Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud T. L. kanda.
2.Välja mõista kostjalt T. L. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks õigusabikulud 100 eurot ja riigilõiv 17,50 eurot. 1
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal T. L. tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 26.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. L. (kostja) vastu 40 euro saamiseks. Kostja esitas 27.05.2025 nõudele vastuväite.
2.Kostja esitas 04.06.2025 kohtule kirja, mille kohaselt on ta esitanud hagejale kirjalikult soovi tasuda võlgnevus.
3.25.06.2025 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 40 euro saamiseks.
4.Kohus võttis 27.06.2024 määrusega hagi menetlusse.
5.Kostja esitas kohtule maksekorralduse, mille kohaselt on ta tasunud hagejale 27.06.2025 summa 115 eurot.
6.01.07.2025 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, taotluse menetluse lõpetamiseks, menetluskulude kindlaksmääramiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.
8.Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus 2
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud taotluse hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 17,50 eurot ja õigusabikulude summas 270 eurot kostjalt väljamõistmiseks.
10.Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
11.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 270 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 100 eurot.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 17,50 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
13.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
14.Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
15.Hageja on tasunud hagi esitamisel 25.06.2025 täiendavat riigilõivu 35 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kanda tagastatav riigilõiv, s.o 17,50 eurot, hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arvelduskontole nr xxxx (Xxxx), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-113929, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 5993468.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.