2-19-10381/21 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

1.M. G. esitas 10.07.2019 hagi KÜ Kohtla-Järve linn, Lehola tn 12 vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja omandis sõiduauto Opel Astra, registreerimismärgiga xxx (lisa 2). Kuna hageja alaline elukoht asub aadressil xxx xx-xx, xxx linnas, siis parkis ta talle kuuluvat sõidukit Lehola tn xx korterelamu juurde. Tulenevalt sellest, et korteriühistu poolt ei ole parkimine Lehola tn xx elamu juures korraldatud pargivad hageja ja teised isikud oma sõidukid vabadele kohtadele. 21.04.2018 hommikul oli hagejale kuuluv sõiduk Opel Astra pargitud korterelamu Lehola tn xx juurde. Samal päeval ca kl 10:00 kukkusid elamu Lehola tn xx Kohtla-Järve linn, 3.korrusel lagunenud rõdult alla betoonitükid alla ja kahjustasid hagejale kuuluvat sõidukit (lisa 3). Hageja helistas numbrile 112 ning kutsus kohale päästjaid. Esimesena kohale tuli politseiauto, seejärel kohale tulid päästjad, kes demonteerisid maja 3 korruselt kõikuva rõdu raudkarkassi. Sõiduk pargiti teise kohta selleks, et lagunenud rõdu tükid kukkumisel ei kahjustaks autot veelgi rohkem. Lagunenud rõdult alla kukkunud betoonitükid kahjustasid hageja sõiduki mõlemaid vasakpoolseid uksi, uste klaase, kummitihendit. Kahjustada sai tagavaate peegel vasakul poolel ja vigastada sai sõiduki katus (lisa 4). Lähedusse oli pargitud veel ka Ford Focus (registreerimismärk xxx), mida samuti kahjustati betoontükkidega. Sõiduki Ford Focus omanik on A. N. (isikukood xxxxxxxxxxx). Peale toimunut (kohe pärast kahjujuhtumit) helistas hageja KÜ Lehola 12 esimehele S. K.'le. S. K.tuli sündmuskohale ja viibis õues päästjate töötamise ajal. Peale lagunenud rõdu osade demonteerimist palus S. K., et päästjad lõikaksid majalt ära ka 3 alles jäänud rõdu. Sõiduki taastamisremondi teostamiseks pöördus hageja Kahjukäsitluse Keskus OÜ poole. Kahjukäsitluse Keskus OÜ poolt tehtud kalkulatsiooni järgi on hageja sõiduki taastusremondi maksumus 907,86 euro (lisa 5). Hageja proovis lahendada vaidlust kohtuväliselt ja esitas kostjale korduvalt tekitatud kahju hüvitamise nõude, kuid tulemuseta (lisa 6). Hageja on seisukohal, et kostja peab hüvitama hagejale kahju summas 907,86 eurot, s.o hageja sõiduki taastamisremondi maksumuse. Hagejal on nimetatud sõiduautoga ka emotsionaalne seos. Peamiseks kriteeriumiks sõiduki ostmisel oli auto töökindlus. Hageja Opel Astra oli väljalastud ajavahemikus 1999-2003, asjatundjate ning auto kasutajate arvamusel on kõige edukaim sõiduauto. 2014.aastal hagejal autoga Opel Astra toimus liiklusõnnetus. Sõiduk peatus punase fooritulega ristmikul, kuid taga sõitnud sõiduk sõitis täiskäigul sõitis peatunud Opel Astrale tagant sisse. Löök oli niivõrd tugev,

2.Kostja KÜ Lehola 12 vaidles hagile vastu. Kostja on nõus, et hageja sõidukile tekkis kahju täpsustatud hagis kirjeldatud kohas ja viisil. Hageja parkis oma sõiduki maja juurde selliselt, et rõdu küljest kukkusid eraldunud tükikesed hageja sõidukile. Rõdu ulatus väljapoole maja seina umbes üks meeter. Hageja sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on kostja sõiduki kütuseks bensiin. Tuleohutuse nõudeid ei reguleeri liiklusseadus vaid Tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS). TuOS § 19 lg 7 kohaselt Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 (avaldatud Riigi Teatajas) „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutuse nõuded“ § 3 sätestab, et sõidukeid võib parkida elamust vähemalt nelja meetri kaugusele. Kuna tegemist on üldnormiga, mis keelab sõidukite parimise elamule ligemale kui neil meetrit, siis puudub hoone omanikul või haldajal sõiduki omanike täiendav hoiatamise ja parkimise keelamise kohustus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et sõiduk oli pargitud elumajale ligemale kui neli meetrit, sest rõdu ulatus elamu seinast eemale ainult 1 kuni 1,5 meetrit. Samas asjas on välja selgitatud, et hageja sõiduk oli pargitud Kohtla-Järve linnale kuuluvale maale ja kostja ei ole kehtestanud parkimise korda. Kostja on seisukohal, et haginõude osas tuleb rakendada VÕS § 139 lg 1 ja 2 sätteid, sest valesse kohta sõiduki parkimata jätmine välistaks hageja sõidukile kahju tekkimise. Hageja on nõude suuruse tõendamiseks lisanud remonditööde kalulatsiooni summale 907,86 eurot. Hageja on täpsustavas hagis märkinud, et analoogsed sõidukid on müügis hinnaga 800 ja 1000 eurot. Kostja kontrollis hageja poolt viidatud sõidukite müügikuulutusi ja ei leidnud internetis neid kuulutusi. Küll aga leidis kostja teised kuulutused. Näiteks on analoogne sõiduk reg nr 7xxx müügis hinnaga 499 eurot ja sõiduk reg nr 4xxx müügis hinnaga 950 eurot. Liikluskindlustus kodulehel kontrollides sõiduki reg nr 4xxx liiklusõnnetusetes osalemist selgus, et see sõiduk ei ole osalenud liiklusõnnetuses erinevalt hagejale kuuluvast sõidukist, mis on osalenud liiklusõnnetuses. See tõttu ei saa hageja sõidukit ja sõidukit reg nr 4xxx võrdsustada, sest hagejale kuuluv sõiduk on osalenud liiklusõnnetuses ja saanud hageja selgituste kohaselt olulisi kahjustusi. Kostja on seisukohal, et sõiduki harilik väärtus enne hagetava kahju toimumist oleks 499 eurot, eeldades, et sõiduk oli tehniliselt korras ja omas kaubanduslikku välimust. Sõiduki jääkväärtuseks on umbes pool ehk 250 eurot. Seega sõiduki taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud. (VÕS § 132 lg 1 ja 3). Kui kohus siiski otsustab kostjalt välja mõista hageja sõiduki kahju eelse turuväärtuse, siis tuleb hagejal sõiduki omandiõigus üle anda kostjale. Hageja viitab emotsionaalsele seosele väites, et tegemist on väga töökindla sõidukiga ning sõiduk väidetavalt päästis hageja 2014 aastal liiklusõnnetuse ajal hageja. Kostja eelnevaga ei nõustu. Sõidukid Opel Astrad võisid olla kõige edukamad kuid seda mõistliku kasutusaja jooksul. Hagejale kuuluv sõiduk on esmalt registreeritud 2002 aastal, st seitseteist aastat tagasi. Selle aja peale on sõiduki kere metall juba vananenud ja

6.Kostja vaidles hagile vastu järgmistel motiividel: 1) hageja ei oleks tohtinud korterelamu lähedusse parkida, sest sellega rikkus hageja Tuleohutuse seadust. Hageja pidanuks sõiduauto parkima vähemalt 4 meetri kaugusele elamust ning sel juhul jäänuks tema auto kahjustamata; 2) kuna analoogsed sõiduautod on müügis hinnaga 499 eurot ja sõiduki jääkväärtus on ca 250 eurot, siis ei ole auto taastamine põhjendatud. VÕS § 3 p.2 kohaselt võib võlasuhe tekkida ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg.1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1058 lg.1 ja 2 kohaselt ehitise omanik vastutab selles toodetava, ladustatava või edastatava energia või tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste või sööbivate või keskkonnaohtlike ainete tõttu või muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Asja omanik vastutab asjast lähtuva tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste, söövitavate või keskkonnaohtlike omaduste tõttu või muul põhjusel asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Kui ohtlik ehitis või asi võis kahju põhjustada, eeldatakse, et kahju põhjustati ehitisest või asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud. VÕS § 1059 kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu

sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 35 lg.1 ja 2 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi: 1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont; 2) korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine; 3) kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine; 4) korteriühistu vastutuse kindlustamine; 5) kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine; 6) laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat; 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimine. Hagi asjaolude ja hagile lisatud tõendite pinnalt saab hagejale ette heita tegevusetust korterelamu (sh rõdude) hooldamisel (kaasomandi eseme ebapiisavas korrashoius ja remondis). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg 2 teine lause). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kostja ei ole vaidlustanud, et korterelamu rõdud olid ohtlikus seisundis (seda tõendab ka korteriühistu juhatuse liikme tegevus, kus ta palus peale õnnetust sündmuskohale saabunud päästjatel ka ülejäänud rõdud hoonelt eemaldada) ja kujutasid endast ohtu hoone läheduses viibivatele isikutele ja nende varale. Samuti tõendavad rõdude ohtlikku seisundit PPA 23.07.2018 tõend (tl 12), PPA 16.10.2019 teatis (tl 72), Päästeameti 17.10.2019 teatis koos lisadega (tl 74-79) ja Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti 30.10.2019 vastus koos lisadega (tl 89-113) ning tunnistaja A. N.i ütlustega, kes kinnitas, et 12.04.2018 oli tema auto pargitud hageja auto lähedusse ja sai samuti lagunenud rõdult alla kukkunud betoontükkidest kahjustada. Korteriühistu kohustuseks on kaasomandi eseme tavapärane korrahoid ja remont, mis tagab korteriomanike huvide kaitse aga ka kaasomandi eseme tavapärase ohutuse. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud kostja tegevusetuse ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg.4). Kui kostja oleks vajaliku hoolsusega korras hoidnud ja remontinud kaasomandi eset (sh rõdusid), ei oleks rõdu lagunemise tulemusena sealt alla kukkunud betoontükid hageja sõiduautot kahjustanud. Põhjendamatu on kostja seadusliku esindaja vastuväide, et kahju on tekkinud vääramatu jõu (tugevast tuulest tingitud purjeefekti) tulemusena. Hoone on ehitatud 50-ndatel aastatel, seega nimetatud purjeefekt pidanuks ilmnema juba varaematel aastatel. Kuna tegemist oli betoonist rõdudega, siis tuule mõjumine rõdu purunemise põhjusena on vähetõenäoline. Kostja vastuväite kohaselt välistab kostja süü see, et hageja parkis oma sõiduauto valesse kohta (lähemale kui 4 meetrit majast).

Maakohus selle väitega ei nõustu. Ekslik on kostja viide Tuleohutusseaduse ja selle alamaktidele. Kostja arvates tuleks hageja sõidukit käsitleda põlevmaterjalina. Põlevmaterjali mõiste on sätestatud Tuleohutuse seaduse § 2 lg.3 ja sõiduauto käsitlemine põlevainena on meelevaldne. Viide Põlevamaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuete määruse (RT I 2010, 63, 468) § 3 l2 ja 3 ei ole asjakohane. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et sõiduautode parkimine hoone (korterelamu Lehale tn xx Kohtla-Järvel) ümbruses sh kohas, kus õnnetuse hetkel asus ka hagejale kuuluv sõiduk oli tavapärane ja seal puudus regulatsioon, mis keelanuks sinna sõiduautode parkimise. Tegemist oli asfalteeritud platsiga, mis kuulub Kohtla-Järve linna omandusse (tl 33-35, 64). Maakohus ei nõustu ka kostja vastuväitega, et hagi rahuldamise hagis nõutud ulatuses välistab see, et auto taastamise kulud ületavad auto tänase turuväärtuse. Hageja väidab, et auto tänaseks turu väärtuseks on 806,66 eurot (hageja tugines hagi esitamise seisuga esitatud auto24.ee andmetele. Kostja tugines samuti auto24.ee andmetele, kuid vastuse esitamise seisuga ja leidis, et auto turuväärtuseks on 499 eurot, kuid arvestades seda, et auto on osalenud kahjujuhtumis, siis on jääkväärtuseks 250 eurot. Maakohus on seisukohal, et hagejal auto omanikuna võib olla selle esemega tugev emotsionaalne side, so talle kuuluv vara omab omanikule emotsionaalset väärtust, mille hinda ei ole võimalik määrata. Hageja põhistas sõiduki emotsionaalset väärtust sellega, et ta osales selle autoga liiklusõnnetuses ja tänu auto töökindlusele pääses tema kui ka auto suuremate vigastusteta. Vaidlust ei ole selle üle, et Kahjukäsitluse Keskus OÜ poolt tehtud kalkulatsiooni järgi on hageja sõiduki taastusremondi maksumus 907,86 euro (lisa 5). Maakohus on seisukohal, et kahju väljamõistmisel tuleb arvestada kahjustatud vara emotsionaalset väärtust hagejale (mistõttu hageja soov just seda autot taastada on põhjendatud). Samas arvestab maakohus ka seda, et taastamise maksumus jääb suhteliselt auto tänase turuväärtuse piiresse (hagi esitamisel oli müügil olevate sama tüüpi ja sama vanusega autode müügihindadeks 620 eurot, 800 eurot ja 1000 eurot (tl 116121) ning kostja vastuse esitamise ajal oli sama automüügi portaali andmetele sama tüüpi ja sama vanusega autode müügi hindadeks 499 ja 950 eurot (137-139)! Asjaolu, et Liikluskindlustuse fondi koduleheküljel puudub info hageja sõidukiga 2014 toimunud liikluskindlustusjuhtumi kohta, ei tõenda seda, et hageja poolt kirjeldatud õnnetusjuhtumit ei toimud. Hageja ise põhistas seda sellega, et ta võis eksida õnnetusjuhtumi toimumise aastaga (2013-2014). Samas hagiavaldusest tuleneb, et liiklusõnnetuse tulemusena oli tema sõiduauto korras ja kahju sai vaid põrkeraud. Ei ole välistatud, et liiklusõnnetuse pooled said kokkuleppele ja ei pöördunud avaldusega Liikluskindlustusfondi poole. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas 10.07.2019 hagiavalduses kohtule menetluskulude nimekirja, et välja mõista kostjalt 475 eurot koos käibemaksuga sh tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 300 eurot so hagiavalduse koostamine 2,5 h tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Hagiavaldus on koostatud vandeadvokaat Roman Golovenko poolt. Menetluse käigus so kohtuistungitel ei ole hagejal esindajat olnud.

Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga. (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ning tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et esindaja poolt hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg 2,5 h on põhjendatud ja vajalik. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb kostjalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga, s.o 300 eurot. Hagihinnalt kuni 1000 eurot tuli tasuda riigilõivu 175 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 475 eurot so tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindaja õigusabikulu 300 eurot koos käibemaksuga ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik