Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 9.märtsil 2020
Tsiviilasja number
2-18-132742
Tsiviilasi
Elisa Teleteenused AS-i hagi Rehepapi asenduskodu vastu võla, kahjuhüvitise, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
137,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659 Akadeemia tee 28, Tallinn 12618), lepinguline esindaja Triin Reinmaa Kostja: Rehepapi asenduskodu (registrikood 80333230, Käärametsa tee 2/2-2, Viimsi vald 74008), seaduslikud esindajad P R ja T R
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Elisa Teleteenused AS-i hagi Rehepapi asenduskodu vastu võla, kahjuhüvitise, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks rahuldada.
2.Välja mõista Rehepapi asenduskodult Elisa Teleteenused AS-i kasuks võlgnevus 32,94 eurot (kolmkümmend kaks eurot ja 94 senti), kahjuhüvitis 39,90 eurot kolmkümmend üheksa eurot ja 90 senti), sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot, viivis 20,99 eurot (kakskümmend eurot ja 99 senti) ning viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 06.02.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni 0,05% tasumata summalt päevas. Menetluskulude jaotus
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Rehepapi asenduskodu kanda.
Välja mõista Rehepapi asenduskodult Elisa Teleteenused AS-i kasuks menetluskulud 285 eurot (kakssada kaheksakümmend viis eurot).
3.Välja mõista Rehepapi asenduskodult Elisa Teleteenused AS-i kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Haginõue
1.Elisa Teleteenused AS (edaspidi hageja) esitas hagi Rehepapi asenduskodu (edaspidi kostja) vastu paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 32,94 eurot, kahjuhüvitise 39,90 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 20,99 eurot ning viivise põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 06.02.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja ja kostja sõlmisid 05.06.2013 lepingu kostjale sideteenuse Starman Zuum: LZuumtv+M-Zuumnet; ZuumMbox HD rent; Zuumtv kaardi rent ja Zuumnet SIM kaart teenuse kasutamise võimaldamiseks. Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks DigiTV kaardi, Digiboxi ning modemi koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega. Vastavalt lepingus märgitule on selle lahutamatuks osaks Starmani (uue nimega Elisa Teleteenused AS) Üldtingimused (edaspidi üldtingimused), Starmani hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, millega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud. Kostja kohustus tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu Starmani hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest. Kostjal on teenuse osutamise ja seadmete üüri eest kokku tasumata 32,94 eurot. Hagejal on õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Seoses kostja poolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2017.a. aprillis.
3.Koos arvega nr A-23981213 saadeti kostjale info võlgnevuse kohta. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, rakendati võlahaldustasu 7 eurot. Kostja ei tagastanud hagejale kuuluvaid seadmeid ja kiipkaarte. Kostjal tuleb hüvitada seadmete väärtus summas 39,90 eurot. Hageja esitas kostjale 01.07.2017 lõpparve maksmisele kuuluva sideteenuse tasu, seadmete üüri ja väärtuse hüvitamise kohta. Kostjal on arvete eest kokku tasumata 73,72 eurot. Vaatamata hagejapoolsetele ja hageja volitatud esindaja xxx OÜ poolsetele meeldetuletustele, ei ole kostja siiamaani oma võlgnevust tasunud, mistõttu on hageja otsustanud oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.
4.Kuna kostja on rikkunud lepingut nõuab hageja kostjalt viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 06.02.2019 määras 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kokku on hageja viivisenõue 20,99 eurot (20,14 + arvetel märgitud viivis 0,85). Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot.
Kostja vastuväited
5.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb nõuetele täies ulatuses vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 05.06.2013 lepingu, mida kostja täitis kogu lepingu perioodi korrektselt ega jäänud kunagi võlgu. 19.08.2016 teavitas ta lepingupoolt soovist leping lõpetada ning kohe peale teavitust uuriti, miks kostja soovib lepingut lõpetada ja keerati kinni teenuste osutamine. Seega lõppes leping 1.09.2016. Kostja pole lepingust tulenevalt hagejale võlgu jäänud, kuid ikka hakati talle esitama igakuiselt arveid viidates lepingule. Kuna leping oli lõppenud, teenust kostjale ei edastatud, oli ka õigustühine arvete esitamine viidates lepingulisele suhtele. Kuna väidetav võlg pole tekkinud lepingust, siis tuleks hagejal esmalt muuta hagi ja määratleda õiguslik alus mille alusel nad üldse soovivad raha saada.
6.Väidetav võlg on tekkinud sellest, et kostja ei tasunud renti seadme kasutamise eest, mida ei saanudki enam kasutada, kuna kaart keerati kohe kinni, peale lepingu lõppemist. Kuna leping sõlmiti kampaania pakkumise korras, siis selle pakkumise sisuks oli, et vajalike seadmete rent on tasuta. Tasu või trahve tuli maksta üksnes juhul kui kostja lõpetab lepingu enne 2 aastat. Kostja tarbis teenust üle 3 aasta. Ka lepingus on kirjas, et seade jääb Starmani omandusse kuni hetkeni mil kostja on täitnud tarbimiskohustuse. Kostja on arvamusel, et menetlus tuleb lõpetada lähtudes asjaolust, et hageja jaoks on tegu perspektiivitu ja mõttetu vaidlusega. Kohtuotsuse põhjendused
7.Vaidlust ei ole selle üle, et 05.06.2013 sõlmisid pooled lepingu kostjale sideteenuse Starman Zuum (L-Zuumtv+M-Zuumnet; ZuumMbox HD rent; Zuumtv kaardi rent ja Zuumnet SIM kaart) teenuse kasutamise võimaldamiseks, et lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks DigiTV kaardi, Digiboxi ning modemi koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega, et vastavalt kostja 19.08.2016 teavitusele leping lõpetati, et kostja ei ole hagejale renditud seadmeid tagastanud.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb pärast lepingu lõppemist tasuda hagejale renti tema kätte jäänud seadmete eest.
9.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu.
10.Vastavalt 05.06.2013 sõlmitud lepingule on selle lahutamatuks osaks üldtingimused, hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, millega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud. Üldtingimustega on tõendatud, et selle punktis 5.2.1. kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu Starmani hinnakirja ja esitatud arvete
kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest.
11.Lepinguga on tõendatud, et kostjale lepingu sõlmimisel üleantud seadmete taga on kirjas järgmised märkused: Zuumnet modemil – „müük“ ning DigiTV kaardi ja Digiboksi taga – „rent“. Samade seadmete osas on märgitud „rent“ ka lepingu osas „osutatavad teenused“. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et lepingu sõlmimisel anti kostjale tasuta tähtajaline seade Zuumnet modem ehk müüdi Zuumnet modem 0 euroga tingimusel, et kostja kasutab hageja teenuseid 24 kuud ning, et kostja on lepingust tuleneva kohustuse täitnud ja Zuumnet modemi omand on üle läinud kostjale. Lepingust tulenevalt anti kostjale tasuta kasutada veel kaks seadet DigiTV kaart ja Digiboks, mille puhul ei olnud tegemist seadmete müügiga, vaid seadmete rendiga.
12.Seega on poolte vahel sõlmitud ka seadmete kasutamise leping, mis oma olemuselt on üürileping VÕS § 271 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
13.Üldtingimuste punktist 5.3.4. tuleneb, et kui Starman on kliendile andnud kasutamiseks seadme, on klient kohustatud lepingu lõppemisel tagastama seadmed Starmanile seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist.
14.Kostjale saadetud e-kirjaga on tõendatud, et lepingu lõppemisel saadeti kostjale e-kiri, milles oli välja toodud informatsioon seadmete tagastamise kohta ning teavitus, et seadmed palutakse tagastada septembrikuu jooksul ning alates oktoobrist rakendub renditasu tagastamata seadmetele. Järelikult on hageja tõendanud, et seadmete tagastamise kohustus, mis sätestati lepingu osaks olevates üldtingimustes, oli kostjale teada.
15.Üldtingimuste punkti 12.4. kohaselt lepingu ülesütlemisel kliendi või Starmani poolt maksab klient tasu Starmani poolt osutatud teenuste eest kuni teenuse osutamise lõppemiseni. Üldtingimuste punkti 12.5. kohaselt, lepingu lõppemisel tagastab klient Starmanile omal kulul kõik kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel Starmani esindusse, või kutsudes Starmani esindaja seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest hinnakirja järgi). Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient hüvitama Starmanile seadme või kiipkaardi väärtuse Starmani poolt esitatava arve alusel. Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik komplektiosad.
16.Hinnakirjaga on tõendatud, et ZUUMboxi rent ilma ZUUMtv lepinguta oli 3,99 eurot kuus, millele lisandus käibemaks ja ZUUMtv kaardi rent 1,49 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Kuna kostja ei tagastanud hagejale kuuluvaid seadmeid ja kiipkaarte, tuli tasuda nende rendi eest vastavalt Starmani hinnakirjale ja hüvitada seadmete väärtus, summas 39,90 eurot. Kostja seadmete rendi arveid ei tasunud, mistõttu esitas hageja kostjale lõpparve ning palus hüvitada seadmete väärtuse.
17.Arvete ja xxx andmebaasi väljavõttega on tõendatud, et kostja on hagiavalduse lisas olevate arvete tasumisega viivituses. Kostjal on teenuse osutamise ja seadmete üüri eest kokku tasumata 32,94 eurot. Hageja poolt on kostjale koos arvetega edastatud teave võlgnevuse ning võimalike sanktsioonide kohta selle tasumata jätmisel.
18.Üldtingimuste punkti 10.3 kohaselt on punktis 9.6. sätestatud kliendi kohustuse rikkumisel Starmanil lisaks muudele ülddokumentides, lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Üldtingimuste punkti 9.6 kohaselt on klient kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Arvete ja xxx andmebaasi väljavõttega on tõendatud, et kostja hageja kliendina ei tasunud arveid tähtaegselt, mistõttu piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2017.a. aprillis vastavalt üldtingimuste p-le 7.1.4.1, mille kohaselt on Starmanil õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Antud juhul oli kostja makseviivituses mitme kuu vältel osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumisega.
19.Arvega nr JA-517362 1.04.2017 on tõendatud, et kostjale saadeti info võlgnevuse kohta ja teavitus, et võlgnevuse tasumisega viivitamine toob kaasa võlahaldustasu rakendamise summas 7 eurot. Seejärel toimub teenuse osutamise piiramine, mis on tasuline. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, rakendati võlahaldustasu 7 eurot.
20.Üldtingimuste punkti 12.6. kohaselt esitab Starman kliendile hiljemalt 2 kuud pärast lepingu lõppemist lõpparve osutatud teenuste eest kuni lepingu lõppemiseni ja vajadusel kliendi poolt tagastamata Starmanile kuuluvate seadmete ja kiipkaardi eest. JA-528784 1.07.2017 arvega on tõendatud, et hageja esitas tuginedes üldtingimuste p-dele 12.5. ja 12.6. kostjale 01.07.2017 lõpparve maksmisele kuuluva sideteenuse tasu, seadmete üüri ja väärtuse hüvitamise kohta kokku 73,72 eurot.
21.Kostja vastuväited selle kohta, justkui ei saaks hageja pärast lepingu lõppemist kostjale arveid väljastada ei põhine lepingul, kuna arved on esitatud mitte lepingu kehtivuse ajal seadmete rendi eest, vaid tagastamata jäetud seadmete rendi eest, mis on lepingu ja hinnakirjaga kooskõlas. Lepingust tulenevalt anti kostjale tasuta kasutada DigiTV kaart ja Digiboks lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast lepingu lõppemist. Kostja tuginemine hea usu põhimõttele on alusetu, kuna nõude maksmapanekut hagi aegumise kolmeaastase tähtaja vältel ei saa pidada VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
22.VÕS §-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja poolt tasu maksmata ja üüritud asjade tagastamata jätmist tuleb käsitleda kohustuste rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja p-s 3 on ette nähtud võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
23.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui
kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja ei ole tagastanud hagejale üüritud seadmeid, siis hageja nõue nende väärtuse hüvitamiseks vastavat VÕS § 115 lõikele 1 ja lepingu p-le 4.3., kokku 39,90 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt üldtingimuste punktile 10.1. on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,05% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni.
25.Hageja arvestas kostjapoolseid makseviivitusi ja lepingujärgset viivisemäära 0,05% arvestades viivist alates 06.02.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni kokku 20,99 eurot, mis põhineb seadusel ja lepingul.
26.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
27.xxx OÜ volikirjaga ja hageja andmebaasi väljavõttega on tõendatud, et inkassomenetluse käigus on tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Järelikult on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kohus leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 30 eurot mõistlik ja põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks summas 30 eurot väljamõistmisele.
28.Tulenevalt eeltoodust on hagiavalduses esile toodud asjaolud põhjendatud ja tõendatud ning hagi kostja vastu kuulub rahuldamisele kokku 123,83 eurot, millest 32,94 eurot on sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenev võlgnevus, 39,90 eurot on kahjuhüvitis, 30 eurot on sissenõudmiskulu ja 20,99 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
29.Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
30.TsMS §-de 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 ja lg 4 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu.
31.Hageja menetluskulu nimekirja ja menetluskulu dokumentide kohaselt on 21.01.2020 seisuga tema menetluskuludeks: riigilõiv summas 75 eurot; õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 100 eurot; õigusabikulud kostja vastusega tutvumise, analüüsimise, kliendiga asjaolude arutamise, täiendavate tõendite hankimise ning hageja seisukoha koostamise ja kohtule edastamise eest summas 82,50 eurot; õigusabikulud kompromissi koostamise ja kompromissi läbirääkimiste eest summas 27,50 eurot, kokku 285 eurot. Hageja kinnitas tulenevalt TsMS § 174 lg-st 10, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on menetluskulud esitatud käibemaksuta.
32.Hageja palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 285 eurot ja vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik käesolevas avalduses nimetatud kulutused on kantud seoses nimetatud tsiviilasjaga.
33.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud, vastavad töö mahule ja keerukusele ning on esitatud mõistlikus ulatuses. Seega kuuluvad need kostjalt täies ulatuses väljamõistmisele.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
35.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 järgi välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.