Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-102540 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue OÜ Aktiva Finants esitas 28.01.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt I Telt võlgnevuse väljamõistmiseks. 08.05.2019 esitas OÜ Aktiva Finants Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 992 eurot väljamõistmiseks. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista intressi 30,52 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 213,98 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 992 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 09.05.2019. BB Finance OÜ on loovutanud 16.04.2018 nõuded kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 25.10.2019 menetlusdokumendis hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja jääb oma nõude juurde. Kostja vastus Kohtule 17.09.2019 esitatud vastuses ei eita kostja hagejal nõude olemasolu, kuid on seisukohal, et nõue on aegunud. Kostjale ei ole nõude loovutamine teada ning BB Finance OÜ-l ei ole alust neid loovutada kolmandatele osapooltele. OÜ Aktiva Finants ei saa kedagi volitada, kuna neil puudub volitusõigus. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa samas paragrahvis sätestatud summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on BB Finance OÜ ja kostja sõlminud järgmised laenulepingud:

2-19-102540 24.07.2016 veebikeskkonna www.bongabonga.ee kaudu laenulepingu nr 33141. Laen summas 100 eurot oli väljastatud 24.07.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 23.08.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 46,2 % aastas. -25.07.2016 veebikeskkonna www.bongabonga.ee kaudu laenulepingu nr 33155. Laen summas 100 eurot oli väljastatud 25.07.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 24.08.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 46,2 % aastas. -25.07.2016 veebikeskkonna www.bongabonga.ee kaudu laenulepingu nr 33156. Laen summas 100 eurot oli väljastatud 25.07.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 24.08.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 46,2 % aastas. -01.08.2016 veebikeskkonna www.kiirlaenud.ee kaudu laenulepingu nr 88540. Laen summas 100 eurot oli väljastatud 01.08.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 31.08.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 48,7 % aastas. -01.08.2016 veebikeskkonna www.kiirlaenud.ee kaudu laenulepingu nr 88547. Laen summas 100 eurot oli väljastatud 01.08.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 31.08.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 48,7 % aastas. -02.08.2016 veebikeskkonna www.kiirlaenud.ee kaudu laenulepingu nr 88568. Laen summas 100 eurot oli väljastatud 02.08.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 01.09.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 46,2 % aastas. -04.08.2016 veebikeskkonna www.avanss.ee kaudu laenulepingu nr 105320. Laen summas 98 eurot oli väljastatud 04.08.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 04.09.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 21,998 % aastas. -04.08.2016 veebikeskkonna www.avanss.ee kaudu laenulepingu nr 105326. Laen summas 98 eurot oli väljastatud 04.08.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 04.09.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 21,998 % aastas. -04.08.2016 veebikeskkonna www.avanss.ee kaudu laenulepingu nr 105402. Laen summas 98 eurot oli väljastatud 04.08.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 04.09.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 21,998 % aastas. -04.08.2016 veebikeskkonna www.avanss.ee kaudu laenulepingu nr 105403. Laen summas 98 eurot oli väljastatud 04.08.2016 kostja pangakontole nr xxxx. Laenu ja intressi tagastamise tähtajaks lepiti kokku 04.09.2016. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 21,998 % aastas. Enne laenude saamist täitis kostja ankeedi isikuandmete tuvastamiseks ja laenulepingute sõlmimiseks BB Finance OÜ-ga, milles kinnitas, et on tutvunud laenulepingutingimustega laenuandja kodulehekülgedel internetis (www.raha24.ee, www.kiirlaenud.ee, www.bongabonga.ee, www.avanss.ee). Samuti on kostja esitanud BB Finance OÜ-le laenutaotlused, kinnitanud üldtingimustega nõustumist ja raha on kostja arvelduskontole laekunud. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutega, juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 3. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS

2-19-102540 § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja ei ole laenulepingutest nr 88547, 88568, 88540, 33141, 33156, 33155, 105320, 105402, 105403, 105326 tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus on seisukohal, et nimetatud laenulepingutest tulenev BB Finance OÜ nõue kokku summas 992 eurot on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingute põhitingimuste punktile 6 on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-108-14 leidnud, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus. Kuivõrd käesoleval juhul ei ületa krediidi kulukuse määr enam kui kuus korda Eesti Panga kodulehel avaldatud piirmäära, ei ole kohtu hinnangul laenusumma ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas. Kostja on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Kostja on jätnud tasumata lepingutest tuleneva intressi. Kohus nõustub hageja intressiarvestusega ja leiab et BB Finance OÜ intressinõue kokku summas 30,52 eurot on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub välja mõista viivised seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viiviseid alates maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagi esitamise kuupäevani kokku 213,98 eurot. Käesoleval juhul on kostja jätnud laenu tagastamata. Kostja ei ole üritanud teha tagasimakseid kasvõi osaliselt. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel võib järgneda kohustus maksta viivist. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega ja leiab, et BB Finance OÜ viivisenõue summas 213,98 eurot on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivise põhinõudelt alates 09.05.2019 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus lisanduva viivise nõude. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse ja lisatud lepingute kohaselt muutusid hageja nõuded sissenõutavaks ajavahemikul 24.08.2016-05.09.2016 ja oleksid lõppenud vastavalt kolm aastat hiljem. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks 28.01.2019 ehk enne

2-19-102540 aegumistähtaja lõppu. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt, hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 486 lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et laenulepingutest nr 88547, 88568, 88540, 33141, 33156, 33155, 105320, 105402, 105403, 105326 tulenevad nõuded ei ole aegunud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt, võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hagiavaldusele on lisatud teatis nõude loovutamise kohta, milles BB Finance OÜ teatab kostjale, et on loovutanud 16.04.2018 vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga OÜ Aktiva Finants-le laenulepingust nr 88547, 88568, 88540 tuleneva nõude kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Seega oli BB Finance OÜ nõude loovutamine seaduslik. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud, seega on kostja laenulepingutest nr 88547, 88568, 88540 tulenevate nõuete loovutamisest teadlik. Hagiavalduse kohaselt on BB Finance OÜ loovutanud hagejale nõuded kostja vastu kokku summas 992 eurot koos kõrvalnõuetega. Kostja ei ole hageja laenulepingutest nr 88547, 88568, 88540, 33141, 33156, 33155, 105320, 105402, 105403, 105326 tulenevaid nõudeid täitnud ei uuele ega senisele võlausaldajale. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et BB Finance OÜ on hagejale loovutanud laenulepingutest nr 33141, 33156, 33155, 105320, 105402, 105403, 105326 tulenevad nõuded kostja vastu. Samuti ei ole tõendatud, et BB Finance OÜ on laenulepingutest nr 33141, 33156, 33155, 105320, 105402, 105403, 105326 tulenevate nõuete loovutamisest kostjale teatanud või on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitanud dokumendi võlgnikule. TsMS § 217 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 217 lg 4 kohaselt, esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt, tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt, esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kohus on seisukohal, et hagejal on seadusest tulenev õigus teha toiminguid esindaja kaudu ja käesoleval juhul esindab hagejat lepinguline esindaja volikirja alusel. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 428 sätestatud aluseid, mille korral on võimalik menetlus lõpetada. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt, so ulatuses, milles BB Finance OÜ poolt nõuete loovutamine hagejale on tõendatud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et BB Finance OÜ on loovutanud hagejale kostja vastu nõuded, mis tulenevad laenulepingutest nr 88547, 88568 ja 88540. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 300 eurot, intressi 11,80 eurot, viivise ajavahemiku 01.09.2016-08.05.2019 eest

2-19-102540 64,66 eurot ja viivise põhinõudelt (300 eurot) alates 09.05.2019 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude summas 300 eurot täitmiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 30,44% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 30,44% ulatuses kostja kanda. Tsiviilasja toimiku andmetel kostjal menetluskulusid ei ole. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot. Käesolevas asja on hagihind 1316,15 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 1500 eurot tasumisele riigilõiv 200 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 60,88 eurot. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 480 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab õigusabitoiminguid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtu poolt märgitud ulatuses kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid summas 480 eurot põhjendatud ja vajalikuks. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hüvitada hagejale 30,44% lepingulise esindaja kuludest, so 146,11 eurot. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 206,99 eurot ilma käibemaksuta, millest riigilõiv on 60,88 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 146,11 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.