Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses OK Incure OÜ hagi S. L.i vastu võlgnevuse 1709,13 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel 09.10.2018 sõlmitud laenuleping nr. 3995839, mille alusel sai kostja laenu summas 1100 eurot, intressi määraga 46,80% aastas. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama, kuid jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja põhivõlg IPF Digital Estonia OÜ ees moodustab 1100 eurot. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 19.02.2019 kostja vastase nõude hagejale. Kostja põhivõlgnevuseks on 1100 eurot, laenuintress 190,19 eurot, viivis seisuga 05.11.2019 summas 368,94 eurot ja võla sissenõudmise kulu 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 1709,13 eurot ning viivised alates

06.11.2019 kuni põhinõude (1100 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud (riigilõiv) summas 225 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud xxx xx-xx, xxx alevik, xxx vald, Ida-Virumaa. Maksekäsu kiirmenetluse 18.10.2019 määruse kohaselt kostja antud aadressil ei ela. Kohus üritas kostjale kohtudokumente kätte toimetada kostja viimasele teadaolevale elukohaaadressile xxx xx-xx, xxx LO, Kohtla-Järve. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada, hagimaterjalid on kohtule tagastatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostjal töökoht Eestis puudub. Kohus teostas päringu Politsei ja Piirivalveametile (PPA). PPA 30.12.2019 vastuse kohaselt ei oma S. L. kindlat elukoha-aadressi, aadressil xxx xx-xx, Kohtla-Järve, ta ei ela; perioodil 03.04.2019-31.12.2019 omab/omas ajutist sissekirjutust aadressil xxx, xxx xx, mis asub Tšehhi Vabariigis. 31.12.2019 kohtunõudega kohustas kohus hagejat teatama kostja tegeliku elu- või viibimiskoha ja sidevahendite andmed. Hageja esindaja esitas 06.01.2020 kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja märkis, et tegi kostja elukoha väljaselgitamiseks päringu Kohtla-Järve Linnavalitsusele ning juhul, kui kostja elukoht ei ole teada, siis toimetada dokumendid kätte avalikult. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 08.01.2020 vastuse kohaselt puudub kostjal registreeritud elukoht Eestis, viimane teadaolev sideaadress on xxx xx-xx, xxx alevik, xxx vald, Ida-Virumaa. Seoses sellega, et kostja S. L.i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09. jaanuaril 2020.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 94 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1709,13 eurot, samuti alates 06.11.2019 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1100 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses S. L.i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 225 eurot (riigilõiv). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 225 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (225 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.