Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-11510
Tsiviilasi
OÜ SHERBET hagi Tibu Ehituse Grupp OÜ ja J Ri vastu enammakstud ettemaksu, sellelt arvestatud intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes
42 906,28 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ SHERBET (registrikood 12196801, Rakvere tn 32-53, Narva 20305); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja 1: Tibu Ehituse Grupp OÜ (registrikood 14022413, Lasnamäe tn 22-74, Tallinn 11413; e-post: [email protected]); Kostja 2: J R (isikukood xxx, xxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kenno Vilippus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 29.01.2020 Hageja prokurist: I S Kohtuistungil osalesid Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal, advokaat Julia Kisseljova Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kenno Vilippus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 304,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 815,75 eurot kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ vastu ning hageja loobumine sissenõutavaks muutunud viivisenõudest 569,68 eurot kostja J Ri vastu ja lõpetada käesoleva tsiviilasja nr 2-18-11510 menetlus eelviidatud nõuete osas.
Jätta hagi kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ vastu enam saadud ettemaksu tagastamise nõudes summas 4923,21 eurot, leppetrahvi nõudes kuni lepingu lõppemiseni summas 1884,02 eurot, leppetrahvi nõudes pärast lepingu lõppemist summas 11084,15 eurot, enamtasutud summalt sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 390,62 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise nõudes leppetrahvilt summas 213,18 eurot, edaspidi sissenõutavateks muutuvate viiviste nõuetes ning alternatiivse kahju hüvitamise nõudes summas 11 084,15 eurot rahuldamata.
3.Rahuldada hagi osaliselt kostja J Ri vastu ning mõista kostjalt J Rilt (isikukood xxx) hageja OÜ SHERBET (registrikood 12196801) kasuks välja enamtasutud 2907,57 (kaks tuhat üheksasada seitse eurot ja 57 senti) eurot ning alates hagi esitamise päevast 31.07.2018 sissenõutavaks muutuv viivis enamtasutud 2907,57 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni enamtasutud summa täieliku tagastamiseni.
4.Jätta hagi kostja J Ri vastu leppetrahvi nõudes kuni lepingu lõppemiseni summas 1779,28 eurot, leppetrahvi nõudes pärast lepingu lõppemist summas 9687,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes leppetrahvilt summas 188,50 eurot, edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes ning alternatiivse kahju hüvitamise nõudes summas 9687,70 eurot rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja OÜ Sherbet kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt SHERBET (registrikood 12196801) kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ (registrikood 14022413) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 2066,80 (kaks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja 80 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt OÜ-lt SHERBET (registrikood 12196801) kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ (registrikood 14022413) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2066,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt Tibu Ehituse Grupp OÜ-lt mõista hageja kasuks välja võlgnevus põhisummas 16 995,56 eurot, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 1 312 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määras. Hageja palus kostjalt J Rilt mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 16 618,82 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1 256,29 eurot ja edaspidi sissenõuavaks muutuv viivis seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Tibu Ehituse Grupp 17. augustil 2016 töövõtulepingu, millega kostja 1 kohustus tegema ehitustöid objektil xxx. Töövõtulepingu nr 1
punkti 1.5 kohaselt lepiti töövõtulepingu nr 1 alusel tehtavate tööde hinnaks kokku 95 647,40 eurot ilma käibemaksuta. Antud lepingu raames sõlmiti hiljem täiendavad kokkulepped, milliste kohaselt kohustus kostja 1 katma katuse valtsplekiga (tööde maksumuseks lepiti kokku 2 780 eurot ilma käibemaksuta), teostama garaažiesise kinniladumise töid (tööde maksumuseks lepiti kokku 1 153,70 eurot ilma käibemaksuta), teostama drenaaži ehitustöid (tööde maksumuseks lepiti kokku 3 150,60 eurot ilma käibemaksuta) ja ehitama valgusšahti (tööde maksumuseks lepiti kokku 5 336,40 eurot ilma käibemaksuta). Kokku kohustus kostja 1 tegema töövõtulepingu nr 1 alusel ehitustöid summas 108 068,10 eurot käibemaksuta.
3.Hageja prokurist I S ja kostja J R sõlmisid samal päeval 17.08.2016 teise töövõtulepingu. Kostja J R pidi tegema töid samal objektil. Tööde hinnaks lepiti kokku 95 558,20 eurot. Mõlema lepingu alusel tehti töid samal objektil. Lepingute sisuks olid erinevad tööd. Töövõtulepingute eduka täitmise korral pidi xxx kinnistul valmima eramaja. Tööd mõlema lepingu alusel olid lahutamatult seotud.
4.Kostjatele tasuti lepingute alusel ettemaksu. Hageja tasus kostjale 1 töövõtulepingu nr 1 alusel kokku 35 446,07 eurot, sealhulgas 27 070,07 eurot tasus hageja oma arvelduskontolt ja 8 376 eurot tasus hageja eest Osaühing xxx. Hageja prokurist tasus kostjale 2 teise töövõtulepingu alusel kokku 30 000 eurot.
5.Kostjad ei saanud töid õigeaegselt valmis. Lepingute punkti 1.2 järgi oli tööde tähtaeg 30.05.2017. Antud tähtajaks said kostjad valmis üksnes marginaalse osa töövõtulepingus kokkulepitud töödest. Tähtaegselt olid valmis osaliselt seinad, garaaž ja maja katus. Veendunud
30.mail 2017 selles, et kostjad ei ole töövõtulepingujärgsete töödega valmis saanud ega plaani seda teha, järeldasid hageja ja tema prokurist, et töövõttude jätkamise korral kinnistul planeeritud ehitustööd valmis ei saa.
6.Hageja sõlmis objektil tööde jätkamiseks uue töövõtulepingu 2017. aasta suvel xxx OÜ-ga (registrikood xxx). Uus töövõtja tellis objekti ülevaatuse, hindamaks tööde progressi ehitustööde ülevõtmise hetkel. Aktist selgus, et töövõtulepingu nr 1 alusel tehti ehitustöid summas 26 875,25 eurot ja töövõtulepingu nr 2 alusel summas 21 023,40 eurot. Töövõtulepingute alusel tehtud tööde väärtus ei ulatunud kostjatele tasutud ettemaksu summadeni (kostjale 1 tasuti 35 446,07 eurot ja kostjale 2 tasuti 30 000 eurot). Hageja ja I S ütlesid töövõtulepingud üles 3. augustil 2017 kostjate rikkumise tõttu. Samas kirjas nõudsid hageja ja hageja prokurist kostjatelt enammakstud ettemaksu tagastamist. Hageja omandas oma esindajalt töövõtulepingust nr 2 tulenevad nõuded. Hageja esitas kostjatele kohtuvälise nõude, kuid viimased seda ei täitnud.
7.Hagejal on õigus nõuda kostjatelt ettemaksu tagastamist VÕS § 195 lg 5 ja § 189 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole selles, et töövõtulepingud on lõppenud. Ehitusettevõtja Xxx OÜ hindamise tulemusel selgus, et kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ tegi ehitustöid väärtuses, mis ei vasta hageja ettemaksu summale. Kostja 1 teostatud ehitustööde väärtus on maksimaalselt 26 875,25 eurot. Seinte ladumise ulatuseks on 3 778,53 eurot. Garaaži katmisele paneelidega kulus 9987,16 eurot. Juurdeehituse katmisele paneelidega kulus 2 161,06 eurot. Katusekatte materjalidele kulus 70ˇ4,80 eurot. Katuse kamisele valtsplekiga kulus 2 789 eurot. Garaaži esise kinniladumisele kulus 1153,70 eurot.
8.Ehitusettevõtja Xxx OÜ hindamise tulemusel selgus, et kostja J R tegi ehitustöid väärtuses, mis ei vasta hageja tasutud ettemaksu summale. Kostja 2 teostatud ehitustööde väärtus on maksimaalselt 21 023,40 eurot. Seinte osalisele soojustamisele kulus 2 798,70 eurot. Garaaži plokkseinte monoliitse vöö tegemisele kulus 8810,30 eurot. Garaaži seinte osalisele krohvimisele kulus 2 519,40 eurot. Juurdeehituse katuse osalisele ehitusele kulus 3 995 eurot. Tellingutele, mehhanismidele ja abivahenditele kulus 2900 eurot.
9.Hageja tasus töövõtulepingute alusel ettemaksu enam kui oli ehitustööde tegelik väärtus. Tabelitest nähtuvalt tehti töövõtulepingu nr 1 alusel ehitustöid 26 875,25 eurole vastavas ulatuses ja töövõtulepingu nr 2 alusel ehitustöid 21 023,40 eurole vastavas ulatuses. Kuna töövõtulepingu nr 1 alusel tasuti ettemaksu 35 446,07 eurot, kuulub hagejale tagastamisele 8 579,82 eurot (35 446,07 eurot - 26 875,25 eurot). Võttes arvesse, et töövõtulepingu nr 2 alusel tasuti ettemaksu 30 000 eurot, kuulub hagejale tagastamisele 8 976,60 eurot (30 000 eurot - 21 023,40 eurot).
10.Hagejal on õigus nõuda intressi enammakstud ettemaksult VÕS § 189 lg 1 kohaselt. Kostja 1 sai hagejalt viimase osa ettemaksust summas 16 740,72 eurot 25. oktoobril 2016. Hageja kasutab intressimäärana VÕS § 94 lg-st 1 tulenevat intressimäära 8% aastas. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 intressi summas 458,84 eurot. Kostja 2 sai viimase osa ettemaksust summas 10 000 eurot 23. mail 2017. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 vastavalt VÕS § 94 lg-le 1 intressi summas 785,02 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 enammakstud ettemaksu ja intressi summas 9 038,66 eurot (8 579,82 eurot + 458,84 eurot) ja kostjalt 2 enammakstud ettemaksu ja intressi summas 9 761,62 eurot (8 976,60 eurot + 785,02 eurot).
11.Lisaks leidis hageja, et tal on õigus nõuda leppetrahvi töövõtulepingute punkti 6.2 alusel, mille kohaselt võib tellija nõuda töövõtjatelt leppetrahvi 0,05% viimase akti põhjal tegemata tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Töövõtulepingu nr 1 alusel jäi pärast lepingu ülesütlemist tegemata ehitustöid summas 81 192,85 eurot (108 068,10 eurot - 26 875,25 eurot). Töövõtulepingu nr 1 alusel väljastas kostja 1 viimased tehtud tööde aktid 15. novembril 2016. Kostja 1 viivitas ehitustööde tegemisega töövõtulepingu nr 1 ülesütlemiseni 30. mail 2017 kokku 197 päeva, mistõttu hageja leppetrahvi nõue töövõtulepingu nr 1 alusel moodustab 7 956,90 eurot. Töövõtulepingu nr 2 alusel jäi pärast lepingu ülesütlemist tegemata ehitustöid summas 74 534,80 eurot (95 558,20 eurot - 21 023,40 eurot). Töövõtulepingu nr 2 alusel väljastas kostja 2 viimased tehtud tööde aktid 28. novembril 2016. Kostja 2 viivitas ehitustööde tegemisega kuni töövõtulepingu nr 2 ülesütlemiseni 30. mail 2017 kokku 184 päeva, mistõttu hageja leppetrahvi nõue töövõtulepingu nr 2 alusel moodustab 6 857,20 eurot.
12.Hageja palus ettemaksult ja leppetrahvilt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Hageja nõue kostja 1 vastu (va intress tagastatavalt summalt) on 16 535,90 eurot (8 579,82 eurot + 7 956,90 eurot). Hageja teavitas kostjaid oma nõudest esmakordselt 3. augustil 2017. Seadusjärgset viivist arvestades on kostjalt 1 nõutav viivis 16 535,90 euro suuruselt summalt perioodil 3. august 2017 kuni hagi esitamiseni 1 312 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 viivist enammakstud ettemaksult ja leppetrahvilt. Hageja nõue kostja 2 vastu (va intress tagastatavalt summalt) on 15 833,80 eurot (8 976,60 eurot + 6 857,20 eurot). Hageja teavitas kostjaid oma nõudest esmakordselt 3. augustil 2017. Seadusjärgset viivist arvestades on kostjalt 2 nõutav viivis 15 833,80 euro suuruselt summalt perioodil 3. august 2017 kuni hagi esitamiseni 1 256,29 eurot. Pärast hagi esitamist palus hageja välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
13.23.11.2018 täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja arvestas kostja 1 tehtud töid ekslikult ilma käibemaksuta. Hageja tasus kostjale 1 ettemaksu 35446,07 eurot, millise asjaolu on kostjad omaks võtnud. Kostja 1 tegi töid summas kokku 30522,86 eurot koos käibemaksuga. Seinte ladumisele kulus koos käibemaksuga 4534,20 eurot. Garaaži katmisele paneelidega kulus 10 257,19 eurot. Juurdeehituse katmisele paneelidega kulus 2593,27 eurot. Katusekatte materjalidele kulus 8417,76 eurot. Lisatööna kulus katusekatte materjalidele 3336 eurot ja lisatööna kulus garaaži esise kinniladumisele 1384,44 eurot. Kokku koos käibemaksuga 30 522,86 eurot.
14.Hageja suurendas summasid käibemaksu võrra, kuid vähendas garaaži paneelidega katmsie
summat. Hagiavalduses oli selle summaks ekslikult märgitud 9987,16 eurot ilma käibemaksuta, mis käibemaksuga oleks 11984,59 eurot. See vastab kogu vastava töö lepingujärgsele maksumusele. Samas teostas kostja 1 ainult osa vastavast tööst, nagu nähtub xxx OÜ ülevaatuse aktist. Teostamata jäi hüdroisolatsioon, mistõttu tasumisele kuulub 10257,19 eurot koos käibemaksuga. Hageja vähendab kostja 1 vastu suunatud põhinõuet 4923,21 euroni (35446,07 eurot - 30522,86 eurot).
15.Kostja 2 tehtud tööde maksumus oli hagiavalduses õigesti toodud käibemaksuga, mistõttu põhinõue kostja 2 vastu ei muutu ning selle suuruseks jääb 8976,60 eurot. Lepingute järgi oli hagejal õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi 0,05% päevas tegemata tööde väärtusest (p 6.1), kuid mitte üle 10% kõigi tööde (sh võimalike lisatööde) väärtusest (p 6.2). Antud juhul ei teinud kostjad töid lõpuni. Kostja 1 jättis tegemata töid väärtuses 99158,82 eurot koos käibemaksuga ning kostja 2 jättis tegemata töid väärtuses 74534,80 eurot koos käibemaksuga. Võttes need summad aluseks, on leppetrahvi suuruseks 49,58 eurot päevas kostja 1 puhul ning 37,27 eurot päevas kostja 2 puhul. Lepingutes toodud 10%-line piir täitub seega kostja 1 puhul 2613 päevasel hilinemisel ning kostja 2 puhul 2564 päevasel hilinemisel. Kuna tööd valmis ei saanud, kuulub mõlema lepingu alusel tasumisele maksimaalne leppetrahv 10% tööde väärtusest. Kõigi tööde väärtus (sh lisatööd) on kostja 1 lepingus 129681,68 eurot ning kostja 2 lepingus 95558,20 eurot. Kostja 1 leppetrahv on sellest tulenevalt 12968,17 eurot ning kostja 2 leppetrahv 9555,82 eurot.
16.Arvestades muutunud põhinõuet kostja 1 vastu, on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 intressi summas 304,10 eurot. Kostja 2 vastu esitatud intressinõue ei muutu. Kuna hageja nõuded muutusid, muutis ta viivise nõuet. Hageja enammakstud ettemaksu ja leppetrahvinõue kostja 1 vastu on 17891,38 eurot (4923,21 eurot + 12968,17 eurot). Hageja enammakstud ettemaksu ja leppetrahvinõue kostja 2 vastu on 18532,42 eurot (8976,60 eurot + 9555,82 eurot). Hageja teavitas kostjaid nõuetest esmakordselt 3. augustil 2017. Seadusjärgset viivisemäära arvestades on kostjalt 1 nõutav viivis perioodil 3. august 2017 kuni hagi esitamiseni 1419,55 eurot. Kostjalt 2 nõutav viivis 18532,42 euro suuruselt summalt perioodil 3. augusti2017 kuni hagi esitamiseni on 1470,41 eurot.
17.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad peavad tõendama oma väiteid, et hageja pidi ettemaksu summast maha arvestama kulud töödele ja materjalidele täiendavalt summas 10 992,24 eurot koos käibemaksuga. Kostjate koostatud tabel nende väiteid ei tõenda. Kostja 1 on kulusid vihmaveesüssteemile koos käibemaksuga summas 3096,96 eurot tõendanud arvega. Arve on esitatud ettemaksu arvena lumetõkke ja seisuplatvormi eest. Tegelikkuses tarnis ja paigaldas lumetõkked ja seisuplatvormi Xxx OÜ, mida tõendab teostatud tööde akt nr A3217. Xxx OÜ tarnis ja paigaldas uued lumetõkked RR750/3000 kogusega 60 tükki ja kogumaksumusega 945 eurot, millele lisandus käibemaks, ning seisuplatvormi RR750/2920 maksumusega 67,50 eurot, millele lisandus käibemaks.
18.Alusetud on kostjate etteheited katusekatte materjalide arvestamata jätmisele, sest hageja on arvestanud katusekatte materjale kostjate viidatud summas 3336 eurot koos käibemaksuga. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja 1 oleks teinud drenaažitöid 660 euro eest, mida hageja saaks kasutada. xxx OÜ aktis on märgitud, et nende tööde teostamist ei nähtu. Drenaažitööd sisalduvad Xxx OÜ hinnapakkumises tööde lõpuleviimiseks. Juurdeehituse tööd ja materjalid summas 1200 eurot ei olnud kostja 1 tööde mahus, vaid kostja 2 tööde mahus. Hageja on neid materjale arvestanud. Hageja on arvestanud kostja 2 teostatud tööde osas juurdeehituse katuse ehituse osas neid töid (kokku summas 3995 eurot). Arvestatud summa sisaldab durelise plaati 509,60 eurot, aluskatet 184,80 eurot ning muid materjale. Rullmaterjali kostja hinnapakkumises märgitud ei olnud.
19.Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid teinud mistahes töid valgusšahti rajamiseks, mille
eest on neil õigus saada 2699,28 eurot. xx OÜ aktis on märgitud, et nende tööde tegemist ei nähtunud. Valgusšahti tööd sisalduvad Xxxi OÜ hinnapakkumises tööde lõpuleviimiseks.
20.Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et pidi neile andma täiendava tähtaja. Juba 2017. aasta alguses oli selge, et kostjad ei suuda töid tähtaegselt lõpetada. Sisulisi ehitustöid 2017. aasta kevadel ei tehtud. 2017. aasta juunis võttis hageja prokurist I S kostjatega ühendust telefoni teel ning teatas, et mõlemad töövõtulepingud on tema arvates lõppenud ning enammakstud summa kuulub hagejale tagastamisele. Kostja 2 nõustus hagejaga selles, et lepingud on lõppenud ning palus esitada enammakstud ettemaksu arvestus. Nõude ulatuse kindlakstegemiseks võttis hageja ühendust xxx OÜ asjatundjaga, kes viis läbi objekti ülevaatuse ning koostas tegemata tööde akti. Hageja esitas kostjatele kirjaliku nõude ning fikseeris töövõtulepingute ülesütlemise kirjalikult 3. augusti 2017 kirjaga. Mõlema töövõtulepingu lõpetamine oli õiguspärane.
21.Kostjate etteheide seoses intressi arvestamise algusajaga ei ole õige. VÕS § 189 lg 1 alusel tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja 1 sai viimase osa ettemaksust 25. oktoobril 2016 ja kostja 2 23. mail 2017. Hageja intressinõude arvestus algab ettemaksu viimase osa saamisest kummagi kostja poolt. Hageja viitas ka VÕS § 113 lõikele 2. Hageja teatas kostjatele oma nõudest esmakordselt 3. augustil 2017. Leppetrahvinõudest teavitas hageja õigeaegselt 17.05.2018. Umbes samal ajal täitus viivitus maja valmimisel, mis andis hagejale õiguse maksimaalsele leppetrahvile 10% ulatuses. Tegemist on mõistliku ajaga. Leppetrahvi vähendamiseks alus puudub.
22.18.04.2019 selgitas hageja, et viimased tööd objektil toimusid novembris 2016. Seda kinnitab kostjate edastatud ehitustööde päevik, mille viimane kanne on tehtud 11.11.2016. 20.03.2017 toimus hageja esindaja I Si ja J Ri vahel telefonivestlus, milles hageja tuletas kostjatele meelde tööde valmimise tähtaega ja viitas ülesütlemise võimalusele. 24.04.2017 tuletas I S kostjatele telefoni teel veel kord meelde, et tööd peavad saama valmis hiljemalt 30.05.2017. J. R lubas taas, et ehitustööd valmivad õigeaegselt. 22.05.2017 helistas J. R I. Sile ning palus kohtumist. Kohtumine toimus 23.05.2017. Kohtumisel küsis J. R täiendavat ettemaksu, lubades töid kohe jätkata. Hageja tuli temale vastu ning andis kohapeal sularahas üle täiendava ettemaksu 10 000 eurot. Vaatamata sellele objektil töid ei alustatud.
23.30.06.2017 kutsus hageja ehitusobjektile xxx OÜ juhataja D J, hindamaks asjatundja pilguga seni tehtud ehitustöid. Objektile saabudes sai selgeks, et tööd ei ole edasi liikunud ning ükski tööliik ei ole lõpule viidud. 07.07.2017 võttis hageja esindaja I S uuesti ühendust J. Riga ning teatas, et ehitustööd seisavad ning hageja ütleb seetõttu mõlemad lepingud üles. J. R ei vaielnud ülesütlemisele vastu, kuid palus saata arvutuse tagastamisele kuuluvast ettemaksust, mida hageja 03.08.2017 tegi. Seega öeldi lepingud üles 07.07.2017.
24.Hageja sõlmis uue töövõtulepingu Xxx OÜ-ga augustis 2017. Kuna uut lepingut ei sõlmitud kirjalikult, ei ole sellel konkreetset kuupäeva. Xxx OÜ tegi hinnapakkumise 19.07.2016, hageja võttis pakkumise vastu augusti alguses.
25.Lepingute punktide 6.2 järgi oli ülesütlemine üldjuhul võimalik, kui töövõtja viivitus on kestnud piisavalt kaua, et leppetrahv jõuab maksimaalse suuruseni. Leppetrahvi päevamääraks oli 0,05% tegemata tööde väärtusest. Kui tegemata oleksid olnud kõik tööd, oleks tellija saanud lepingud üles öelda alles 200 päeva möödudes. Lepingu p 6.2 on ebaloogiline selles, et ülesütlemine lükkuks seda kaugemasse tulevikku, mida vähem on töid tegemata. Antud juhul jäi lepingute lõppemise seisuga tegemata vastavalt 76% ning 82% töödest. Lähtudes tegemata tööde väärtusest, oleks 10% suurune leppetrahv kogunenud seega juba mitte 200, vaid alles vastavalt 256 ning 261 päevasel hilinemisel. Kui tegemata oleks aga näiteks vaid 3% töödest, saaks töövõtja viivitada viimase 3% tegemisega koguni 18 aastat. Siit järeldub, et lepingu p 6.2 alusel saab küll õigesti arvutada leppetrahvi absoluutsummat, kuid see ei saa omada erilist tähtsust
ülesütlemise õiguse tuvastamisel.
26.Hageja leidis, et lepingute punktid 6.2 ei oma tähtsust, sest lepingud ei välistanud ülesütlemist seaduse alusel. Hageja ütles lepingud üles VÕS § 117 alusel. Juba 2017. a alguses oli ilmne, et kostjad panevad toime olulise lepingurikkumise. 2017. a juuliks oli see täiesti selge. Seega oli lepingute ülesütlemine VÕS § 117 alusel õiguspärane.
27.Hageja nõustus, et üldjuhul saab leppetrahvi nõude esitada vaid lepingu kehtivuse aja eest. Antud juhul nõuab hageja leppetrahvi maksimaalses võimalikus ulatuses, vaatamata sellele, et lepingu ülesütlemise ajaks oli leppetrahvi õigus tekkinud vaid 38 päeva eest. 38 päeva eest kuuluks tasumisele leppetrahv summas kokku 3663,30 eurot, sellest kostja 1 puhul 1884,02 eurot ning kostja 2 puhul 1779,28 eurot. Tellija suhtes oleks ebaõiglane, kui töövõtja vabaneks vastutusest tööde tegemata jätmise eest tänu sellele, et tellija ütles lepingud üles, olles eelnevalt korduvalt nõudnud lepingute täitmist. Leppetrahvi eesmärk oli tagada, et objekt saaks tähtaegselt valmis. Kostjad ei saa vabaneda leppetrahvist põhjusel, et tellija soovis töid mitte tegevatest töövõtjatest vabaneda.
28.Hageja senises leppetrahvi arvutuses on viga kostja 2 osas. Kostja 1 lepingu maht oli 129 681,72 eurot, millest maksimaalne leppetrahv 10% moodustab 12 968,17 eurot. Kostja 2 lepingu maht oli 114 669,84 eurot, millest maksimaalne leppetrahv 10% moodustab 11 466,98 eurot. Hageja teatas leppetrahvinõudest esmakordselt 17.05.2018 ehk 10 kuud pärast lepingu ülesütlemist. Leppetrahvi nõue esitati mõistliku aja jooksul. Kostjad on ehitusettevõtjad, kes võiksid alati eeldada, et tööde hilinemise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Leppetrahv oli tähtaja ületamisel ainus õiguskaitsevahend. Kostjad mitte ainult ei hilinenud töödega, vaid jätsid need novembris 2016 pooleli. Hageja nõuab leppetrahvi pärast lepingu lõppemist ehk olukorras, kus kostjatel ei ole enam võimalik oma käitumist muuta ja leppetrahvi vältida. Kostjad ei ole taotlenud leppetrahvi vähendamist.
29.Alternatiivselt palus hageja leppetrahviga võrdne summa välja mõista VÕS § 127 alusel kahju hüvitisena. Kahju hüvitisena palus hageja käsitleda leppetrahvi summat, mis on arvutatud perioodi eest pärast ülesütlemist ehk alates 08.07.2017. Sellele kuupäevale eelnenud viivitus oli 38 päeva ning sellele vastab leppetrahv 3663,30 eurot. Kahjuhüvitisena saaks sellisel juhul käsitleda leppetrahvi ülejäänud osa ehk 24 435,16 eurot – 3663,30 eurot = 20 771,86 eurot. Kahju tuleb välja mõista, sest kostjad rikkusid lepingut ja hageja pidi sõlmima lepingu uue töövõtjaga. Sellest tulenevalt viibisid ehitustööd oluliselt ning kestsid vähemalt märtsini 2018. Tulenevalt tööde hilinemisest jäi hageja ilma maja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes.
30.Hageja piiras kahjunõude 20 771,86 euroga. Seetõttu ei pea hageja tõendama kaotatud kasutuseelise täpset suurust, vaid peab näitama, et kaotatud kasutuseelise väärtus oli ülaltoodud summast suurem. Tegu oli suure ja esindusliku majaga, mille pinna suurus on 874,2 m2. Hagejal ei õnnestunud leida võrreldavaid üüripakkumisi vastavas piirkonnas. Samuti ei ole hagejal õnnestunud leida statistikat eraldi xxx või xxx üürihindade kohta. Statistikaamet on teinud viimase üürihindade ülevaate perioodi kohta 2003-2009. Võrreldes 2009. aastaga on tarbijahinnaindeks tõusnud 20,9%, mistõttu saab Statistikaameti ülevaadet siiski kasutada, pidades silmas, et see näitab tänasest ligikaudu 20% madalamaid hindasid.
31.Lisaks Statistikaameti andmetele tugineb hageja ka portaali KV.ee statistikarakendusele, millest on võetud majade keskmised üürihinnad kogu Eestis perioodil juuli 2017 – märts 2019. xxx kohta ei anna KV.ee süsteem eraldi mingeid andmeid. Statistikaameti ülevaate keskmine ruutmeetri hind viimase kättesaadava aasta kohta ehk 2009. a on 3,56 eurot. Tänastes hindades, korrigeerituna tarbijahinna muudatusega on 4,59 eurot. KV.ee ruutmeetrihinnad on vahemikus 5,7-9,8 eurot, keskmiselt 6,8 eurot.
32.Kuna konkreetne maja asub xxx, mis eelduslikult vähendab selle väärtust mõnevõrra võrreldes Eesti keskmisega, kuid samas oleks täiesti uus ning tegemist oleks sisuliselt xxx uhkeima eramuga, on hageja hinnangul igal juhul põhjendatud rakendada maja kasutuseelise leidmiseks vähemalt 75% KV.ee keskmisest hinnast ehk 5,1 eurot ruutmeetri kohta või 4458 eurot kuus. Maja kasutuseelis ületab igal juhul nõutava kahju või leppetrahvi suurust. Lähtudes ülaltoodud kasutuseelisest, kataks nõutava kahju või leppetrahvi summa maja kasutuseelise ca 4,7 kuu eest. Seega on kostjad põhjustanud kahju vähemalt 20 771,86 euro ulatuses.
33.Vihmaveesüsteemide osas kontrollis hageja, et kostja tarnis objektile kaks katuse elementi, mis ei sobinud paigaldamiseks ja nende asemele tuli osta uued materjalid. Nendeks olid väike seisuplatvorm lepingulise maksumusega 150 eurot ilma käibemaksuta ning 12 toru, mis ei ole lepingus eraldi positsioonina välja toodud, kuid mille hind on ligikaudu 100 eurot ilma käibemaksuta. Need detailid on platsil alles, kuna uus töövõtja ei saanud neid paigaldada ning pidi ostma uued detailid. Hageja on nõus detailid kostjatele tagastama. Kuna kõnealuste materjalide maksumus on marginaalne ning neid ei saanud paigaldada ja hageja ei ole neid vastu võtnud, ei mõjuta nende detailide olemasolu hageja nõude arvutust.
34.Kostja 1 sai ettemaksu 35 446,07 eurot ja kostja 2 30 000 eurot. Kostja 1 kasutas ettemaksust ehitustöödele ära 30 522,86 eurot koos käibemaksuga ja kostja 2 kasutas ettemaksust ehitustöödele ära 21 023,40 eurot koos käibemaksuga. Hageja põhinõue kostja 1 vastu moodustab seega 4923,21 eurot (35 446,07 eurot - 30 522,86 eurot) ja hageja põhinõue kostja 2 vastu moodustab 8976,60 eurot (30 000 eurot - 21 023,40 eurot). Hageja nõuab kostjalt 1 leppetrahvi 12 968,17 eurot ja kostjalt 2 leppetrahvi 11 466,98 eurot. Esimese 38 päeva eest (lepingu tähtaja saabumisest kuni lepingu ülesütlemiseni) nõuab hageja kostjalt 1 leppetrahvi 1884,02 eurot (99 158,82 eurot x 0,05% x 38 päeva) ning kostjalt 2 1779,28 eurot (93 646,44 eurot x 0,05% x 38 päeva). Alates ülesütlemisest nõuab hageja kostjalt 1 ülejäänud leppetrahvi, ehk 11 084,15 eurot. Alternatiivselt palub hageja sama summa välja mõista kahju hüvitisena. Perioodi eest alates ülesütlemisest nõuab hageja kostjalt 2 ülejäänud leppetrahvi 9687,70 eurot. Alternatiivselt palub hageja sama summa välja mõista kahju hüvitisena.
35.Hageja täpsustas viivise nõuet. 03.08.2017 teatas hageja kostjatele ettemaksu tagastamise nõudest, mitte leppetrahvi nõudest. Viivise arvutus leppetrahvilt algab leppetrahvinõude esitamise päevast, milleks on 17.05.2018. Viivis ettemaksult kuni hagi esitamiseni on 390,62 eurot kostja 1 suhtes ning 712,23 eurot kostja 2 suhtes. Viivis leppetrahvilt kuni hagi esitamiseni on 213,18 eurot kostja 1 suhtes ning 188,50 eurot kostja 2 suhtes. Hageja loobus intressinõudest.
36.Kogumis palus hageja mõista kostjalt 1 Tibu Ehitus Grupp OÜ-lt enam saadud ettemaks 4923,21 eurot, leppetrahv kuni lepingu lõppemiseni 1884,02 eurot, leppetrahv pärast lepingu lõpetamist või alternatiivselt kahju hüvitis 11 084,15 eurot, viivis ettemaksult kuni hagi esitamiseni 390,62 eurot ja edaspidi seaduses sätestatud määras summalt 4923,21 eurot, viivis leppetrahvilt või kahju hüvitiselt kuni hagi esitamiseni 213,18 eurot ning edaspidi seaduses sätestatud määras summalt 12 968,17 eurolt.
37.Kostjalt 2 J Rilt palus hageja välja mõista enam saadud ettemaks 8976,60 eurot, leppetrahv kuni lepingu lõppemiseni 1779,28 eurot, leppetrahv pärast lepingu lõpetamist või alternatiivselt kahju hüvitis 9687,70 eurot, viivis ettemaksult kuni hagi esitamiseni 712,23 eurot ja edaspidi viivis seaduses sätestatud määras summalt 8976,60 eurolt, viivis leppetrahvilt või kahju hüvitiselt kuni hagi esitamiseni 188,50 eurolt ning edaspidi seaduses sätestatud määras summalt 11 466,98 eurot. Menetluskulud palus hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt.
38.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 11 985,21 eurot, millest riigilõiv oli 1000 eurot, tõedite saamise kulu 9 eurot, õigusabikulu 10 747 eurot, toimikuga tutvumise kulu 80,21 eurot ja tõlkekulud 149 eurot. Hagejat esindasid kaks lepingulist esindajat, kellest ühe
tunnitasu oli 220 eurot ilma käibemaksuta ja teise tasu 160 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabikulud ei sisaldanud käibemaksu. Viimasel istungil osalemise kulud palus hageja välja mõista vastavalt istungi kestvuse ajale ning esindaja tunnitasule.
KOSTJA VASTUVÄITED
39.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad ei võlgne hagejale ettemaksu, sest on kulutanud kõik hagejalt saadu hageja poolt tellitud ehitustöödele. Hageja maksis kostjale 1 Tibu Ehituse Grupp OÜ-le 35 446,07 eurot koos käibemaksuga. Hageja arvestab tehtud tööna 26 875,25 eurot, koos käibemaksuga on see 32 250,30 eurot. Vahe on 3195,77 eurot.
40.Hageja ei arvesta Tibu Ehituse Grupp OÜ puhul täiendavate tööde ja materjaliga väärtuses 10 992,24 eurot, kuigi materjalid olid tarnitud ja töö osaliselt tehtud. Hagiavalduses ei ole hageja arvestanud kuludega vihmaveesüsteemile. Objektile tarniti Ruukki materjalid koos käibemaksuga summas 3096,96 eurot. Hageja ei ole arvestanud katusekatte ehk roovi materjale summas 3336 eurot koos käibemaksuga, drenaaži osalise tegemise kulu 660 eurot koos käibemaksuga, juurdeehituse katuse tegemist 2017. a mais koos durelis plaadi ja rullmaterjaliga summas 1200 eurot koos käibemaksuga ning valgusšahti tegemise kulu keldris summas 2 699,28 eurot koos käibemaksuga. Kokku ei ole hageja arvestanud töid ja materjale summas 10 992,24 eurot.
41.Kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ saatis hagejale arvestuse 09.12.2016 e-kirjaga. Arvestuses ei olnud kajastatud juurdeehituse katuse tegemise kulu mais 2017. Hageja sellele ei reageerinud. Kui lahutada arvestamata jäetud tööde summast 10 992,24 eurost hageja arvestatud tööde ja makstud tööde vahe 3195,77 eurot, on tulemuseks 7 796,47 eurot. Kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ nõue hageja vastu on 7796,47 eurot. Kostja J Ri tööde maht vastab üldjoontes tõele. Saadud 30 000 eurost võib lahutada arvestatud 21 023,40 eurot ning tulemus on 8 976,60 eurot. Kostja J R omandas Tibu Ehituse Grupp OÜ nõude hageja vastu ja tegi hagejale VÕS § 198 alusel tasaarvestuse avalduse. Kostja tasaarvestas oma nõude hageja nõudega. Kui lahutada hageja nõudest 8 976,60 eurot kostja nõue 7796,47 eurot, on tulemuseks 1180,13 eurot.
42.Kostjatele tuli lepingu lõpetamine üllatusena, sest veel 23. mail 2017 sai kostja J R hagejalt tasu. Seetõttu jäi kostjal tasumata hulk kulusid, mis tekkisid lepingu lõpetamisega tõttu. Enne ülesütlemist oli hageja kohustatud andma VÕS § 114 lg 4 alusel lepingu täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja, mida hageja ei andnud. Seetõttu ei olnud ülesütlemine lepingu rikkumise tõttu õiguspärane. Ülesütlemine on lubatud vaid olulise lepingurikkumise korral ning oluliseks saab lepingurikkumist pidada siis, kui võlausaldaja on andnud täitmiseks täiendava tähtaja (VÕS 116 lg 2 p 5).
43.Kostjad vaidlesid vastu ka intressi nõudele, leppetrahvi nõudele ja intressi nõudele leppetrahvilt. Eelkõige ei võlgne kostjad hagejale intressi, kuna nad ei võlgne hagejale raha. Kui oletada, et lepingu lõpetamine kostjate rikkumise tõttu oli seaduslik, ei ole hagejal nõuet. Kostjatega sõlmitud lepingute punktide 6.1 ja 6.2 kohaselt on tellijal õigus leppetrahvile vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale täiendava tähtaja. Hageja kostjatele täiendavat tähtaega ei andnud, vaid lõpetas lepingu päevapealt. Kuna kostjad hagejale leppetrahvi ei võlgne, ei võlgne nad ka intressi leppetrahvilt.
44.Kui kostjad peaksid mingil põhjusel ikkagi võlgnema hagejale intressi ja leppetrahvi, paluvad kostjad kohtul neid vähendada (VÕS § 162 lg 1, § 113 lg 8). Intress ja leppetrahv võiksid olla kostjate töise panuse ja saadud summadega mõistlikus proportsioonis. Hageja nõuab intressi ja leppetrahvi, mis on võrreldav lepingute põhisummaga või sellest suurem. Viidatud lepingu punktides kirjeldatud regulatsioonil on tegelikult viivise iseloom ja viiviselt ei ole
lubatud intressi võtta VÕS § 113 lg 6 alusel.
45.Lisaks ei ole hageja viivise ja leppetrahvi arvutamise algusaeg õige. Leppetrahvi puhul ei ole loogiline väita, et kostjad olid viivituses kogu lepingute kehtivuse aja. Kuna hageja ütles lepingu üles lepingu tähtaja viimasel päeval, ei saanud kostjad enne seda viivituses olla. Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna hageja ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta leppetrahvi nõuab kooskõlas VÕS § 159 lõikega 2. Leppetrahvi nõude esitas ta alles 17. mai 2018 kirjas, peaaegu aasta pärast lepingute lõpetamist 30. mail 2017. Viivise puhul ei ole õige arvestada viivist viimase makse üleandmise päevast, vaid nõude sissenõutavaks muutumisest. Intressi kohustus muutus sissenõutavaks, kui hageja andis kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks ehk ettemaksu tagastamiseks VÕS § 82 lg 7 alusel. Kostja 1 sai hageja nõude 03.08.2017 ja kostja 2 17. mail 2018.
46.Hageja väited raha enammaksmise kohta ei ole tõendatud. Hageja on väidete tõendamiseks esitanud vaid lisa 11, kuid seegi ei tõenda hageja väiteid. Kui hagiavalduses on märgitud tehtud tööde summaks 26 875,25 eurot + 21 023,40 eurot ja kokku 47 898,65 eurot, siis lisas nr 11 tuleb tehtud tööde summaks 22 470,29 eurot. Hageja ei pea tõendama, mis summas olid tööd tehtud, vaid mis summas olid tööd tegemata võrdluses ettemaksuga. Hageja on tõendamiseseme pööranud vastupidiseks. Ta loetleb tööd, mida ta aktsepteerib ja sisuliselt peaks kohus järeldama, et ülejäänud tööd on kõik tegemata.
47.Lisas 11 on nimetamata, mis objekti kohta dokument käib ning kuidas on tagatud dokumendi usutavus. Dokument ei ole eksperdi arvamus, sest objekt on üle vaadatud ilma kostjateta. Lisaks käsitletakse dokumendis sarikate otste lühemaks tegemist ning võetakse tehtud tööde hinnast maha 900 eurot. Kostjad olid aga paigaldanud sarikad juba 2013. aastal eelnevate ehitustööde käigus, mille kohta pooled sõlmisid teise lepingu.
48.07.12.2018 seisukohtades ei nõustunud kostjad hageja väitega, et nende koostatud arvestus ei ole usaldusväärne. Kostja esindaja saatis arvestuse hagejale e-kirjaga 09.12.2016, kui poolte vahel erimeelsusi ei olnud.
49.13.05.2019 seisukohtades viitasid kostjad transpordi saatelehele nr 1635511. Saatelehehest selgub, et Ruukki Products AS, kelle klient oli Tibu Ehituse Grupp OÜ, pidi tarnima xxx aadressile xxx vihmaveesüsteeme ning katusekatte materjale ja tarvikuid (kruvid jms), kokku 27 pakki, netokaaluga 2793 kilo. Saateleht tõendab, et ettemaksu tagasinõudes ei ole hageja neid materjale väärtuses 3096,96 eurot arvesse võtnud. Materjalid tarniti hagejale xxx territooriumile xxx.
50.Kostjad viitasid ka 23.03.2017 sularaha makse kviitungile summas 6000 eurot. Kviitung on kostjate alltöövõtja xxx OÜ esindajalt A A, kes kinnitas, et ta on saanud raha materjalide soetamiseks (küttekaabel, prussid, laud, OSB, armatuurvõrk, killustik, drenaažitorud, kruvid, naelad) ja tööliste majutamiseks ja transportimiseks objektile. Tõendiga soovivad kostjad tõendada seda, et on kulutanud hageja ettemaksu materjalide ostmiseks ja töömeeste majutamiseks. Kostjad tegid töid ka 2017. aastal.
51.Materjalid olid planeeritud drenaaži ja valgusšahti tegemiseks. Drenaaži ja valgusšahti osas sai objektil kaevetööd tehtud ning materjalid ära ostetud. Kaevetööde tegemise kohta kohta on märge ehituspäevikus, mille esitas hageja. Kostjad tuginevad ehituspäeviku sissekandele
19.septembrist 2016, mil teostati drenaažikraavi puhastamine ja ettevalmistamine ning sissekandele 4. oktoobrist 2016, mil teostati valgusšahti kaevamine.
52.Kostjad leidsid jätkuvalt, et hageja väited nõude põhjendatuse osas tuginevad vaid lisale 11, mis on allkirjastamata ja dateerimata ning mille koostanud isiku pädevus on tõendamata.
Esialgses menetlusdokumendis nimetas hageja dokumendi koostajat xxx OÜ tegevujuhiks, hiljem aga juhatuse liikmeks. Hageja on tunnistanud, et haridust dokumendi koostajal ei ole. Tõend ei tõenda hageja väiteid, sest tõendis on viidanud, et ei nähtu drenaaži ja valgusšahti töid, kuigi nende tööde tegemise kohta on märked ehituspäevikus, millele tugineb ka hageja ise.
53.Kostjad ei nõustunud hageja esile toodud asjaoludega. Pooled muutsid 2017. aasta novembris suulise kokkuleppega lepingute tähtaegu. Lõplikke tähtaegu ei määratud, sest ehituse rahastamine ei olnud selge. määratud tähtajaga lepingutest määramata tähtajaga lepinguteks. Ehituse rahastamine ei olnud selge. Hageja ei saa esitada alternatiivset kahju hüvitamise nõuet, sest sellise nõude esitamise välistab VÕS § 1044 lg 2. Kasutuseeliste hüvitamist saaks nõuda vaid üürilepingust tuleneva nõude puhul VÕS § 355 alusel. Poolelioleva ehitise kasutamiseks nõudlust olla ei saanud.
54.Menetluskuludena palus kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ välja mõista kulud õigusabile. Kostjale 1 on osutatud õigusabi tunnitasuga 144 eurot. Kokku on õigusabi osutatud 16,5 tunni ja 2376 euro ulatuses. Kostja J R kulude hüvitamist ei taotlenud. Käibemaksuta kuludena palus kostja välja mõista hagejalt 1900,80 eurot. Samuti palus kostja välja mõista viivise menetluskuludelt. Viimasel istungil osalemise kulud palus kostja välja mõista vastavalt istungi kestvuse ajale ning esindaja tunnitasule.
KOHTU PÕHJENDUSED
55.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt kostja J Ri vastu ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ vastu hagi põhjendatud ei ole ega kuulu rahuldamisele.
56.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ sõlmisid 17.08.2016 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja 1 tegema ehitustöid objektil xxx; 2) hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt oli tööde maksumuseks 95 647,40 eurot ilma käibemaksuta; 3) hageja ja kostja 1 leppisid pärast töövõtulepingu sõlmimist kokku täiendavate tööde tegemises ning kogumis kohustus hageja tasuma kostjale 1 108 068,10 eurot ilma käibemaksuta; 4) hageja ja kostja J R sõlmisid samuti 17.08.2016 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja 2 teostama ehitustöid objektil xxx; 5) hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi hageja kostjale 2 tasuma 95 558,20 eurot ilma käibemaksuta; 6) hageja tasus kostjale 1 töövõtulepingu alusel 35 446,07 eurot ja kostjale 2 töövõtulepingu alusel 30 000 eurot; 7) mõlema töövõtulepingu kohaselt pidid tööd valmima 30.05.2017, kuid tähtaegselt kumbki kostja töid ei lõpetanud.
57.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus kostjatega sõlmitud töövõtulepingud rikkumise tõttu üles öelda või neist taganeda ning kas sellest tulenevalt on hagejal õigus tagasi nõuda kostjatelt summasid, mis ületavad kostjate tehtud tööde väärtust. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt lepingu rikkumise tõttu leppetrahvi ja viivist. Asja lahendamisel võtab kohus esmalt vastu hageja nõudest osalise loobumise. Seejärel hindab kohus, kas hagejal oli õigus lepingud üles öelda või neist taganeda ja nõuda seetõttu tagasi enamtasutud summad. Lõpuks hindab kohus, kas hageja leppetrahvi ja viivise nõuded on põhjendatud.
Nõudest osaline loobumine
58.Menetluse käigus on hageja nõuet korduvalt muutnud. Algses hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt Tibu Ehituse Grupp OÜ-lt põhivõlgnevuse 16 995,56 eurot, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 1 312 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras. Hageja põhinõue kostja 1 vastu koosnes enamtasutud summast 8579,82 eurot, intressist 458,84 eurot ja leppetrahvist 7956,90 eurot. Hageja palus kostjalt J Rilt välja mõista põhivõlgnevuse 16 618,82 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1 256,29 eurot ja edaspidi sissenõuavaks muutuv viivise seadusjärgses määras. Hageja põhinõue J Ri vastu koosnes enamtasutud summast 8 976,60 eurot, intressist 785,02 eurot ja leppetrahvist 6 857,20 eurot.
59.23.11.2018 muutis hageja oma nõuet. Nõuete muutmise tulemusena hageja nõue mõlema kostja vastu suurenes. Hageja palus kostjalt Tibu Ehituse Grupp OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevusena 18 195,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 1419,55 eurot. Samuti palus hageja välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Hageja põhinõue kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ vastu koosnes enamtasutud summas 4923,21 eurot ja leppetrahvist 12 968,17 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt 1 välja mõista intressi 304,10 eurot. Hageja palus kostjalt J Rilt välja mõista põhinõudena 19 317,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 1470,41 eurot. Samuti palus hageja välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Hageja põhinõue kostja J Ri vastu koosnes enamtasutud summast 8976,60 eurost, trahvist 9555,82 eurost ning intressist 785,02 eurost. Eeltoodust järeldub, et 23.11.2018 suurendas hageja oma nõudeid.
60.18.04.2019 esitas hageja kohtule avalduse, milles ta nõudeid uuesti vähendas. Hageja loobus tervikuna mõlema kostja vastu esitatud intressinõuetest ehk intressinõudest kostja 1 vastu summas 304,10 eurot ja intressinõudest kostja 2 vastu summas 785,02 eurot. Hageja palus kostjalt Tibu Ehituse Grupp OÜ-lt välja mõista põhinõudena kokku 17 891,38 eurot, mis koosnes enam saadud tasust 4923,21 eurost, leppetrahvist kuni lepingu lõpetamiseni 1884,02 eurost ja leppetrahvist pärast lepingu lõpetamist 11 084,15 eurot. Seega kokkuvõttes loobus hageja põhinõudest kostja 1 vastu summas 304,10 eurot.
61.Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt 1 välja mõista kokku 603,80 eurot, millest 390,62 eurot oli hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis enamtasutud summalt ja 213,18 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis leppetrahvilt. Seega loobus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest kostja 1 vastu summas 1419,55 eurot – 603,80 eurot = 815,75 euro ulatuses.
62.Kostja J Ri vastu esitatud põhinõuet hageja suurendas ning palus kostjalt 2 põhinõudena kokku välja mõista 20 443,58 eurot, mis koosnes enam tasutud summast 8976,60 eurost, leppetrahvist kuni lepingu lõpetamiseni 1779,28 eurost ja leppetrahvist pärast lepingu lõpetamist 9687,70 eurost. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt 2 välja mõista kogumis 900,73 eurot, millest sissenõutavaks muutunud viivis enamtasutud summalt on 712,23 eurot ja viivis leppetrahvilt 188,50 eurot. Seega loobus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõudest kostja 2 vastu 1470,41 eurot – 900,73 eurot = 569,68 euro ulatuses.
63.Seega loobus hageja kokkuvõttes kostja 1 vastu põhinõudest summas 304,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud nõudest kostja 1 vastu summas 815,75 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisenõudest kostja 2 vastu summas 569,68 eurot. Hageja järelikult loobus osaliselt rahalistest nõuetest kostjate vastu.
64.Kohus leiab, et hageja loobumine eelviidatud nõudest tuleb vastu võtta ning loobutud nõuede
osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
65.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11).
66.Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjatel oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Kostjad nõuetest osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise põhinõudest summas 304,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 815,75 eurot kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ vastu. Kohus võtab vastu ka hageja loobumise sissenõutavaks muutunud viivisenõudest 569,68 eurot kostja J Ri vastu. Eelviidatud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas. Lepingute ülesütlemine ja enamtasutu tagasinõudmine
67.Hageja väitis, et ta ütles mõlema kostjaga sõlmitud lepingud üles, sest tööd ei valminud lepingutes toodud tähtajaks. Kuna hageja oli tasunud kostjatele tegelikult tehtud töö väärtusest enam, hindas asjatundja teostatud töö väärtust ning hageja esitas enamtasutu tagasinõude. Hageja väited selle kohta, millal ja kas üldse hageja lepingud üles ütles, muutusid menetluse kestel. Algses hagiavalduses väitis hageja, et ütles kostjatega sõlmitud lepingud üles 03.08.2017. Menetluse kestel asus hageja väitma, et hageja prokurist ütles kostjatega sõlmitud lepingud üles hoopis 07.07.2017 suuliselt. Täiendavat tähtaega ei pidanud hageja kostjatele andma, sest juba 2017. aasta alguses oli selge, et kostjad ei lõpeta töid tähtaegselt. Hageja leidis, et kostja 1 tegi töid koos käibemaksuga 30 522,86 euro eest ning kostja 2 21 023,40 euro eest.
68.Kostjad leidsid, et nad ei võlgne hagejale enamtasutut, sest hageja on ebaõigesti arvestanud tehtud tööde ja üle antud materjalide väärtust. Hageja ei ole arvestanud Tibu Ehituse Grupp OÜ tööde ja materjalidega väärtuses 10 992,24 eurot. Tehtud tööde ja materjalide kohta saatis kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ hagejale arvestuse e-kirjaga 09.12.2016, mis ei sisaldanud vaid juurdeehituse katusega seoses tehtud töid 2017. Hageja kostja kirjale ei reageerinud. Kostjal 1 on hageja vastu nõue 10 992,24 eurot. Kostja 1 tasaarvestas oma nõude hageja enamtasutud nõudega ning loovutas ülejäänud osas nõude hageja vastu kostjale 2. Ka kostja 2 tasaarvestas oma nõude hageja enamtasutu nõudega. Lisaks viitasid kostjad sellele, et enne lepingute ülesütlemist ei andnud hageja neile tööde lõpetamiseks täiendavat tähtaega.
69.Kohus leiab, et hageja nõue kostjate vastu enamtasutu tagastamiseks kuulub osalisele rahuldamisele üksnes kostja J Ri vastu selles ulatuses, millises kostjate vastuväited ei ole tõendatud.
70.VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Seega juhul, kui lepingus on kindlaks määratud tööde teostamise tähtaeg, tuleb töövõtjal lõpetada tööd lepingus märgitud tähtajal. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Eeltoodust tuleneb, et võlausaldaja peab reeglina andma võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjatele otseselt andnud lepingute täitmiseks täiendavat tähtaega.
71.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ sõlmisid 17.08.2016 töövõtulepingu (koos lisadega toimiku lk 6-17) ehitustööde tegemiseks xxx elamus. Kostja pidi teostama lepingule lisatud hinnapakkumistes märgitud töid. Lepingu punkti 1.2. järgi oli tööde valmimise tähtaeg 30.05.2017. Lepingu punkti 1.5. järgi pidi hageja tasuma kostjale 1 tööde eest koos käibemaksuga 114 776,90 eurot. Tasu kuulus korrigeerimisele tööde mahtude muutumisel või lisatööde selgumisel. Lepingu punkti 1.7 kohaselt oli töövõtjal õigus taotleda töö lõpptähtaja pikendamist ning täiendavat tasu, kui ta tellija nõudel teeb lisatöid või tellija muul viisil suurendab tööde mahtu. Lisatöödega seonduva täiendava tähtaja ja tasu pidid pooled sellisel juhul kokku leppima e-kirjade teel. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid e-kirjade teel või muul moel kokku leppinud tähtaja pikendamises.
72.Lepingule oli lisatud hinnakalkulatsioon, mille kohaselt pidi kostja 1 teostama seinte ladumise tööd, vihmaveesüsteemi tööd, akende ja uste paigalduse, garaaži katmise paneelidega, terrassi tööd, juurdeehituse katmise paneelidega, katuse katmise ja soojustamise, treppide tööd, terrassi piirete paigaldamise, rõdu tööd, sillutiskivi paigalduse koos äärekividega, kokku 114 776,88 euro eest koos käibemaksuga. Täiendavalt lepiti kokku, et kostja 1 teeb katuse katmise valtsplekiga summas 336 eurot, drenaažitööde teise etap tööd 3780,7 euro eest ja valgusšahti tööd 6403,70 euro eest. Seejuures tuli viimaste tööde tegemisel kasutada laadurkoppa ja teha pinnasetöid. Ühtlasi lepiti kokku, et kostja 1 teeb garaaži kinniladumise tööd summas 1384,40 eurot. Kostjat 1 esindas ehitusobjektil kostja 2 J R (toimiku lk 15).
73.Hageja ja kostja J R sõlmisid 17.08.2016 samuti töövõtulepingu xxx elamus tööde tegemiseks (koos lisadega toimiku lk 18-22). Antud töövõtulepingu tingimused olid samasisulised võrreldes kostjaga 1 sõlmitud lepingu tingimustega. Sarnaselt esimese lepinguga pidid ka selle lepingu alusel tööd valmima 30.05.2017. Lepingu punkti 1.5 kohaselt pidi hageja tasuma tööde eest 95 558,20 eurot, millest hageja pidi ettemaksuna tasuma 20 000 eurot, mis tasaarveldatakse enne viimaseid osamakseid. Ettemaks oli lepingu kohaselt mõeldud paneelide ettemaksuks, seinte, katuse, välisviimistluse, r/b vöö materjalide ning esmaste halduskulude katmiseks. Lepingu punkt 1.5 nägi ette, et pooled võivad tasu korrigeerida vastavalt töö mahtude muutumisele või lisatööde selgumisele. Muus osas antud lepingu tingimused erisusi võrreldes kostjaga 1 sõlmitud lepingu tingimustega ei sisaldanud.
74.Antud lepingule lisatud hinnapakkumise kohaselt pidi kostja J R tegema seinte soojustamise, seinte viimistluse tööd, garaaži plokkseinte monoliitse vöö tööd, garaaži seinte krohvimise, juurdeehituse katuse tööd, fassaadi dekoratiivelementide paigalduse ning sillutiskivi paigalduse koos eelneva pinnase täitmisega. Kokku oli tööde maksumus 95 558,20 eurot.
75.03.08.2017 saatis hageja kostjale Tibu Ehituse Grupp OÜ-le kirja (toimiku lk 28), milles leidis, et leping lõpetati 30.05.2017. Kirja kohaselt mõõtis töö tulemuslikkust xxx OÜ. Hageja leidis, et kostja peab talle tagastama 21 495,35 eurot. Kohus osundab, et kirjas toodud arvutused ja andmed selle kohta, millises väärtusega milliseid töid tehti ei ühti kohtule esitatud xxx OÜ tabelis tooduga. Hageja ei teinud kirjas selget avaldust selle kohta, kas ta taganeb lepingust või
ütleb selle üles. Hageja on kirjas lihtsalt leidnud, et leping lõppes tähtaja möödumise tõttu 30.05.2017. Kirjas ei nõudnud hageja kostjalt Tibu Ehituse Grupp OÜ-lt tööde lõpetamist ega andnud tööde lõpetamiseks täiendavat tähtaega.
76.29.01.2020 istungil andis vande all ütlusi hageja prokurist I S (toimiku lk 173), kes avaldas, et ta nõudis J Rilt tööde tegemist 2017. aastal mitmes telefonikõnes. Hageja prokurist leidis, et leping lõppes 30.05.2017. Täiendavat tähtaega hageja kostjatele anda ei soovinud. Samal istungil vande all ütlusi andnud J R avaldas samuti (toimiku lk 174), et hageja talle lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega ei andnud.
77.Kohus leiab, et kuigi hageja ei andnud kostjatele lepinguliste tööde lõpetamiseks täiendavat tähtaega, oli tal tellijana õigus leping üles öelda kostjate rikkumise tõttu. Kostjad rikkusid lepinguid, sest lepingutes toodud tööd tähtaegselt ei valminud. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et hageja nõudis kostjatelt telefoni teel tööde jätkamist. Kuigi hageja ei esitanud selget avaldust lepingust taganemiseks ega selle ülesütlemiseks, võib hageja tahet leping üles öelda kostjate rikkumise tõttu alates 30.05.2017 kaudselt järeldada 03.08.2017 avaldusest. Kostjad ei vaielnud vastu asjaolule, et hageja avaldus oli neile kättesaadavaks tehtud ja see avaldus vabastas neid edasisest lepingute täitmise kohustusest. Kostjad ei vaielnud vastu asjaolule, et tööd tähtaegselt valmis ei saanud. Kostjad ei väitnud ega tõendanud, et nad oleksid tööde teostamise lepingute kehtivuse ajal peatanud mõne hageja lepingulise rikkumise tõttu.
78.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 näeb ette, et eelviidatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
79.Riigikohus on leidnud, et töövõtulepingust on võimalik taganeda või see üles öelda. Kohtu kohustuseks on seejuures esile toodud asjaolud õiguslikult kvalifitseerida (RK TKo 3-2-1-79-16, p 12). Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise rikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Kehtiv lepingust taganemine vastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja kumbki pool võib nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist (RK TKo 3-2-1-79-16, p 13). Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus lepingust taganeda ning sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (RK TKo 3-2-1-59-13, p 14).
80.Kohus leiab, et hagejal oli tellijana õigus lepingud üles öelda kostjate lepingute rikkumise tõttu, sest kostjad ei teinud töid valmis tähtaegselt. Kuna hageja ütles tellijana lepingud üles, järgnesid ülesütlemisele samad tagajärjed, mis oleksid järgnenud lepingutest taganemisele. Kohus osundab, et hageja viide VÕS §-le 117 ja selle alusel lepingust taganemisele ei ole iseenesest asjakohane. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks kostjatele esitanud taganemise avalduse enne viimase kohustuste sissenõutavaks muutumist ehk enne lepingutes toodud tähtaja saabumist. Samuti ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostjad oleksid enne lepingute tähtaegade saabumist hagejale teatanud, et nad ei kavatse lepingut täita.
81.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 2 p 1 näeb ette, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse
saamises või asja kasutamises. Lisaks tuleneb VÕS § 189 lõikest 3, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
82.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et pärast lepingute ülesütlemist hageja poolt pidi toimuma lepingute tagasitäitmine ehk kumbki pool oleks pidanud tagastama saadu väärtuse, arvestades tööde lepingulist hinda. Sisuline vaidlus seisnes poolte vahel selles, kas hageja oli saanud lepingute tulemusena töid ja materjale väiksemas väärtuses, kui olid kostjatele makstud tasud. Kohus leiab, et hageja nõude esmase tõendamise koormus lasus hagejal. Hagejal oleks tulnud tõendada, et ta oli kostjale 1 tasunud saadud tööde ja materjalide väärtusest enam 4923,21 eurot ja kostjale 2 8976,60 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole neid väiteid täielikult tõendanud, mistõttu ei kuulu tema nõue enamtasutud summade osas täies ulatuse rahuldamisele. Hageja nõue kuulub rahuldamisele vaid osas, milles kostjad ei ole nõudele vastuväiteid esitanud ega neid põhistanud.
83.Vajadust tõendada väiteid teostatud tööde väärtuse kohta selgitas kohus hagejale korduvalt, sealhulgas 25.03.2019 eelistungil (toimiku lk 89-91) ja 30.09.2019 eelistungil (toimiku lk 163164). Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele hageja oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostjatele selgitas kohus 25.03.2019 eelistungil vajadust välja tuua, kas nad vaidlustavad hageja väidetud teostatud tööde mahtu. Kohus selgitas kostjatele vajadust tõendada oma väiteid teostatud tööde väärtuse kohta.
84.Pangakonto väljavõttest (toimiku lk 23) nähtub, et hageja oli tasunud kostjale Tibu Ehituse Grupp OÜ-le 23.09.2016 ülekandega 7 127,51 eurot, 28.09.2016 3 201,84 eurot, 25.10.2016 16 740,72 eurot. Täiendavalt esitas hageja kohtule kostja J Ri kinnitused (koos tõlgetega toimiku lk 24-26), millistest nähtub, et kostja J R sai hageja prokuristilt vaidlusalusel objektil tööde tegemiseks 23.05.2017 sularahas 10 000 eurot, 06.09.2016 sularahas 10 000 eurot ja 17.08.2016 sularahas 10 000 eurot. Isenesest ei ole poolte vahel vaidlust küsimuses, kui palju tasu on hageja lepingute täitmiseks kostjatele tasunud. Kuivõrd poolte lepinguline suhe muutus tagasitäitmise suhteks, ei oma vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust hageja väited, et 2017. aastal töid ei tehtud ja 23.05.2017 makse tasuti ettemaksuna. Hageja pidi nõude rahuldamise eeldusena tõendama, et kostjate teostatud ehitustööde ja üle antud materjalide rahaline väärtus oli väiksem, kui hageja rahaline tasu tagastamise nõue.
85.Kostjate teostatud tööde ja üle antud materjalide väärtuse tõendamiseks esitas hageja koos hagiavaldusega üksnes dokumendi, mille on selles märgitu kohaselt koostanud xxx OÜ esindaja D J (toimiku lk 27). Dokument on allkirjastamata ja mistahes tõendeid selle koostanud isiku pädevuse kohta hageja vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud. Hagiavalduses väitis hageja, et tegelikult hindas kostjate teostatud tööde väärtust hoopis uus töövõtja Xxx OÜ, kuid see hageja väide on jäänud tõendamata.
86.D J koostatud tabelis (toimiku lk 27) ei ole loetletud kõiki lepingulisi töid, milliseid kostjad pidid töövõtulepingute alusel tegema. Nii ei ole tabelis märgitud vihmaveesüsteemide töid ega nende valmimise ulatust või väärtust, akende ja uste paigaldust ning nende väärtust, terrassi töid, sealhulgas terrassi piirete töid, juurdeehituse katmist paneelidega, treppide töid, rõdutöid, sillutiskivi paigalduse töid, tuulekastide töid, garaaži plokkseinte töid, fassaadi dekoratiivelementide paigaldust. Tegemist oli töövõtulepingutes märgitud lepinguliste töödega, milliste osas ei ole hageja esitanud ei väiteid ega tõendeid selle kohta, kas või millises ulatuses olid need tööd tehtud või tegemata. Hageja esitatud tabelis ei ole neid töid märgitud ja seega ei saa tõendist teha järeldusi, kas need tööd olid tehtud või tegemata.
87.Kas või millal on objekti ülevaatus teostatud ning millest on tabeli koostamisel lähtutud, tabelist järeldada ei ole võimalik. Tabelis on märgitud, et objektil kasutatud pruss ei sobi katuse kaldega, kuid tabelist ei ole võimalik järeldada, millele on seisukoha kujundamisel tuginetud.
Puuduvad viited ehitusprojektile, tootja juhistele või ehituslikele kvaliteedistandarditele. Aktis on märgitud, et sarikate otsad tuleb lühemaks teha, kuid taas ei ole aktist võimalik järeldada, millisel põhjusel. Aktis on üldsõnaliselt märgitud, et selle koostajale ei nähtunud valgusšahti ehitamist ega drenaaži ehitamist, kuid millele on seejuures tuginetud, ei ole aktist võimalik järeldada.
88.Kohus osundab, et viidatud tabel ei ole ka kooskõlas hageja enda väidetega selle kohta, millises osas ja maksumuses oli kahe töövõtulepingu alusel töid tehtud. Hageja ei ole samuti osade töövõtulepingutes märgitud tööde osas väitnud ega selgitanud, kas või millises osas olid need tööd tehtud või tegemata. Hagiavalduses on hageja väitnud, et juurdeehituse paneelidega katmise töö väärtuseks on 2593,27 eurot, kuid sellist summat hageja esitatud tabelis märgitud ei ole. Lisaks on osade tööde puhul hageja koostatud tabelis viidatud aktidele ja on märgitud, et töid on teostatud aktides märgitud mahus, kuid vastavaid akte ei ole hageja kohtule esitanud, mistõttu ei ole tabelist võimalik järeldada, milliste tööde vastavust tegelikkusele hinnatud on.
89.Hageja on küll esitanud kohtule mõned tehtud tööde aktid (toimiku lk 32-35), millistest muuhulgas nähtuvad terrassi tööd ja laadurkopa kasutamine, kuid ei ole märgitud teostatud tööde rahalist ulatust. Seega ei ole kohtul kokkuvõttes võimalik asjas kogutud tõendite pinnalt järgida, kas kohtule esitatud tabelis (toimiku lk 27) tehtud järeldused on põhjendatud. Eeltoodu tõttu ei ole hageja tõendanud oma väiteid selle kohta, milline oli kostjate teostatud tööde rahaline väärtus.
90.Kostja J R saatis hagejale 09.12.2016 e-kirjaga tabeli tehtud töödest ja soetatud materjalidest (toimiku lk 57-58). Tabelis on kostjad märkinud, et esimese töövõtulepingu alusel oli tehtud töid ja soetatud materjale seisuga 07.12.2016 summas 24 578,60 eurot ja teise lepingu alusel summas 20 996,50 eurot. Lisatöödena on tabelis loetletud katusekattematerjalid summas 2780 eurot, valgusšahti tegemine summas 2249,40 eurot, drenaaži tegemine summas 550 eurot ja garaažiesise kinniladumine summas 1153,70 eurot. Kokku olid kostjad teinud töid ja hankinud materjale summas 52 308,20 eurot ning saanud hagejalt tasu summas 46 541,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud tabelist ja e-kirjast võib järeldada kostjate tahet anda hagejale üle tabelis loetletud tööd. Asjas kogutud tõenditest ja hageja enda väidetest ei nähtu, et hageja oleks tabeli osas esitanud vastuväiteid.
91.Kohus ei nõustu hageja väitega, et esitatud tabel ei tõenda kostjate väiteid. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute punktide 2.2. järgi pidid töövõtjad tööde eest osade kaupa tasumise korral koostaja tehtud tööde kohta vaheakti, milles ta fikseerib tööde valmisoleku määra. Tellijal oli õigus aktid kirjeldatud tööde tegemisele vastu vaielda 3 tööpäeva jooksul. Kohus leiab, et kostjate koostatud tabelit saab hinnata lepingute punktide 2.2. kohaseks vaheaktina. Kuna hageja vaheaktile vastu ei vaielnud, on hageja selles märgitud tööd vastu võtnud. Nimelt näeb VÕS § 638 teine lause ette, et töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tööde vastuvõtmise tõttu läks hagejale üle kohustus tõendada, et tema vastu võetud tööde väärtus ei vastanud aktis toodule. Kohtu hinnangul võib esitatud vaheaktist järeldada, et selle koostamise aja seisuga oli töid tehtud vähemalt 52 308,20 euro väärtuses.
92.Hageja nõudis kahelt kostjalt kokku enamtasutud summadena tagasi 13 899,81 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et kostjad ei teinud objektil 2017. aastal mistahes töid ning tal on õigus tagasi saada tasutu väärtusena 13 899,81 eurot. Kostjad on viidanud, et hageja ei ole arvestanud nõude esitamisel kostja 1 tehtud töid ja üle antud materjale 10 992,24 euro väärtuses.
93.Kostjad leidsid, et hageja ei ole arvestanud vihmaveesüsteemi materjale summas 3096,96 eurot ja katusekatte materjale summas 3336 eurot. Hageja esitatud tabelis (toimiku lk 27) ei ole märgitud, kas vihmaveesüsteemi materjalid olid objektil või mitte või kas vihmaveesüsteemide
töid oli tehtud või mitte. Tabelis on küll hinnatud katusekonstruktsiooni laiendamisega seotut, kuid tabelist ei ole võimalik järeldada, millises väärtuses oli objektile kokku paigaldatud katusekatte materjale.
94.Kostja 07.12.2016 vaheaktis on vihmaveesüsteemide materjalide maksumuseks märgitud 2580,80 eurot, mis koos käibemaksuga on 3096,96 eurot. Täiendavateks katusekatte materjalideks on märgitud 2780 eurot, mis koos käibemaksuga on 3336 eurot. Hageja nõustus, et kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ oli talle esitanud 19.10.2016 arve summas 14 850,72 eurot (toimiku lk 67), mis sisaldas tasu katusekatte materjalide, vihmaveesüsteemi materjalide, lumetõkke ja seisuplatvormi eest. Antud arvele viidates on hageja kostjale 25.10.2016 üle kandnud 16 740,72 eurot (ülekande tegemisel on ka viidatud arvele nr 2, 19.09.2016). Seega võib asjas kogutud tõenditest kogumis järeldada, et hageja võttis kostjalt vastu katusekatte ja vihmaveesüsteemi materjalid kostja viidatud väärtuses ning isegi tasus nende materjalid eest.
95.Alusetu ja tõendamata on hageja väide, et tegelikkuses kostja viidatud materjale objektile ei toonud. Hageja väitis, et tegelikult tarnis vihmaveesüsteemi materjalid objektile Xxx OÜ, kuid see väide ei ole tõendatud. Hageja esitas kohtule üksnes Xxx OÜ teostatud ehitustööde akti perioodil 01.08.2017 kuni 21.03.2018 (koos tõlkega toimiku lk 68). Aktis on toodud lumetõkete ja katusesilla tarnimine ning paigaldamine. Akt ei ole allkirjastatud ega tõenda iseenesest, et kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ ei tarninud objektile enda arves toodud materjale. Üksnes asjaolu, et uus töövõtja tarnis objektile samuti materjale, ei tõenda hageja väidet, et kostja vihmaveesüsteemi materjale objektile ei toonud.
96.Hageja esitas kohtule ka kaks fotot (toimiku lk 146-147), kuid fotodest ei saa järeldada, millise materjaliga oli tegu, millisel objektil see asus ja kes selle objektile tarnis. Samuti ei saa fotodest järeldada, kas materjalid olid vaidlusaluse elamu ehitamisel kasutamiseks sobilikud või mitte.
97.Kostjad esitasid kohtule Ruukki transpordi saatelehe 03.11.2016 (toimiku lk 158-160), mille kohaselt on Tibu Ehituse Grupp OÜ tellinud materjalide tarne xxx aadressile. Tarniti vihmaveesüsteeme ja katusekattematerjale. A A on Scangoldus Grupp OÜ esindajana kinnitanud 26.03.2017 oma allkirjaga (toimiku lk 161), et ta sai J Rilt sularahas 6000 eurot materjalide ostmiseks ja ladustamiseks xxx objektile, samuti objektil töötavate tööliste majutamiseks ning transpordiks. Kostjad esitasid kohtule ka Scangoldus Grupp OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingu (toimiku lk 81-83).
98.29.01.2020 istungil selgitas kostja J R vande all antud ütlustes (toimiku lk 174), et vihmaveesüsteemid koos plekiga viis kohale Ruukki. Samuti tarnis materjale objektile Scangoldus Grupp OÜ. Osa materjalidest paigaldati. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on kogumis tõendatud, et kostjad tarnisid objektile vihmaveesüsteemide ja katusekatte materjalid ning andsid need hagejale üle. Seega on hageja saanud materjalide hinnale vastava väärtuse.
99.Kostjad tõid välja, et hageja ei ole alusetult arvestanud drenaaži teostamise osalist kulu summas 660 eurot ja valgusšahti töid summas 2699,28 eurot. Mõlemad tööd on kajastatud kostjate koostatud vaheaktis (toimiku lk 58-59) ilma käibemaksuta. Hageja eitas nende tööde tegemist ja viitas D J koostatud tabelile, mille kohaselt nende tööde teostamist ei nähtunud.
100.Samas esitas hageja ise kohtule ehitustööde päevikud 04.10.2016 ja 19.09.2016. 04.10.2016 päeviku sissekande kohaselt on muuhulgas kaevatud valgusšahti. 19.09.2016 on puhastatud drenaažikaevu. Seega tõendavad tõendid tööde tegemist. 29.01.2020 istungil (toimiku lk 174) vande all antud ütlustega kinnitas kostja J R, et valgusšahti tööde jaoks kaevati valmis auk, osteti küttekaabel armatuuri sente jaoks ja OSB raketise tegemiseks. Kaevetöödena oli vajalik drenaažikanali puhastamine, et pärast geotekstiiliga panna maha drenaažitoru ja see kinni katta,
sest kraav oli kinni kasvanud. Kaevamistöödeks toodi kohale tüüpekskavaator koos juhiga. Kohtu hinnangul tõendavad eelviidatud tõendid kogumis drenaaži teostamise ja valgusšahti teostamise töid.
101.Kohus ei loe tõendatuks hageja väiteid, et vastavaid töid tegi hoopis uus töövõtja Xxx OÜ, sest need tööd olid kajastatud antud ettevõtte pakkumises, mis esitati tööde lõpetamiseks. Hageja esitas kohtule Xxx OÜ hinnapakkumise (koos tõlkega toimiku lk 69-73), mis küll sisaldab drenaažitöid ja valgusšahti töid, kuid hinnapakkumise koostamise kuupäevaks on märgitud 19.07.2016. Seega ei saanud olla tegemist pakkumisega, mis koostati kostjate tööde lõpetamiseks, sest kostjatega sõlmis hageja lepingud alles 17.08.2016. Sisuliselt kajastab hinnapakkumine samu töid, milliste tegemise nägid ette kostjatega sõlmitud lepingud. Allkirjastamata teostatud tööde aktis 01.08.2017 kuni 21.03.2018 neid töid märgitud ei ole (toimiku lk 68).
102.Lisaks väitsid kostjad, et hageja ei arvestanud 2017. aastal tehtud juurdeehituse katuse töid koos materjalidega summas 1200 eurot, milliseid ei olnud kajastatud 07.12.2016 vaheaktis, sest neid töid tehti hiljem. Hageja nõustus, et nimetatud tööd on tehtud, kuid väitis, et ta on neid arvestanud kostja 2 tööde osas, sest tegemist oli kostja 2 lepinguliste töödega. Hageja arvestas durelise plaadi maksumust summas 509,60 eurot, aluskatte maksumust summas 184,80 eurot ja muid materjale. Hagiavaldusest nähtub tõepoolest, et hageja on arvestanud kostja 2 teostatud tööde väärtuse hulka juurdeehituse katuse ehituse maksumuses 3 995 eurot. Juurdeehituse katuse tööd sisaldusid kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud lepinguliste tööde mahus (toimiku lk 21).
103.Kuna hageja on nõustunud, et need tööd teostati, oleks hagejal tulnud tõendada, milliseid töid ja materjale ta arvestas juurdeehituse katuse tööde väärtuse määramisel. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et ta arvestas kostja 2017. aastal teostatud tööde ja materjalide maksumusega summas 1200 eurot. Hageja esitatud D J koostatud tabelist ei ole võimalik mõista, milliseid töid ja kuidas on arvestatud. Tabel sisaldab üldisi viiteid katusetööde kohta ning eraldi ei ole välja toodud juurdeehituse katusega seotud töid. Katusetööd ehitisel endal olid kostja 1 lepinguliseks kohustuseks. Kuna kostjad esitasid vastuväite 1200 euro osas ja hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta oleks vastavate tööde väärtust arvestanud, on hageja väited tõendamata.
104.Kohtu hinnangul on kostjad järelikult kogumis tõendanud, et kostja 1 tehtud tööde ja materjalide väärtuse ulatus on 10 992,24 eurot. Antud summa ulatuses on kostja 1 soovinud tasaarvestada hageja nõude tema vastu. Käesolevas asjas soovis hageja kostjalt 1 enamtasutud summana välja mõista 4 923,21 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue kostja 1 vastu tervikuna lõppenud. Hageja nõue kostja 1 vastu enam saadu tagastamiseks summas 4923,21 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata enamsaadu tagastamise nõude kostja 1 vastu, tuleb tervikuna jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue enamtasutud summalt.
105.Kostja 1 väitis, et tasaarvestamata osas loovutas ta oma nõude kostjale 2. Kohus leiab, et kostja 1 nõudeks hageja vastu jäi pärast tasaarvestamist 10 992,24 eurot – 4 923,21 eurot = 6069,03 eurot. Suuremas summas ei saanud kostja 1 oma nõuet kostjale 2 loovutada. Seega sai kostja 2 tasaarvestada hageja nõude kostjalt 1 omandatud nõude osas vaid viidatud summa ulatuses ehk 6069,03 euro ulatuses.
106.Hageja palus kostjalt 2 välja mõista hageja kasuks 8976,60 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 2 sai hagejalt tööde teostamiseks ja materjalide ostmiseks kokku 30 000 eurot. Kostja 2 sai hageja nõude tema vastu tasaarvestada vaid ulatuses, milles ta oli omandanud nõude kostjalt 1 ehk summas 6069,03 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jäi hageja nõudeks kostja 2 vastu 8976,60 eurot – 6069,03 eurot = 2907,57 eurot. Antud summa ehk 2907,57 eurot tuleb kostjalt J Rilt hageja kasuks välja mõista kui enamsaadud summa.
107.Hageja palus kostjalt J Rilt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ettemaksult kuni hagi esitamiseni summas 712,23 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub kostja 2 suhtes osalisele rahuldamisele. Hageja palus kostjalt J Rilt välja mõista viivise enamtasutud summalt alates 03.08.2017, mil ta nõudis ettemaksu tagastamist.
108.Hageja 03.08.2017 kiri (toimiku lk 28) ei ole suunatud kostjale J Rile ning antud pöördumises ei ole hageja esitanud J Rile enamtasutu tagastamise nõuet. Kirjas toodud nõue ei ühti hagiavalduses toodud nõuetega ega moodusta kohtumenetluses mõlema kostja vastu esitatud enamtasutu tagastamise nõuete summat.
109.VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Kohus leiab, et kuna hageja ei esitanud kostjale J Rile kohtumenetluse eelselt enamtasutu tagastamise nõuet, on tal õigus nõuda viivist alates hagiavalduse esitamise ajast 31.07.2018. Kostjalt J Rilt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis tagastamisele kuuluvalt summalt 2907,57 eurolt alates hagi esitamise päevast 31.07.2018 kuni tagatamisele kuuluva summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja leppetrahvi ja viivise nõuded
110.Lisaks enamsaadu tagastamisele palus hageja kostjatelt välja mõista leppetrahvi ja viivise. Leppetrahavinõude esitas hageja lepingute punkti 6.2 alusel, mille kohaselt pidid kostjad tasuma leppetrahvi 0,05% tegemata tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte enam kui 10% kõigi tööde maksumusest. Kuna tööd valmis ei saanud, kuulub mõlema lepingu alusel tasumisele leppetrahv maksimaalses summas 10% tööde väärtusest. Kõigi tööde väärtus koos lisatöödega oli kostja 1 lepingus 129 681,68 eurot ning kostja 2 lepingus 95 558,20 eurot. Kostja 1 leppetrahv on sellest tulenevalt 12968,17 eurot ning kostja 2 leppetrahv 9555,82 eurot. Hageja palus kostjalt 1 välja mõista leppetrahvi kuni lepingu lõppemiseni summas 1884,02 eurot ja pärast lepingu lõppemist summas 11 084,15 eurot. Kostjalt 2 palus hageja välja mõista leppetrahvi kuni lepingu lõppemiseni summas 1779,28 eurot ja pärast lepingu lõppemist summas 9687,70 eurot. Leppetrahvinõudest teavitas hageja õigeaegselt 17.05.2018 ja samal ajal täitus viivitus maja valmimisel, mis andis hagejale õiguse maksimaalsele leppetrahvile 10% ulatuses. Leppetrahvidelt palus hageja välja mõista viivise seadusjärgses määras.
111.Kostjad leidsid, et hageja ei saanud neilt nõuda leppetrahvi, ilma andmata lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega. Hageja leppetrahvide nõuded on ebamõistlikult suured ja hageja on leppetrahvi arvestanud ebaõigesti. Kuna hageja ütles lepingud üles tähtaja viimasel päeval, ei olnud kostjad enne seda viivituses. Lisaks teatas hageja leppetrahvinõudest ebamõistlikult hilja.
112.Kohus nõustub kostjate väidetega ja leiab, et hageja leppetrahvinõuete rahuldamiseks puudub alus. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Käesolevas asjas nähtub poolte sõlmitud lepingutest, et need ei sisaldanud vahetähtaegu ega mistahes tähtaegu konkreetsete tööde tegemiseks. Mõlemad lepingud nägid punktides 1.2 ette vaid tööde lõpliku valmimise tähtaja 30.05.2017. Seega oli kostjatel kohustus teha tööd lõplikult valmis hiljemalt selleks tähtajaks. Hageja sai kostjate suhtes asuda kasutama õiguskaitsevahendeid tähtaja rikkumise osas alles siis, kui kostjad sai lugeda tähtaega rikkunuks.
113.Lisaks nägid mõlemate lepingute punktid 6.1 ette, et tähtaja rikkumise korral tuli hagejal esmalt anda kostjatele täiendava vähemalt 15 päevase tähtaja töö lõpetamiseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ei andnud kostjatele mistahes täiendavat tähtaega, vaid luges lepingud lõppenuteks selles toodud tähtaja möödumisel. Leppetrahvi nõudmise õigus tekkis hagejal lepingute punktide 6.2 alusel alles siis, kui kostjad ei tee töid valmis ka täiendavaks tähtajaks. Kuna hageja ei nõudnud kostjatelt töö tegemist täiendavaks tähtajaks, ei ole tal kohtu hinnangul lepingute punktide 6.2 alusel õigust leppetrahvi nõuda. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei saa kostjatelt nõuda leppetrahvi enne 30.05.2017, sest enne 30.05.2017 ei olnud kostjad veel oma lepingulist kohustust rikkunud. Hageja oleks saanud nõuda leppetrahvi siis, kui ta oleks pärast tähtaja saabumist andnud kostjatele lepingute täitmiseks täiendava tähtaja, kuid seda hageja ei teinud.
114.Kohus on juba käesolevas asjas tuvastanud, et hageja ütles mõlemad lepingud üles alates nende tähtaja saabumisest 30.05.2017. VÕS § 188 lg 2 ja § 195 lg 2 järgi vabastab nii lepingust taganemine kui ka selle ülesütlemine lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega ei olnud kostjad pärast 30.05.2017 enam kohustatud lepinguid täitma, sest hageja oli nendest taganenud. Kuna kostjad ei olnud kohustatud enam lepinguid täitma, ei saa hageja nõuda kostjatelt leppetrahvi aja eest, mil nad lepingulisi kohustusi enam pärast 30.05.2017 edasi ei täitnud. Kokkuvõttes tuleb hageja leppetrahvinõue kostja 1 vastu summas 12 968,17 eurot ja kostja 2 vastu summas 9555,82 eurot jätta tervikuna rahuldamata. Hageja leppetrahvinõuetel puudub õiguslik alus ning kohus ei saa õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldada leppetrahvinõudeid üksnes põhjusel, et hageja ise peab leppetrahvi nõudeid õiglasteks.
115.Lisaks nõustub kohus kostjate väidetega, et leppetrahvi nõudest teatas hageja kostjale ebamõistlikult hilja. Alles 17.05.2018 saatis hageja esindaja mõlemale kostjale kirja (toimiku lk 29-31), milles nõudis muuhulgas leppetrahvide tasumist. Kirja saatmise ajaks oli hageja enda väidete kohaselt juba ammu sõlminud lepingu uue töövõtjaga, millest tulenevalt ei saanud tema leppetrahvinõuded enam olla suunatud lepingute täitmise tagamiseks. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõuded kostjate vastu tuleb rahuldamata jätta ka seetõttu, et hageja ei teatanud mõistliku aja jooksul pärast lepingute tähtaegade saabumist, et ta neilt leppetrahvi nõuab. Hageja ei järginud leppetrahvi nõuete esitamisel lepingutes ette nähtud tingimusi. Mõistlikuks ajaks leppetrahvinõudest teatamisel oleks asjaolusid ja lepingute sisu arvestades saanud lugeda paari kuud alates kostjate rikkumisest ja neile täiendava tähtaja andmisest.
116.Kuna kohus jätab hageja leppetrahvinõuded rahuldamata, tuleb tervikuna jätta rahuldamata ka leppetrahvidelt arvestatud viiviste nõuded ehk hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuded ja edaspidi sissenõutavaks muutuvad viivise nõuded.
117.Alternatiivselt leidis hageja, et tema leppetrahvinõuetega võrdne summa tuleks kostjatelt välja mõista kahju hüvitistena VÕS § 127 alusel. Kahju hüvitistena palus hageja kostjatelt välja mõista leppetrahvide summa, mis oli arvutatud aja eest pärast lepingute ülesütlemist ehk kokku 20 771,86 eurot. Kostjate tõttu ehitustööd viibisid ja hageja jäi ilma maja kasutuseelistest. Saamata kasutuseeliseks oleks olnud saamata üüritulu umbes 4,7 kuu eest.
118.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule väljavõtte ehitusprojekti seletuskirjast (toimiku lk 143), mille kohaselt on ehitise suletud netopinna suuruseks 874,2 m2. Samuti esitas hageja kohtule Statistikaameti väljavõtte üürihindade kohta ja KV.ee andmebaasi väljavõtte (toimiku lk 144-145), kuid väljavõtetest ei nähtu, kas või millised olid 2017 ja 2018. a üürihinnad xxx ning kas vastavas piirkonnas oleks olnud üldse võimalik sedavõrd suure pinnaga ehitist üürile anda. Seega ei ole hageja kohtu hinnangul iseenesest tõendanud, milline oleks olnud 2017. a või 2018. a xxx sedavõrd suure elamu igakuine üüritasu.
119.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu alternatiivsel alusel rahuldamisele mitte üksnes seetõttu, et nõue on tõendamata, vaid ka seetõttu, et hageja viidatud kahju hüvitamist reguleerivate normide alternatiivseks kohaldamiseks puuduvad faktilised asjaolud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lisaks peab VÕS § 127 lg 3 lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
120.Kuigi kostjad rikkusid lepinguid sellega, et nad ei teinud töid tähtaegselt valmis, ei ole hageja välja toonud, kuidas oleks rikutud lepinguline kohustus pidanud ära hoidma hagejale väidetavalt tekkiva kahju, mis seisnes võimatuses elamut välja üürida. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas pidid kostjad ette nägema lepingu rikkumise tagajärjena seda, et hageja ei saa elamut välja üürida. Lepingutest ei nähtu, et kostjate kohustuseks oleks olnud teostada tervikuna kõik elamus vajalikud tööd ja viima elamu seisundisse, mis on vajalik kasutusloa saamiseks. Lepingud olid sõlmitud üksnes nendes konkreetselt ette nähtud tööde tegemiseks. Kostjate lepingulised tööd olid seotud elamu konstruktsioonide ja piiete rajamisega, kuid kostjate lepinguliseks kohustuseks ei olnud siseviimistlustööde tegemine, küttesüsteemiga seotud tööde tegemine, elektritööde tegemine ega sanitaartehnilised tööd. Kostjad ei saanud kohtu hinnangul ette näha, et nende kohustuste tähtaegse täitmata jätmise tõttu jääb hagejal saamata väidetav tulu poolelioleva elamu väljaüürimisest.
121.Kohtu hinnangul on hageja ebaõigesti leidnud, et saamata jäänud üüritulule vastav rahaline nõue saaks endast kujutada saamata jäänud kasutuseelistest tulenevat nõuet. Hageja viidatud TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadavaks kasuks eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kumbki kostjatest ei ole tema pooleliolevat elamut kasutanud, mistõttu ei ole nad saanud sellest tulenevaid kasutuseeliseid. Ka VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantud. Seega võib lepingupool lepingust taganemise korral nõuda teise poole saadud kasu, sealhulgas kasutuseeliste väljaandmist, kuid sellise nõude esitamine eeldab, et teine pool on lepingu eseme kasutamisest kasu saanud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud ning asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostjad oleksid pooleliolevat elamut välja üürinud ja saanud sellest tulenevat kasu.
122.Hageja saamata jäänud üüritulu nõue kujutab kohtu hinnangul endast mitte kasutuseeliste saamisele suunatud nõuet, vaid saamata jäänud tulu nõuet. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Iseenesest ei ole välistatud, et ehitustööde tähtaegse lõpetamata jätmise tõttu jääb tellijal saamata kasu. Sellise saamata jäänud tulu nõude esitamise eeldusena oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, milliseid ettevalmistusi ta tegi tulu saamiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muuhulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RK TKo 2-15-4981, p 16, 3-2-1-55-11, p 12) ning et tulu jäi saamata nimelt kostja tegevuse tõttu (RK TKo 3-2-1-26-14, p 14).
123.30.09.2019 eelistungil (toimiku lk 163-164) selgitas kohus hagejale, et viimane on segi ajanud kasutuseeliste nõude ja kahju hüvitamise nõude. Kohus selgitas, et saamata jäänud tulu
nõude esitamise eeldusi ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ega tõendanud, milliseid ettevalmistusi ta tegi selleks, et pooleliolevat elamut pärast lepingute tähtaja saabumist välja üürida. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli võimalus ja kavatsus saada enda viidatud ulatuses tulu Toilas asuva poolelioleva elamu väljaüürimisest ning et see tulu jäi saamata nimelt kostjate lepingute rikkumise tõttu. Eeltoodut kokkuvõttes ei kuulu rahuldamisel hageja alternatiivne nõue mõista kostjatelt kahju hüvitisena kokku välja 20 771,86 eurot.
Menetluskulud
124.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samas sätestab TsMS § 163 lg 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
125.Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude kostja 2 suhtes osaliselt ning mõistis kostjalt 2 välja 2907,57 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Kostja 1 suhtes jäi hagi täielikult rahuldamata. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb käesolevas asjas jätta hageja kanda. Kostjad pakkusid hagejale 30.09.2019 kompromissina 3000 euro tasumist (toimiku lk 164), kuid hageja sellega ei nõustunud. Seega ei nõustunud hageja kompromissi sõlmimisega ulatuses, mis vastas hagi rahuldamise ulatusele. Lisaks tuleb menetluskulud hageja kanda jätta põhjusel, et tema nõue kostja 1 vastu jäi täielikult rahuldamata.
126.§ 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
127.Menetluskuludena palus kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ välja mõista kulud õigusabile. Kostjale 1 on osutatud õigusabi tunnitasuga 144 eurot koos käibemaksuga. Kokku on õigusabi osutatud 16,5 tunni ja 2376 euro ulatuses. Kostja J R kulude hüvitamist ei taotlenud. Käibemaksuta kuludena palus kostja välja mõista hagejalt 1900,80 eurot. Samuti palus kostja välja mõista viivise menetluskuludelt. Viimasel istungil osalemise kulud palus kostja välja mõista vastavalt istungi kestvuse ajale ning esindaja tunnitasule.
128.Kohus leiab, et kostjatele õigusabi osutanud esindaja tunnitasu on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti leiab kohus, et kostjatele osutatud õigusabi ajaline maht on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning kohtuistungite ajalise kestvusega. Seega on põhjendatud menetluskulud summas 1900,80 eurot ilma käibemaksuta. Viimane kohtuistung kestis 1 h 23 minutit. Kui arvestada esindaja tunnitasuks ilma käibemaksuta tunnitasu 120 eurot, kulus õigusabile seoses istungil esindamisega 166 eurot. Kogumis on kostjate menetluskulud põhjendatud summas 1900,80 eurot + 166 eurot = 2066,80 eurot. Vastavalt kostja 1 taotlusele tuleb hagejalt kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 2066,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejalt kostja Tibu Ehituse Grupp OÜ kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2066,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.