2-19-10613/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 15.07.2019 esitas hageja OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtul hagi R H vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja R H 14.11.2016 väikelaenu lepingu nr. L2700471908, mille alusel väljastati kostjale laen summas 7065,75 eurot. Kostja on lepingu allkirjastanud digitaalselt. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingus sõlmitud maksegraafikule 60 osamaksega: põhiosa 7065,75 eurot, intress 5357,59 eurot, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 54 eurot. Kostja on tasunud maksegraafiku osamaksetest esimesed kuus osamakset maksetähtpäevaga 20.01.2017 - 20.05.2017 täielikult ning 20.06.2017 osamakse osaliselt summas 3,01 eurot. Hageja on arvestanud tasutud summa esimeses järjekorras põhiosa katteks, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus põhiosas summas 6687,04 eurot (20.06.2017 osamakse põhiosa jääk 6690,05 - tasutud summa 3,01). Coop Finants AS saatis 27.10.2017 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 23.11.2017 saatis Coop Finants AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Leping on loetud ülesöelduks teate kätteandmise ajast (kätte antuks lugemisest). Teatis loetakse kättetoimetatuks 5. kalendripäeval arvates teatise välja saatmisest. Laenuleping on üles öeldud 28.11.2017. Lepingu ülesütlemise seisuga 28.11.2017 oli kostjal intressi võlgnevus summas 805,44 eurot, mille hageja on arvestanud järgnevalt: 20.06.2017 osamakse täielikult tasumata intress summas 138,39 eurot;

20.07.2017 osamakse täielikult tasumata intress summas 133,00 eurot; 20.08.2017 osamakse täielikult tasumata intress summas 136,30 eurot; 20.09.2017 osamakse täielikult tasumata intress summas 135,22 eurot; 20.10.2017 osamakse täielikult tasumata intress summas 129,75 eurot; 20.11.2017 osamakse täielikult tasumata intress summas 132,78 eurot; Tulenevalt laenulepingu punktist 6 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 14,9% aastas ehk 0,04% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 29.11.2017 kuni hagiavalduse esitamise päevani 15.07.2019 valemi abil: põhivõlgnevus (6687,04) x viivitatud päevade arv (594) x lepingujärgne viivisemäär (0,04%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga 15.07.2019 on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1588,84 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates 16.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt laenulepingute põhitingimuste punktile 4.1 on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenulepingu nr. L2700471908 punktis 1 esitatud laenu põhitingimuste kohaselt 0,90 eurot kuus. 28.11.2017 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.06.2017-20.11.2017 osamaksete laenu haldamise tasud ehk kuus osamakset summas 6 x 0,90 = 5,40 eurot. Coop Finants AS loovutas 30.04.2018 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 1. tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01.11.2019 ja 23.01.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning 23.01.2020 teates hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kohus on teatanud 23.01.2020 teates, et teeb kohtulahendi teatavaks 27.02.2020. 18.02.2020 on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud ka isiklikult avaliku e-toimiku (AET) vahendusel. Menetlusse võtmise määruses on samuti kostjat kohustatud esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas kostjale kätte kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 18.02.2020, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.03.2020. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud AS Coop Finants ja OÜ Aktiva Finants vahel 30.04.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr. NL-300418-COOPF-AF. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Coop Finants AS vahel 14.11.2016 sõlmitud laenulepingust nr L2700471908, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 6687,04 eurot, lepingu lõpetamise seisuga tasumisele kuulunud intress summas 805,44 eurot ja lepingu haldustasu 5,40 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepinguga kokkulepitud määras 14,9 % aastas ehk 0,04 % päevas alates lepingu lõpetamisest 29.11.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.07.2019 summas 1588,84 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Hageja palub lisaks, viitega TsMS §-le 367, välja mõista kostjalt ka edaspidine viivis alates 16.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus täiendavalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 16.07.2019 – 05.03.2020 (k.a) 234 päeva eest tagastamata põhivõlalt 6687,04 eurolt kokku summas 342,70 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 05.03.2020 seisuga kokku summas 1931,54 eurot (1588,84 eurot + 342,70 eurot).

Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 367 alusel kostjalt väljamõistmisele ka edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 06.03.2020 kuni põhinõude 6687,04 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 6687,04 euro suurust. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista VÕS § 113 2 lg 2 alusel sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Hageja esindaja on peale lepingu lõpetamist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja ei ole tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 9136,72 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 550 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 600 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul