Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 02. juuli 2025.a, Tallinn
2-23-11062 X hagi RSK Project OÜ vastu suulisest töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3211,30 euro, kahju 1020 euro ja viivise saamiseks 4739,06 eurot nende Hageja: X (isikukood XXX, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova (Simhes Consult, e-post: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: RSK Project OÜ (registrikood 11659021, asukoht Tuukri tn 19-215, 10120 Tallinn; e-post xxx) 30.10.2024.a, edasi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Mitte vastu võtta ja tagastada kostjale 08.12.2024 menetlusdokumendiga esitatud lisad (dtl 286-291).
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista RSK Project OÜ-lt X kasuks põhinõue 1598,31 eurot ja viivis 366,39 eurot seisuga 02.07.2025.
4.Välja mõista RSK Project OÜ-lt X kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 1598,31 eurolt) VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (s.o. alates 03.07.2025) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud 38% ulatuses kostja RSK Project OÜ kanda ja 62% ulatuses hageja X kanda.
6.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 1694,80 eurot ja mõista need kostjalt välja.
8.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt RSK Project OÜ hageja X kasuks välja menetluskulu summas 1694,80 eurot.
9.Välja mõista kostjalt RSK Project OÜ hageja X kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1694,80 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.X esitas Harju Maakohtule hagi RSK Project OÜ vastu suulisest töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3211,30 euro, kahju 1020 euro ja viivise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2020.aasta juulikuus suulise töövõtulepingu kostja poolt hageja päringule vastuseks võimaldatud hinnapakkumises (hinnapakkumine on tehtud arve nr 180620 kujul) näidatud remonditööde teostamiseks tol ajal hagejale korterelamus Õismäe tee 109, Tallinn kuulunud mitteeluruumi M92 välisosas.
1.2.Teostamisele kuulusid, hageja poolt aktsepteeritud hinnapakkumise kohaselt, järgmised tööd järgneva maksumusega:
1.Plaatide demonteerimine trepilt koos sellele järgneva betooni valamisega (gofreeritud pind), maksumus 1750 eurot;
3.Fassaadi soojustamine koos materjaliga vaht 100 mm, liimimine, tugevdamine, viimistluskihi pealekandmine. Kogus, hinnapakkumise kohaselt, 40m2 kogumaksumusega 1200 eurot;
4.Parandustööd ja krohvimine mitte soojustatavates alades värvimisega. Kogus, hinnapakkumise kohaselt, 30 m2 kogumaksumusega 1050 eurot;
5.Ehitusjäätmete kõrvaldamine, maksumus 100 eurot. Kokku moodustas töövõtulepingu hind 5200 eurot, millest hagejal tuli hinnapakkumise kohaselt tasuda 1300 eurot ettemaksuna.
Hageja on tasunud kokkulepitud ettemaksu suuruses 1300 eurot 18.06.2020.a. Kuna kostja, hoolimata hinnapakkumises kokkulepitud ettemaksu suurusele, nõudis regulaarselt tööde teostamise käigus ettemaksule juurdetasusid, tasus hageja kostjale veel enne tööde teostamist ja hagejale üleandmist 25.06.2020.a 1300 eurot, 01.07.2020.a 1300 eurot ning 18.07.2020.a 1100 eurot. Sel moel on hageja tasunud kostjale enne viimase tasunõude sissenõutavaks muutmist 5000 eurot lepingu koguhinnast 5200 eurot. 2
31.07.2020.a nõudis kostja hagejalt juurde tasu, keeldudes jätkamast lepingu täitmist kuni täiendava tasu saamiseni.
1.5.Kostjale 02.08.2020.a saadetud e-kirjaga nõudis hageja kostjalt lepingu täitmise jätkamist hiljemalt 03.08.2020.a. 02.08.2020.a pöördumises nõudis hageja kostjalt tööde lõpuni viimist parapeti osas, soojustamata pealispindade remonti, krohvimise ning värvimise teostamist, ka tööde käigus rikutud välisukse parandamist ning üldfassaadist erineva värviga värvitud fassaadi osa ümbervärvimist. Kiiremas korras nõudis katta kinni rekonstrueeritava fassaadi ülaosa, et tõkestada villa märgumist, mis võib viia tööde ümbertegemise vajaduseni.
1.6.Kuna kostja hageja nõudeid eiras, lepingu täitmise jätkamisele ei asunud, pole üldse ehitusobjektile ilmunud ega hagejaga ühendust võtnud, taganes hageja 06.08.2020.a lepingust selle kostja poolt olulise rikkumise tõttu.
1.7.12.08.2020.a esitas kostja hagejale 27.07.2020.a kuupäevaga dateeritud akt-arve nr 270720, millega nõudis hagejalt lepingutasu jäägi suuruses 200 euro ning täiendavalt 150 euro, kokku 350 euro tasumist. Hageja seisukohast, arve esitamisega kinnitas kostja veelkord keeldumist viia töövõtulepingu täitmist lõpuni ning kõrvaldamast 02.08.2020.a nõudes ja lepingust taganemise avalduses osundatud puudusi.
1.8.12.08.2020.a esitatud aktis-arves esitatud tasunõude põhjendatavuse kontrollimiseks, sh kostja poolt töövõtulepingu täitmise ulatuse ning kvaliteedi kindlakstegemiseks pöördus hageja riiklikult tunnustatud eksperdi HK poole, kes tuvastas teostatud tööde ekspertiisi (Töö nr 21-017E 19.02.2021.a) tulemusel, et kostja poolt teostatud tööde tegelik kogumaksumus moodustab 1788,70 eurot.
1.9.Hageja on seisukohal, et kostja on saanud põhjendatult teostatud tööde eest vaid 1788,70 eurot. Ülejäänud 3211,3 (5000 – 1788,70) eurot on saadud kostja poolt hagejalt alusetult ja kuuluvad hagejale tagastamisele. Kostja süül tekitatud kahjuna käsitleb hageja ka töövõtu täitmise mahtu ning väärtuse eksperthinnangu saamiseks kantud kulusid suuruses 1020 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlalt viivis seadusega sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest ja kuni nõude täieliku täitmiseni.
1.10.Väär on hageja väide aegumise kulgemise algamisest akti-arve kuupäevast, st alates 27.07.2020.a. Akt on esitatud hagejale mitte 27.07.2020.a, nagu väidab seda kostja, vaid 12.08.2020.a, st juba peale hageja poolt lepingust taganemist (06.08.2020.a), mistõttu ei tõenda akti kuupäev aegumise kulgemise kostja poolt väidetavat kuupäeva. Haginõude kahjunõudena käsitlusel algab aegumisnõude tähtaja kulgemine alates 04.08.2020.a, lepingu alusel saadud tagasinõude käsitlusel alates 07.08.2020.a, kulu eksperditasule suuruses 1020 eurot, mis oli tasutud hageja poolt 22.02.2021.a hüvitisnõude puhul 23.02.2024.a. Ehk kõikidel juhtudel nõue on esitatud tähtaegselt, aegumise tähtaja piires.
1.11.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 6665 eurot, sh riigilõiv summas 560 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt viviise. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu.
Kostja 18.06.2022 hinnapakkumisest nähtuvalt leppisid pooled kokku konkreetses mahus ehitusteenuste osutamises kostja poolt. Seejuures pidi kostja ise muretsema vajaminevaid materjale. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei esitanud kostjale ehitusprojekti ega kirjalikku tehnilist ülesannet, samuti ei nõudnud hageja kostjalt ehitusprojekti tegemist ega ehitusloa (või ehitusteatise) hankimist vms. Kostja pakkumise koostamine toimus hagejalt saadud suulise päringu alusel. Pooltel ei olnud kokkulepet konkreetse töötulemuse saavutamises (nt mingi maja osas 3
täielikus renoveerimises vms), kuna see oleks eeldanud poolte vahel tehnilise ülesande kooskõlastamist, samuti vajaliku töötulemuse kirjeldust, mida aga ei tehtud. Kuskilt ei nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku nt selles, millistele tingimustele või nõuetele peaks vastama mingi töö. Tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes, mille sisuks oli konkreetses mahus konkreetsete üksikute ehitusteenuste tegemine kostja poolt vastavalt hagejalt saadud jooksvatele suulistele juhistele ja hageja tehnilisele lahendusele. Kostja osutas teenuseid vastavalt kostja juhistele. Kõik vaidlusalused teenused on osutatud kostja poolt hiljemalt 27.07.2020, mida tõendab kostja 27.07.2020 akt-arve. Hagi on aga esitatud 03.08.2023, s.o ajahetkel kui ehitusteenuste osutamisest oli möödas rohkem kui 3 aastat. Hageja nõue on aegunud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 1307 eurot.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
30.10.2024 istungil tegi kohus määruse, et poolte nõusolekul lõpetatakse asja sisuline arutamine ja kohtuvaidlused peetakse kirjalikus menetluses, uusi seisukohti, taotlusi esitada ei saa. Samas määrati pooltele ühine tähtaeg kohtukõne esitamiseks 29.11.2024 ning vastaspoole esitatu osas seisukoha või repliigi esitamiseks 09.12.2024, mis oli ka menetluskulude nimekirja kohtule esitamise tähtaeg (dtl 260, 04:03:35).
Kostja kirjalikku kohtukõne ei esitanud. Kostja esitas 08.12.2024 menetlusdokumendiga vastuväited hageja kohtukõnele ja koos sellega uued tõendid (dtl 281-291).
TsMS § 402 lg 7 sätestab, et kohtuvaidluses võib menetlusosaline esitada kohtule kohtukõne seisukohad kirjalikult või muul püsival andmekandjal kohtuistungi protokollile lisamiseks. TsMS § 402 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 2 sätestab, et avalduse või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited tuleb esitada korraga ja vastuses avaldusele või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel istungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
Seega on kostja esitanud uued tõendid kohtuvaidluste raames pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Kostja ei ole taotlenud asja sisulise arutamise uuendamist ega põhjendanud, miks ta ei saanud tõendeid varem esitada. Seetõttu jätab kohus menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata ja tagastab need.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu
4
ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohus tuvastab järgmised vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooltel puudub vaidlus.
Pooled sõlmisid töövõtulepingu vastavalt kostja poolt tehtud 18.06.2020 hinnapakkumisele, mis on toodud arves nr. 180620 (dtl 7, tõlge dtl 8). Mõlemad pooled kinnitasid 06.06.2024 istungil, et vastavalt sellele hinnapakkumisele toimus tööde tegemine (dtl 168, 00:05:22- 00:07:00).
Vastavalt hinnapakkumisele hageja tellis ja kostja teostas tegema objektil Õismäe tee 109, Tallinn järgmised tööd järgmiste mahtude ja maksumustega:
1)
Plaatide demonteerimine trepilt koos sellele järgneva betooni valamisega (gofreeritud pind), maksumus 1750 eurot; Asfaldi lammutamine, tasandamine ja tihendamine, kõnniteekivi paigaldus. Kogus, hinnapakkumise kohaselt, 20 m2 kogumaksumusega 1100 eurot; Fassaadi soojustamine koos materjaliga vaht 100 mm, liimimine, tugevdamine, viimistluskihi pealekandmine. Maht hinnapakkumise kohaselt 40m2 kogumaksumusega 1200 eurot; Parandustööd ja krohvimine mitte soojustatavates alades värvimisega. Maht hinnapakkumise kohaselt 30 m2 kogumaksumusega 1050 eurot; Ehitusjäätmete kõrvaldamine, maksumus 100 eurot.
2) 3) 4) 5)
Pakkumine sisaldas tööd koos materjaliga. Hinnapakkumise kohaselt pidi hageja tasuma kostjale ettemaksuna 1300 eurot.
Peale hinnapakkumise muid kirjalikke kokkuleppeid ega muid dokumente pooled ei vormistanud. Seega sisaldusid 18.06.2020 hinnapakkumises kõik vaidluse lahendamiseks olulised lepingutingimused, milles pooled kokku leppisid (dtl 168, 00:08:06-00:09:00).
Kohus märgib, et kostja on 30.10.2024 vande all seletust andes olnud ka seisukohal, et „töö algas selle hinnapakkumise alusel, kuid jätkus mitte selle, vaid mitmete teiste hinnapakkumiste alusel“ ja et kostja vastutab „nende tööde eest, mis on kirjas 27.07.2020 akt-arvel, aga mitte nende eest, mis on kirjas hinnapakkumises. Hinnapakkumises toodud töödest hageja osaliselt loobus“ (dtl 263). Hageja poolt mingitest töödest loobumise või muude hinnapakkumiste aktsepteerimise kohta asjas tõendid puuduvad. Asjas puuduvad tõendid, et 27.07.2020 kuupäevaga akt-arve nr 270720 (dtl 16) saatis kostja hagejale varem, kui 12.08.2020 e-kirjaga (dtl 13), mida kostja on ka möönnud (dtl 169, 00:31:13). Kuna kostja oma vastavat väidet tööde sisu, mahtude ja maksumuse muutmise kohta tõendanud ei ole, siis kohus seda tuvastatuks ei loe.
eurot (dtl 11) ning 18.07.2020 1100 eurot (dtl 12). Seega on hageja tasunud kostjale 5 000 eurot lepingu koguhinnast 5200 eurot, mida kostja kinnitas 06.06.2024 istungil (dtl 168, 00:16:35).
Pooled ei ole koostanud ega allkirjastanud mitte ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
Kostjale 02.08.2020.a. saadetud e-kirjaga (dtl 17 tõlge) loetles hageja puudused seni tehtud töödes ja nõudis kostjalt lepingu täitmise jätkamist hiljemalt 03.08.2020. Kostja kinnitas 06.06.2024 istungil selle kättesaamist (dtl 169, 00:19:28).
Hageja saatis kostjale 06.08.2020 lepingust taganemise avalduse (dtl 18-25, tõlge dtl 2627). Kostja kinnitas 06.06.2024 istungil selle kättesaamist (dtl 169, 00:28:39).
Kohus on selgitanud pooltele kohalduvat õigust, asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning arutanud pooltega asja sisuliselt 06.06.2024 istungil.
Asjas puudub vaidlus, et pooled sõlmisid ehituse töövõtulepingu konkreetsete parandusja renoveerimistööde tegemises Õismäe tee 109, Tallinn asuva korterelamu osal mitteeluruumi M92 välisosas.
Poolte vahel on vaidlus selles, mis mahus ja kvaliteedis kostja objektil töid tegi ning kas hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda ja nõuda kostjalt vastavalt tehtud töö väärtusele enammakstud raha tagasi.
VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.
Käesoleval juhul oli pooltevahelise töövõtulepingu objektiks ehitus- või renoveerimistööd. Töövõtulepingu objektiks olevate ehitustööde puhul on kohtu hinnangul tavapärane, et need tööd antakse tellijale üle. Seega tuvastab kohus, et kostja pidi hagejale tööd üle andma.
Kirjalikke tõendeid tööde üleandmise või hageja poolt vastuvõtmise kohta asjas esitatud ei ole. Kostja on väitnud, et „Akte ei tehtud, sest hageja ei nõudnud neid ja kostja arvates olid summad väiksed ehk ei näinud vajadust. Enne järgmise etapi töid maksis hageja selle eest ettemaksu. Töid otseselt üle ei antud, hageja nägi, et on etapi tööd tehtud. Hageja ise ütles, et ta ehitusest midagi ei tea, see tõttu oli tal objektil ekspert, nime ei mäleta, kes kooskõlastas tööde tegemist, andis juhiseid ja kinnitas et töö on tehtud ja raha võib maksta.“ (dtl 169, 00:40:50). Hageja on eitanud tööde vastuvõtmist või omanikujärelevalve kasutamist tööde vastuvõtmisel. Kohus ei loe kostja väiteid tööde etapiti üleandmise toimumise kohta tõendatuks. Esitatud hinnapakkumisest ei nähtu tööde etapiti teostamise või üleandmise kokkulepet. Samuti hageja poolt makstud rahasummad ei korreleeru kuidagi erinevate töölõikude maksumusega, seega ei saa ka raha tasumisest teha järeldust, et mingi töölõik võeti kostjalt vastu. Tööde jooksev finantseerimine tellija poolt ehituse käigus on tavapärane ning osamakse tegemisest ei saa automaatselt järeldada töö etapi vastuvõtmist. Kostja ei
6
ole ka konkretiseerinud ega tõendanud, mis töö või etapp millal konkreetselt hageja poolt väidetavalt vastu võeti. Samuti jääb kostja seisukohast arusaamatuks, et mis osas maksis hageja väidetavalt tehtud tööde etapi eest ja mis osas järgmise etapi ettemaksuks.
10.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
10.1.Hageja väitel nõudis kostja 31.07.2020 hagejalt tasu juurde, keeldudes vastasel juhul jätkamast lepingu täitmist kuni täiendava tasu saamiseni. Kostja ei ole seda asjaolu kohtumenetluses eitanud. Kostja on 30.10.2024 vande all seletust andes öelnud, et „kuna tellija jättis tasumata juba tehtud tööde eest, siis ma peatasin tööde tegemise“ (dtl 263).
10.2.Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale 02.08.2020 kirjaga nõude viivitamata jätkata tööde teostamist, kõrvaldada seni tuvastatud puudused töös ning andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks (dtl 17). Kohus on kostjale selgitanud, et „kostjal tõendamiskoormis on tõendada seda, et tellijal puudus alus lepingust taganemiseks ehk kostja ei olnud lepingut rikkunud ja kostja poolt olid tööd korrektselt tehtud ja tellijale üle antud või keeldus tellija põhjendamatult nende vastuvõtmisest“ (dtl 171, 01:03:40). Kostja on 06.06.2024 istungil väitnud, et kõrvaldas 02.08.2020 kirjas nimetatud puudused (dtl 169, 00:24:33), kuid seda väidet tõendanud pole. Tunnistaja SG andis 30.10.2024 istungil ütluseid (dtl 265-266): „Tegin töid seal objektil ja kõrvaldasin puudusi, ülemine ja alumine fassaadi pool, paigaldasin plekid üleval ja all pool ja paremal ja vasakul postil. Varikatusel paigaldasin sinna lati ja paneelid. Teostasin ka värvimistöid maja madalamal väljaulatuval osal. Tegin ka krohvimistööd postidel ja plekkide all. Ma krohvisin ja värvisin mõlemalt poolt pandust. Tegin remonditööd panduse ülemises osas. Ma tegin seal panduse tasandamist, parandasin ka struktuuri et pinnas ei oleks libe. Panduse peal olid ka probleemid. Pandus oli katkine ehk kohati oli betooni puudu jäänud. Ma tegin tööde parandusi mitte neid algusest peale. Ma tegin neid töid neli aastat tagasi septembri kuus.[---] Enne kui ma remonti hakkasin tegema oli hoone , ei olnud plekki paigaldatud, viimistlus ei olnud lõpetatud, samuti värvimine ei olnud tehtud, krohvimine ei olnud tehtud, armeerimine oli tehtud enne minu objektile tulekut. Madalama hooneosa varjualuse ülemist osa esikülge ei värvinud mina, see oli varem värvitud ja ülemise ääre pleki panin mina. Varjualuse katteplaadid panime meie. Varjualuse välimise posti sisekülg ja sisemised postid tervenisti krohvisin ja värvisin mina. Mõlemad akna plekid panin mina. Mõlema akna plekkide all krohvimise ja värvimise tegin mina. Olukord oli selline nagu dtl 196 oleval pildil kui mina objektile tulin. Dtl 198 varjualuse väliskülg oli rohelist värvi, ma värvisin selle halliks, mis oli sama värv mis posti esiküljel. [---] Dtl 199 olev seiskord oli selline kui ma objektile tulin. Ma parandasin selle ka, ma ei mäleta mis ma seal parandasin. Dtl 200 olev seisukord oli selline kui ma objektile tulin.“ Dtl 196 olevalt fotol on näha lõpetamata varjualuse tööd. Dtl 199 on näha liistudeta ja määrdunud välisuks. Dtl 200 on näha pooliku tööna parapetitööd. Seega tuvastab kohus, et tegelikult kõrvaldas puudused või lõpetas tööd, mis hageja kostjalt 02.08.2020 kirjas nõudis, septembris 2020 SG, mitte kostja. Seega kostja ei asunud puuduseid kõrvaldama
7
ega jätkanud tööde tegemist hoolimata hageja vastavast 02.08.2020 nõudest.
11.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on nt oma lahendi nr 3-2-1-34-13 punktis 14 selgitanud, et „lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28)“. Taganemise eelduste kontrollimisel tuleb kohtul tuvastada taganemise aluse esinemine, st lepingu oluline rikkumine, samuti see, millal hageja olulisest lepingurikkumisest teada sai või pidi teada saama.
11.1.Riigikohtu lahendi nr 2-18-13432 p-s 16 on täiendavalt selgitatud, et „töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28)“.
11.2.Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel töövõtulepingust seetõttu, et asi on kõrvaldatavate puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
11.3.Käesolevas asjas on hageja töövõtulepingutest taganemisel 06.08.2020 esitanud väite, et kostja ei ole pooltevahelist töövõtulepingut kohaselt täitnud ja hageja ei ole kostjalt ühtegi tööd vastu võtnud ning kostja ei ole vaatamata täiendavale tähtajale töid jätkanud ega puudusi likvideerinud. Kohus asub seisukohale, et tõendamiskoormis selles osas, et kostja tegelikult töid vastavalt lepingule tegi ning hageja keeldus neid õigustamatult vastu võtmast, lasub kostjal. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks töid lepingule vastavalt teinud, soovinud neid hagejale üle anda, kuid kes on tööde vastuvõtmisest õigustamatult keeldunud. Kostja on vastuses hagiavaldusele esitanud fotod kõnealuse objekti kohta (dtl 77-81), kuid tunnistaja SG andis 30.10.2024 istungil ütluseid, et need on pildid, mis on tehtud pärast tema poolt tööde lõpetamist ja et objekt nägi välja selline
8
nagu on pildil dtl 37 kui tema objektile tuli (dtl 266). Dtl 37 oleval fotol nähtub objekt seisus, millel tunnistaja SG tööde tegemist alustas ehk enne puuduste kõrvaldamist ja tööde lõpetamist. Kostja ei ole eitanud, et hageja 02.08.2020 kirjas nimetatud puuduseid ei oleks esinenud või et ta ei pidanud neid töid tegema, vaid ta hoopis enda väitel need kõrvaldas (mida kohus tõendatuks ei leo). Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks tööd kohaselt teinud ja need hagejale üle andnud või et hageja oleks alusetult keeldunud nende vastuvõtmisest.
11.4.Lisaks tunnistaja SG ütlustele on ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ pädev isik HK asjatundja arvamusega tõendatud, et hageja poolt 02.08.2020 kirjas nimetatud tööd olid tegemata. Nimelt kinnitab ka asjatundja HK, et: 1) Parapeti tööd olid lõpetamata (dtl 36, p 2.6.3.-2.6.4). 2) akende kohal oleva teraslehega seotud tööd on veel lõpetamata - tegemata on korrosioonikaitse, täiendav kinnitamine ning sisselõigatud avade sulgemine (ehk ei ole teostatud soojustamata pealispindade remont ja krohvimine ning värvimine, nagu 02.08.2020 kirjas nimetatud) (dtl 35, p 2.5.4). Tegemist on 18.06.2020 hinnapakkumise positsioonides 3 ja 4 kirjeldatud tööde osaga. Kuna kostja oli keeldunud töödega jätkamast (viidates õigustamatult hageja väidetavale võlgnevusele, mille olemasolu kohus ei tuvasta), siis hageja oli õigustatud seega kostjale andma täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja täiendava tähtaja jooksul tööde tegemisega ei jätkanud ega puuduseid ei kõrvaldanud ja töid ei lõpetanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja oli õigustatud VÕS § 116 lg 2 p 5 ja VÕS § 647 lg 1 alusel pooltevahelisest töövõtulepingust taganema ehk taganemiseks esinevad materiaalsed alused. Täidetud on ka formaalsed nõuded lepingust taganemiseks.
11.5.Seega asub kohus seisukohale, et hageja on kehtivalt taganenud kostjaga sõlmitud töövõtulepingust. Kostja ei ole väitnud, et leping ei lõppenud taganemisavaldusega, vaid muul alusel või kehtiks edasi. Kostja ei ole tõendanud, et leping lõppes kostjapoolse täitmisega.
12.VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Lepingust kehtiva taganemise korral tekib lepingupoolte vahel tagastusvõlasuhe. Hageja kõnealune nõue on lepingust taganemisest tulenev (lepingu) tagasitäitmise nõue (VÕS § 189 lg 1), mille sisuks on lepingu alusel makstud tasu tagastamine. VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, tuleb hüvitada üleantu väärtus.
13.Hageja ei eita, et kostja on mingis osas töid teinud. Hageja on talle kostja poolt üleantu
9
väärtuse tõendamiseks ja nõude esitamisel tuginenud Ehitusekspertiisibüroo OÜ pädeva isiku HK asjatundja arvamusele (dtl 30-39, edaspidi nimetatud „Arvamus“). Järgnevalt kohus analüüsib, kas ja mis mahus kostja on teostanud poolte kokkuleppes näidatud töid.
13.1.Hinnapakkumises pos 1 kokkulepitud tööd: Plaatide demonteerimine trepilt koos sellele järgneva 50 mm betooni valamisega (gofreeritud pind). Arvamuse p-s 2.1.4 on asjatundja asunud seisukohale, et „Parandustööde järgselt on trepi horisontaal-, kald- ja vertikaalpinnad kaetud harjatud betooniga. Töö on teostatud, kuid paiguti esineb valatud pandusel betooni pinnakihi lahtitulekut“ (dtl 30). Kuna asjatundja on tuvastanud, et hinnapakkumises näidatud töö on tehtud, siis asub kohus seisukohale, et hinnapakkumises nimetatud väärtuses ehk 1750 eurot on hageja töid saanud. Hageja (ja asjatundja) põhjendused ja arvutuskäigu selles osas, mis oleks hageja arvates sellise töö tegelikult põhjendatud maksumus või väärtus, jätab kohus kui asjakohatu tähelepanuta. Pooled on leppinud kokku sellises hinnas. VÕS § 189 lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Hageja on esile toonud ja arvamusega tõendanud, nimetatud puuduse (paigutine betooni pinnakihi lahtitulek) kõrvaldamise maksumus on 10,71 eurot (dtl 37 viimane rida), mistõttu kohus selle võrra tööde väärtust vähendab ehk hageja on saanud kostjalt selles osas töö väärtusega 1739,29 eurot.
13.2.Hinnapakkumises pos 2 kokkulepitud tööd: Asfaldi lammutamine tasandamine ja tihendamine kõnniteekivi paigaldus. Arvamuse p-s 2.2.4 on asjatundja asunud seisukohale, et „Töö on teostatud“ (dtl 33). Kuna asjatundja on tuvastanud, et hinnapakkumises näidatud töö on tehtud, siis asub kohus seisukohale, et hinnapakkumises nimetatud väärtuses ehk 1100 eurot on hageja töid saanud.
13.3.Hinnapakkumises pos 3 kokkulepitud tööd: fassaadi soojustamine koos materjaliga (vaht 100 mm) liimimine, tugevdamine, viimistluskihi pealekandmine. Arvamuse p-s 2.3.3 on asjatundja asunud seisukohale, et „Töö on akt-arves kirjeldatud mahus teostatud“ (dtl 33). Kuna asjatundja oma arvamuses analüüsis kostja akt-arves nr 270720 näidatud töid (dtl 28), siis seega asus asjatundja seisukohale, et kostja oli teostanud hinnapakkumise pos-s 3 näidatud töid 20 m 2 ulatuses, ühikuhinnaga 55 eurot ehk kokku väärtuses 1100 eurot. Hageja, tuginedes arvamusele, väidab, et kuna kostja kasutas tööde tegemisel (fassaadi soojustamisel) vahtpolüstüreeni tuletundlikkusega E, kuid ehitise tuleohutuse tagamiseks tuleb kogu paigaldatud soojustus eemaldada, utiliseerida ning paigaldada A2 või A1 klassi soojustus ning teostada uuesti viimistlemine, siis on tegemist on nullväärtusega töödega. Arvamuse p-s 2.3.5 väidab asjatundja, et vastavalt standardi EVS 812-7:2018 p. 8.2.5 välisseinale paigaldatavaid soojustussüsteeme, mille soojusisolatsioonimaterjali tuletundlikkus on E kuni C, saab paigaldada kuni 22 m kõrgusele. Kõrgemate kui kaheksakorruseliste hoonete puhul tuleb kasutada alates esimesest korrusest soojustusmaterjale, mille tuletundlikkus on vähemalt A2 või A1 (dtl 33-34). Kuna Õismäe tee 109 hoone on 14-korruseline, tuleb arvamuse kohaselt paigaldatud soojustus eemaldada, utiliseerida ning paigaldada A2 või A1 klassist soojustus ning teostada uuesti viimistlemine. Arvamuse p-s 2.3.7 on kirjas, et kuna tegemist on 14-korruselise hoone ühe korruselise eenduva osaga, võib eraldi kokkuleppel Päästeametiga saavutada erandi E-klassi soojustusmaterjali kasutamiseks ühe korruselises osas olukorras, kus
10
kivivillast on moodustatud tuletõkkekatikud räästas ja liitumisel kõrgema hoone osaga. Kuni nimetatud erikokkuleppe saavutamiseni on nõuetekohaselt teostatud töö maksumuseks arvamuse kohaselt null eurot. Kohus nendib, et pooled ei ole hinnapakkumises kokku leppinud mingites konkreetsetes kvaliteedinõuetes või standardites. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja tehtud töö oli väärtusetu. Kohtu hinnangul ei olnud sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kostja kohustuseks ehitusprojekti koostamine, ehitusloa hankimine või ehitusteatise esitamine või Päästeametilt kooskõlastuse hankimine. Seega ei saa hageja seda kostjale ette heita. Arvamuse p- 2.3.7 kohaselt on võimalik „eraldi kokkuleppel Päästeametiga saavutada erandi E-klassi soojustusmaterjali kasutamiseks ühe korruselises osas olukorras, kus kivivillast on moodustatud tuletõkkekatikud räästas ja liitumisel kõrgema hoone osaga“. Hageja ei ole tõendanud, et antud juhul Päästeamet on keeldunud seda kooskõlastust andmast. Kuna kostja kohustuseks vastava kooskõlastuse saamine ei olnud, ei saa selle mittesaamist tema poolt pidada lepingu rikkumiseks või puuduseks töös. Kuna asjatundja on tuvastanud, et hinnapakkumises näidatud töö on 20 m 2 ulatuses tehtud, siis asub kohus seisukohale, et hinnapakkumises nimetatud ühikhinnaga väärtuses ehk 1100 eurot on hageja töid saanud.
Hageja esitatud arvamusest ei ole võimalik tuvastada, kas ja mis mahus ja mis kvaliteedis on need tööd tehtud. Olukorras, kus hageja on tuginenud lepingust taganemisele kostja olulise rikkumise tõttu, sai hageja esitada ka kostja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel nõude kostjale lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks. Kui kostja väidab, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, lasub selle asjaolu tõendamise koormis kostjal, sest ta ei ole hagejale töid üle andnud ega saa neid lugeda üle antuks VÕS § 638 mõttes. Samuti kostja, kes tugineb töö lepingutingimustele vastavale täitmisele, kohustatud tõendama hagejale üleantu tegeliku väärtuse, kui see on võrdne või suurem lepingus kokkulepitud hinnast. Kohus selgitas pooltele seda ka 06.06.2024 kohtuistungil (dtl 170, 00:56:08). Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hinnapakkumises pos-s 4 nimetatud töö tegemist väärtuses 1050 eurot.
13.5.Hinnapakkumises pos 4 kokkulepitud tööd: Ehitujäätmete kõrvaldamine. Arvamuse p-s 2.7.3 on asjatundja asunud seisukohale, et „Töö on akt-arves kirjeldatud põhimahus teostatud, kuid asfaltplats on krohvist määrdunud ja puhastamata“ (dtl 36). Arvamuse dtl 38 viimane rida on asjatundja leidnud, et puuduse tõttu on töö väärtus 50%, mistõttu tuvastab kohus, et hageja on kostjalt selles osas saanud töö väärtusega 50 eurot.
13.6.Seega tuvastab kohus arvamuse põhjal, et kostja poolt hagejale üleantu väärtus VÕS § 189 lg 2 mõttes oli 3789,29 eurot (1739,29 + 1100 + 1100 + 50).
13.7.Kohus on seisukohal, et kostja seisukohad arvamuse koostaja ebausaldusväärsuse osas ei ole põhjendatud ja on jäänud paljasõnaliseks. Kohtul puudub alus kahelda HK sõltumatuses arvamuse koostamisel. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid üleantud tööde väärtuse osas, millisele võimalusele kohus kostja tähelepanu ka
11
06.06.2024 istungil juhtis (dtl 170, 00:56:08).
13.8.Ehkki arvamuses on nimetatud veel ka muid kostja tehtud töid, ei analüüsi kohus neid ega võta neid otsuse tegemisel aluseks, kuna arvamuses analüüsitakse ka 27.07.2020 kostja akt-arvamuses nimetatud töid, mille osas ei ole pooled töövõtulepingut sõlminud ning mille osas ei ole kostja vastuhagi esitanud.
14.Eeltoodu alusel kokkuvõtvalt kohus tuvastab, et hageja on taganenud pooltevahelistest töövõtulepingutest ning kostja on andnud hagejale üle töid väärtuses 3789,29 eurot, mis on üleantu väärtuseks VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes.
14.1.Hageja on kostjale tasunud 5000 eurot. Seega on kostja kohustatud hagejale tehingu tagasitäitmise raames tagastama 1210,71 eurot (5000 – 3789,29).
14.2.VÕS § 189 lg 1 3. lause kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates, kuid hageja ei ole vastavat nõuet kohtule esitanud.
15.Hageja on lisaks esitanud kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumisega seonduvalt tekkinud nõude 1020 eurot, mis tuleneb asjatundja arvamuse tellimisest (dtl 40).
15.1.Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelne ehituse asjatundjaga seotud kulu 1020 eurot on osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende väljamõistmine hageja kasuks kostjalt on praegusel juhul õiguslikult võimalik. Kahju on hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3. Kohus leiab, et nimetatud kulu kandmine oli hagejal põhjendatud ja vajalik. Ehitustööde puhul üleantu väärtuse kindlakstegemine nõuab eriteadmisi, mistõttu vastava teenuse tellimine oli hagejal põhjendatud. Kohus rahuldab hageja tagasitäitmise nõude osaliselt – hageja nõudis hagis 3211,30 euro tagastamist (dtl 5), millest kohus mõistab välja 1210,71 eurot ehk ümardatult 38%. Kohus rahuldab proportsionaalselt ka kohtueelselt kahju kindlakstegemisega seotud nõude ehk summas 387,60 eurot (1020€ x 38%).
16.Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja põhinõue summas 1598,31 eurot (1210,71 + 387,60).
17.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on aegunud. Kuna VÕS § 189 järgne tagasitäitmise nõue muutub sissenõutavaks alates taganemisavalduse jõustumisest, siis ei saanud antud juhul nõue hakata aeguma enne 06.08.2020, ja kuna hagi esitati 03.08.2020 ehk kindlasti enne kolme aasta möödumist, siis nõue ei ole aegunud.
18.Hageja on esitanud ka väljamõistetavalt põhisummalt viivise nõude seadusega sätestatud määras arvates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.
18.1.Summalt 1598,31 eurot moodustab viivisekalkulaator.ee arvestusel hagi esitamises kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o. 03.08.2023-02.07.2025) VÕS § 113 lg 1 2. lause järgne viivis 366,39 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista:
12
18.2.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus arvutas ja mõistis välja kostjalt viivise otsuse tegemise kuupäeva seisuga, mõistab kohus edasiulatuva viivise põhinõudelt (s.o. 1598,31 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. ls-s sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (s.o. alates 03.07.2025) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
19.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 1598,31 eurot, viivis 366,39 eurot seisuga 02.07.2025 ning viivise põhinõudelt (s.o. 1598,31 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. ls-s sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (s.o. alates 03.07.2025) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
20.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
21.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 4739,06 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi
13
kanda.
22.1.Hageja põhinõue oli 4231,30 eurot, millest kohus rahuldas 1598,31 eurot ehk ümardatult 38%.
22.2.Seega jäävad menetluskulud 62% ulatuses hageja kanda ja 38% ulatuses kostja kanda.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 560 eurot, tõlkekulu summas 350 eurot, esindajakulu summas 3785+950 eurot ja kulu ekspertarvamuse saamiseks 1020 eurot (dtl 53-54, 296-297).
23.1.Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kogusummas 560 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale hüvitamisele 212,80 eurot (560 € x 38%).
23.2.Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 4735 eurot. Hageja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja nimetatud tunnitasu määrale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt märgitud tunnitasumäär 100 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning tegemist ei ole ebamõistlikult suure tasumääraga lepingulise esindaja puhul.
23.3.Hageja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 46,85 tundi. Kohus leiab, et esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele osaliselt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hageja esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel 35 tundi. Kohus arvestab tasu vähendamisel asjaoluga, et menetlusosalise poolt esitatud menetlusdokumendid kordavad paljuski varem esitatud ning tegemist ei ole olnud põhjendatud ajakuluga. Ülejäänud osas on hageja ajakulu põhjendatud ning kohus arvestab seejuures asjaoluga, et toimunud on mitmeid kohtuistungeid. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 1330 eurot (35 tundi x 100 eurot = 3500 eurot x 38%).
23.4.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindaja tõlkekulu 50 eurot (dtl 53) ja 30.10.2024 kohtuistungil tekkinud tõlkekulu summas 350 eurot (dtl 297). Seega kuulub kooskõlas TsMS § 143 p 1 kostja poolt hagejale hüvitamisele tõlkekulu summas 152 eurot (400 eurot x 38%).
23.5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista eksperdi arvamuse saamisega tekkinud kulu summas 1020 eurot (dtl 53). Kuivõrd kohus lahendas selle sisuliselt hageja põhinõude raames, siis menetluskuluna jätab kohus selles osas nõude rahuldamata.
23.6.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 1694,80 eurot, millisest riigilõiv summas 212,80 eurot, tõlkekulu summas 152 eurot ja esindajakulu summas 1330 eurot.
24.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 703 eurot ja tõlkekulu summas 604 eurot (dtl 302).
24.1.Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekiri esindaja kulude osas ei vasta menetlusõiguse nõuetele, ei võimalda hinnata kulude vajalikkust, suurust ega mõistlikkust. Tõlkekulu suhtes on hageja seisukohal, et esiteks pole selge kostja poolt kulu tõendamiseks esitatud arvete seos käesoleva menetlusega ja kostja ka ei kinnita
14
seda seost oma menetlusdokumendis. Teiseks on tõlgi tunnitasu suurus hageja arvates ülespaisutatud (dtl 306). Siiski leiab hageja, et kostja poolt 10.12.2024.a esitatud menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta 30.10.2024 kohtuistungil menetluskulude nimekirja esitamiseks määratud tähtaja ületamise tõttu (dtl 308).
24.2.Kohus on 30.12.2024 toimunud kohtuistungil määranud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja selleks tähtajaks oli 09.12.2024 (dtl 260). Kostja esitas omapoolse menetluskulude nimekirja 10.12.2024 (dtl 300). Kuivõrd kostja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on esitatud tähtaega ületades, siis jätab kohus selle tähelepanuta ning kostja menetluskulude jäävad tema enda kanda.
25.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.