2-19-120401/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 29.07.2019 esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Pa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 28.11.2019 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule, menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.12.2019 esitas OÜ Aktiva Finants hagi R P vastu võlgnevuse nõudes ja 14.01.2020 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse ja 14.01.2020 täienduse kohaselt on kostja sõlminud 22.09.2016 IPF Digital Estonia OÜ-ga (endise ärinimega MCB Finance Estonia OÜ) krediidikontolepingu nr. 2797309, mille krediidilimiidiks oli 1000 eurot. 22.09.2016 võttis kostja krediidikontolt välja krediiti summas 1000 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingujärgseks intressi aastamääraks 46,20% ja krediidi kulukuse määr oli 58,35% aastas. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediit koos intressiga tagasi 36 kuu jooksul igakuiste maksetena iga kuu 21. kuupäeval ehk ajaperioodil 21.10.2016 kuni 21.10.2019, tasudes igakuiselt põhikohustuse katteks mitte vähem kui 27,77 eurot kuus (1000/36 = 27,77). IPF Digital Estonia OÜ ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles 13.01.2017, andes kostjale eelnevalt 14-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Sellega muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 1000 euro ulatuses. Koos ülesütlemisega loovutas IPF Digital Estonia OÜ kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja pole oma kohustuste katteks sooritanud ühtegi makset. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga põhinõude jääk 1 000 eurot. Hageja on arvestanud intressi 46,20% aastas alates laenusumma kasutusele võtmise kuupäevale järgnevast kuupäevast 23.09.2016 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 13.01.2017 summas 142,68 eurot järgnevalt: periood 23.09.2016 - 13.01.2017, põhisumma (1000) x intressimäär 46,20% aastas x päevade arv perioodis (113), intressi summa 142,68 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 9.3 kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele/seadusjärgsele intressimäärale, milleks on 0,00% aastas/0,022% päevas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 14.01.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.12.2019 valemi abil: põhivõlgnevus (1 000) x viivitatud päevade arv (1062) x seadusjärgne viivisemäär (0,022% päevas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 233,64 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 20.01.2020. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohus on määranud 07.02.2020 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses, määranud kõigi asjas tähtsust omavate ja seni esitamata avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks 28.02.2020 ja lahendi ajaks 09.03.2020. Kostja on eelnimetatud määruse kätte saanud 11.02.2020. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. IPF Digital Estonia OÜ kinnitab 14.01.2020 kinnituskirjas, et on loovutanud kostja võlanõude OÜ-le Aktiva Finants. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 22.09.2016 sõlmitud krediidikontolepingust nr. 2797309 põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude tagastamata krediidisumma 1000 euro ja tasumata intresside perioodil 23.09.2016 – 13.01.2017 summas 142,68 eurot väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast 14.01.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.12.2019 viivisemääraga 0,022% päevas kokku summas 233,64 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise

arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 1000 eurolt perioodil 12.12.2019 kuni 09.03.2020 (k.a) 89 päeva eest moodustab 19,47 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.03.2020 seisuga kokku 253,11 eurot (233,64 eurot + 19,47 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 10.03.2020 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 1000 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seaduses nõutule. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 480 eurot käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab nõude alusdokumentidega tutvumist ja nõude analüüsi (0,5h), maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamist, avalduse esitamist (0,5h) ja hagiavalduse koostamist ja esitamist (3h). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 tunni ulatuses. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus ei nõustu hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kulunud ajaga. Tegemist on trafaretse hagiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Käesolevas asjas ei ole hageja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole