Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-19-106898

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohus 12. aprilli 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-106898 lõpetas maksekäsu kiirmenetlus seoses vastuväite esitamisega ja andis AS Citadele banka Eesti filiaal nõue OÜ RADA Koduõendus ja X X vastu 353,75 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (digitoimiku leht (edaspidi dtl) 1-3). AS Citadele banka Eesti filiaal (hageja) esitas Viru Maakohtule 29. aprillil 2019 hagi OÜ RADA Koduõendus (kostja 1) ja X X (kostja 2) vastu viivise summas 353,75 euro saamiseks (dtl 3034).

2(8)

Tsiviilasi nr 2-19-106898

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohtule 29. aprillil 2019 esitatud hagis palub hageja mõista solidaarselt kostjatelt Rada Koduõendus OÜ ja X X hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks viivis 353,10 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõudeks on viivis summas 353,10 eurot, seega antud asja hagihind on 353,10 eurot. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 353,10 eurot, teeb kohus vastavalt TsMS §dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõue kostja 1 vastu tuleneb nende vahel 20. oktoobril 2017 sõlmitud tähtajalise arvelduskrediidi lepingust nr x PP arvelduskrediidi limiidiga 4507 eurot. Kostja 2 vastu esitatud nõue tuleneb hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingust nr x PP KL, mis oli sõlmitud hageja ja kostja 1 20. oktoobri 2017 arvelduskrediidi lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduse summa on 4507 eurot. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige. Arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev oli 19.10.2018. Kostja 1 ei ole krediidi tähtaegselt tagastanud ega ümbervormistanud vaatamata hageja korduvatele ettepanekutele. Kostja 1 jäi peale lepingu lõpu 19.10.2018 kasutuses oleva arvelduskrediidi tagastamisega viivitusse. 11.12.2018 kirjas hageja teavitas kostjat 1 võla suurusest 11.12.2018 seisuga (põhiosa summas 4517,12 eurot ja viivis arvestusega 10.12.2018 summas 65,14 eurot). Kostja 1 on peale lepingu 3(8)

Tsiviilasi nr 2-19-106898

lõppemist oma kontole kandnud kokku 4518,40 eurot, s.o 21.12.2018 - 2000 eurot ja 18.02.2019 - 2518,40 eurot. Laekunud summast 4518,40 eurot on 4517,12 debiteeritud tagastamata arvelduskrediidi põhiosa katteks ning 1,28 eurot konto hooldustasu katteks. Hageja arvestas nõutavat viivist järgnevalt:  11.12.2018 seisuga kogunenud viivis summas 65,14 eurot;  alates 11.12.2018 kuni 20.12.2019 viivis summas 67,70 eurot (põhiosa jääk 4517,12x0,15%x10 päeva);  alates 21.12.2019 kuni 17.02.2019 summas 222,43 (põhiosa jääk 2517,12x0,15%59 päeva). Kokku viivisevõlgnevus 355,27 eurot (65,14+67,70+222,43). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitanud viivisenõude esitanud summas 353,10 eurot. Hageja nõudesummaks hagiavalduses jääb 353,10 eurot. Kostja 2 ei ole käendusest tulenevat kohustust täitnud. Kostjad hagi ei tunnista (dtl 71, 73). Kostjad ei eita, et laenuleping nr xxx lõppes 19.10.2018. Seejuures leppisid pooled kokku 04.12.2018 kirjas, et jääk 04. detsembri 2018 seisuga on 4517,12 eurot pluss 19,54 eurot viiviseid. 21.12.2018 kandis kostja 1 hagejale üle 2000 eurot ning 18.02.2019 lõplikud 2518,40 eurot. Sellega said poolte vahel 04.12.2018 kirjas kokku lepitud rahalised kohustused kostjate poolt täielikult täidetud. Kostjad ei ole 04.12.2018 kirjas kokku lepitud rahaliste kohustuste edaspidist muutmist kinnitanud. Leping lõpetati 19. oktoobril 2018 ja selle intresside arvutamise tingimused enam ei kehtinud. Muu hulgas muutus kehtetuks ka selle lepingu p 5.1 intresside suuruse kohta. Seega on viivise arvestamine 2018. aasta detsembrist 2019. aasta veebruarini põhjendamatud, kuna 04.12.2018 kirjas nõustus hageja, et laen täies mahus tagastatakse veebruaris, selle kohustuse kostjad ka täitsid. Hageja ei ole kostjate käsitlusega nõus (dtl 79). Kostjal jäi lepingu lõppedes tagastamata arvelduskrediidi summa, millelt lepingu p 5.1. kohaselt tuli tasuda viivist. Lepingu lõppedes ei muutu lepingusätted kehtetuks. Hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet võlasumma fikseerimiseks ja tasumiseks tähtajaga veebruar 2019, samuti ei ole võlgnevust refinantseeritud. Hageja on e-kirjavahetuses viidanud viivise suurenemisele ja viivisesumma ka eraldi välja toonud. Asjas puudub vaidlus järgnevates asjaoludes:  20. oktoobril 2017 sõlmisid hageja ja kostja 1 tähtajalise arvelduskrediidi lepingu nr xxx PP arvelduskrediidi limiidiga 4507 eurot ning arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäevaga 19.10.2018;  kostja 1 võttis arvelduskrediidi kasutusele täies ulatuses;  20. oktoobril 2017 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr xxx PP KL, käenduse summa on 4507 eurot;  kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige;  leping lõppes 19.10.2018  kostja 1 ei tagastanud 19.10.2018-ks kasutuses olev arvelduskrediit;  tagastamata arvelduskrediidi summa 04.12.2018 seisuga oli 4517,12 eurot;  kostja 1 on peale lepingu lõppemist oma kontole kandnud kokku 4518,40 eurot, s.o 21.12.2018 - 2000 eurot ja 18.02.2019 - 2518,40 eurot; 4(8)

Tsiviilasi nr 2-19-106898

 kostja 2 ei ole käendusest tulenevat kohustust täitnud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel tuvastatuks. Esmalt käsitleb kohus hageja ja kostja 1 vahel 20. oktoobril 2017 sõlmitud arvelduskrediidi lepinguga nr xxx PP seonduvat. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu näol (dtl 35-36) on tegu krediidilepinguga. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hageja ja kostja 1 lepinguga lepiti kokku, et arvelduskrediidilimiit oli 4507 eurot (lepingu p-d 2, 3) ja krediidi limiidikasutamise kasutamise lõpptähtpäev 19. oktoober 2018 (lepingu p 8), intressimäär kasutatud arvelduskrediidi limiidi eest 21% aastas (p 5). Tagatiseks on X X (kostja 2) isiklik käendus Arvelduskrediidi Limiidi ulatuses (p 9). Krediidisaaja (kostja 1) esindaja kinnitas (dtl 36), et ta on Lepingu (Põhitingimused ja Üldtingimused) läbi lugenud ja sellest aru saanud ning kinnitas, et Lepingus toodud tingimused vastavad täielikult Krediidisaaja tahtele (lepingu viimane lõik). Lepingu üldtingimuste (dtl 3739) punkti 2.1. kohaselt kohustub krediidisaaja (kostja 1) kasutatud arvelduskrediidi summa pangale (hagejale) täielikult välja maksma arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval, tagades arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval piisavate rahalise vahendite olemasolu arvelduskontol, lepingus ette nähtud ja tasumata varaliste kohustuste, sealhulgas kasutatud ja tagastamata arvelduskrediidi summa ja viiviste tasumiseks. Lepingu üldtingimuste punktist 5.1. tulenevalt on viivise määr 0,15% päevas (so 54% aastas).

5(8)

Tsiviilasi nr 2-19-106898

VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-st 100 tulenevalt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja 1 ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, kuna viivitanud peale lepingu lõppemist

Tsiviilasi nr 2-19-106898

lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale (hagejale) või lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivud, muud tehingukulud jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne suurus on näidatud käenduslepingu p 1.1 ja selleks on 4507 eurot. Käenduslepingu punkti 2.4. kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja (kostja 2) võlausaldajale (hagejale) sellises valuutas, millises on põhivõlgniku (kostja 1 võlgnevus) võlausaldaja (hageja) ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse. Kostja 2 ei ole käendusest tulenevat kohustust täitnud. Tulenevalt käenduslepingu nimetusest ja sisust tegu on tarbijakäenduslepinguga. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kuna kostja 2 on füüsiline isik, siis on tegu tarbijakäendusega ning see ei olene sellest, kas kostja 2 oli kostja 1 juhatuse liige või mitte. VÕS § 143 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et tarbijakäenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul on käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 4507 eurot. Hageja nõue on 353,10 eurot, seega ei ületa 4507 eurot. Kostja 2 ei ole väitnud, et nõue pole muutunud sissenõutavaks, muutus sissenõutavaks muul ajal kui hagis märgitud või on viivis väljaarvutatud valesti. Kohus peab seega hageja viivisenõuet põhjendatuks. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik (kostja 1) ja käendaja (kostja 2) antud juhul hageja kui võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, sest käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi ka kostja 2 vastu rahuldamisele. Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannavad menetluskulud kostjad.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-19-106898

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot (maksekäsu avalduselt 45 eurot ja hagilt 55 eurot) ning 20 eurot on menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 alusel, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.