Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus põhivõla ja sissenõutavaks muutunud intressi väljamõistmisel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Viivise väljamõistmise nõude rahuldab kohus tagaseljaotsusega osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevalt. Hageja nõuab tarbijaks olevalt kostjalt viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas. Riigikohtu lahendi 3-2-1-118-16 p 17 kohaselt: „Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).“ Käesolevas asjas laenulepingu järgne viivisemäär 0,15% päevas tähendab 54,75% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 18.11.2019, st kostja poolt võla tasumisega viivitamise algusest on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas (s.o 0,0219% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus ei kohalda kokkulepitud viivisemäära selle tühisuse tõttu, vaid seaduses sätestatud viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 19.11.2019 kuni 18.12.2019 summas (20000x0,0219%x30) 131.40 eurot. Alates 19. detsembrist 2019 tuleb kostjal maksta viivist põhivõlalt 20 000 eurot võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses

2/3

ettenähtud suuruses kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja taotleb 1 000 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist. Kostja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on põhjendatud. Kohus on 33 850 euro suuruse hagihinnaga nõude rahuldanud 23 731.40 euro ulatuses (mõlemad summad on koos lisanduva viivisega 1 aasta eest), so 70,1% ulatuses. Hageja nõude rahuldamise proportsiooni alusel jääb 70,1% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 29,9% hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so (1000x0,701) 701 euro ulatuses. Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.