tabelis toodud arveid tasunud. Kostja koguvõlgnevus arvete alusel on 361,53 eurot, millest 45,05 eurot on mobiilsete teenuste eest ja 316,48 eurot koduste teenuste eest, sh seadmete kahjuhüvitise tasud seadmelepingute rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 361,53 eurot. Hageja sissenõude kulu summas 30 eurot moodustab alljärgnevalt: 20.12.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 27.12.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13.02.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist nõuda. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. Seega kolmekordne viivisemäär on 0% + 8% x 3 = 24% aastas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.08.2022.a põhisummalt 361,53 eurolt kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.05.2025 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x kokkulepitud viivisemäär, s.o kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär, mis kehtis arvete tasumise tähtajal so 24% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 238,91 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates 23.05.2025 kuni põhinõude summas 361,53 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

3 (2)

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 422,50 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tund. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 315 (175+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 315 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.