Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(3)

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

2(3)

3.Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu samast liitumislepingust tuleneva nõude, mida kohus lahendas tsiviilasja nr 2-19-12803 all ning milles kohus on teinud 17.01.2020 tagaseljaotsuse. Viidatud tsiviilasjas ja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõuded tulenevad samast liitumislepingust nr 4141394, kuid erinevate perioodide eest. Tsiviilasjas nr 2-19-12803 hõlmas arve perioodi 01.05.2016 -31.05.2016. Käesolevas tsiviilasjas tuleneb nõue arvete eest, mis hõlmab perioodi 01.03.2016-30.04.2016 ja 01.06.2016-30.06.2020. Elisa Eesti AS on loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 01.02.2018. Seega on hageja järjestikuste perioodide eest esitatud arved eraldanud ning tekitanud kunstlikult kaks haginõuet. Hageja on viidanud sissenõudekulu 25 euro väljamõistmise alusena VÕS § 1132 lg 2 p-le1. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-19-12803 on hageja nõudnud samuti 25 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 25 eurot, vaid 2x 25 eurot. Tsiviilasjades esitatud tõenditest nähtub, et mõlematest tsiviilasjades on nõude loovutamised toimunud samal kuupäeval ning kostjale on saadetud teade nõude loovutamise kohta samuti samal kuupäeval. Tsiviilasjas nr 2-19-12803 tehtud tagaseljaotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudmiskulud 25 eurot. Kohtu hinnangul ei ole samalt võlalt põhjendatud nõuda topelt sissenõudmiskulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata. 4.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; TsMS § 367 alusel hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 63, 34 eurot ja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 57,63 eurot ning alates 17.12.2019 viivis 0,07% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude, so 63,34 euro tasumiseni. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

MENETLUSKULUD

3(3)

Tsiviilasjas nr 2-19-12803 on 17.01.2020 tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja kasuks menetluskulu kokku 300 eurot (sh riigilõiv hagilt 100 eurot, õigusabikulud 200 eurot). Kohus märgib, et hagejal oleks jäänud tekkimata praeguse tsiviilasjaga kaasnevad menetluskulud, kui hageja oleks esitanud samast liitumislepingust järjestikustest arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses. Ka riigilõiv oleks olnud nõuete ühes hagis esitamise korral väiksem kui nõuete eraldi esitamisel. Nõuete ühes menetluses esitamisel oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu praegu kahes menetluses kokku tasutud 175 euro asemel 125 eurot (hagihind tsiviilasjas nr 2-19-12803 on 411, 47 eurot ja hagihind käesolevas tsiviilasjas oleks 137, 15 eurot ilma topelt esitatud sissenõudmiskuludeta). Seega on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostjalt täies ulatuses menetluskulu väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab seetõttu riigilõivu 25 eurot, mille võrra hageja oleks pidanud tasuma riigilõivu nõuete ühes hagil esitamisel rohkem, kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 25 eurot. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (25 euro) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.