Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2020, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-19-20179
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Ahmad Sabri Azzam vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1595 eurot 5 senti Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja [email protected]
Tarvo
Ilves
e-post:
Kostja: Ahmad Sabri Azzam (isikukood XXX), tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et nõuab arvetest tulenevat viivist kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja alates 17. detsembrist 2019 protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 1. septembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud 18. september 2016, 1. oktoobri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud 18. oktoober 2016, 1. novembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud 18. november 2016 ning 1. detsembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud 18. detsember 2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi lg 9 järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 1. septembri 2016 arve tasumisega alates
Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Kuigi antud juhul oleks hagejal soodsam esitada nõue maksekäsu kiirmenetluse avaldusena ning tasuda seetõttu väiksemas summas riigilõivu, jätkuks suure tõenäosusega antud juhul kostjale makseettepaneku kättetoimetamise ebaõnnestumise tõttu menetlus hagimenetlusena. Kostjale toimetati tsiviilasja materjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 225 eurot. Hageja õigusabikulu on põhjendatud osaliselt. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1,5 tundi dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ja 2 tundi hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul olnud niivõrd keeruline ja mahukas, et see õigustaks menetluskulude väljamõistmist hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus leob põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikuluks 200 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud kulu on kokku 425 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ca 65 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja põhjendatud menetluskuludest 65% kostja kanda, s.o 276 eurot 25 senti ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.