Võlaõigus › Töövõtulepingud

9 679,73 eurot. Arve on tänaseni tasumata. 20.09.2017 väljastas hageja kostjale arve nr XXX maksuintressi eest kogusummas 3 387,39 eurot. 21.09.2017 väljastas hageja kostjale kreeditarve nr XXX, millega vähendas intressinõuet 1 124,95 euroni. Kostja ei ole hüvitanud hagejale ka maksuintressi. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist 0,5% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ning viivist 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on teinud kulutusi võla sissenõudmiseks kostjalt 907,59 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 765,51 eurot (sh täidetud maksukohustus 9 679,73 eurot, maksuintress 1 124,95 eurot, viivis 1 111,8 eurot, leppetrahv 7 941,44 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 907,59 eurot) ja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras summalt 19 653,71 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja rikkus lepingut deklareerides kaubad valesti. Hageja on tekitanud kostjale kahju. Kostja ei andnud hagejale juhiseid deklaratsioonide koostamiseks. Pooled vastutavad maksukohustuse täitmise eest vastavalt 08.08.2017 maksuotsusele solidaarselt, solidaarvõlgnike sisesuhtes vastutab ainult hageja. Hageja ei saa kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid tulenevalt VÕS § 101 lg 3. Hageja ei esitanud leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul. Kostja taotleb leppetrahvi ja viivise vähendamist. Hageja poolt välja toodud sissenõudmiskulud on ebamõistlikult suured. Kostja tasaarvestab hageja võimalikud nõuded oma kahju hüvitamise nõudega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2015 kliendilepingu nr 58 (kd I, lk 9-10, üldtingimused kd I, lk 41-42), millega hageja kohustus osutama kostjale teenuseid seoses kostja äritegevusega seonduvate tolliformaalsuste täitmisega ning kostja kohustus maksma hagejale tasu. Muuhulgas koostas hageja kostja eest tollideklaratsioonid XXX 15/05/2015, XXX 07/10/2015 ja XXX 27/06/2016 seoses kaubaga, mille hageja välisriigist tellis. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et 16.04.2015 leping on käsundusleping. Pooled ei vaidle, et MTA tegi 08.08.2017 maksuotsuse (kd I, lk 15-37), millega kohustas hagejat ja kostjat tasuma solidaarselt tollimaksu 8 066,45 eurot ja käibemaksu 1 613,28 eurot. Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA tollideklaratsioonide XXX 15/05/2015, XXX 07/10/2015 ja XXX 27/06/2016 kontrollimise käigus, et nimetatud deklaratsioonides on osa kaupadest deklareeritud vale kauba koodiga ja seetõttu on ka deklareeritud tollimaksu summa ebaõige. Seoses kaupade vale klassifitseerimisega on tasutud vähem tollimaksu summas 8 066,45 eurot. MTA nõudis pooltelt vähem tasutud tollimaksu tõttu solidaarselt ka maksuintressi 1 124,95 euro tasumist (MTA 20.09.2017 kiri, kd I, lk 74-78). Vaidlus puudub, et hageja on maksuotsuse täitnud ning tasunud MTA-le täies ulatuses ka maksuintressi. Hageja nõuab kostjalt MTA-le tasutu hüvitamist. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Riigikohus on leidnud, et tollimaks kui imporditavalt kaubalt tasumisele kuuluv avalik-õiguslik maks on importija kohustus ning seetõttu on oma olemuselt importija maksukohustused ka täiendav importtollimaks ja käibemaks (3-2-1-128-10, p 10).

Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et täiendavalt tasuda tulnud tollimaks ja käibemaks ei olnud olemuslikult ainult kostja kui importija kohustused solidaarvõlgnikest poolte sisesuhtes. Asjaolu, et hageja võib olla deklaratsioone ebaõigesti täites käsunduslepingut rikkunud, ei mõjuta seda, et tollimaksu tasumise kohustus tekkis hageja poolt kaupade importimisega. Tegemist ei olnud trahviga deklaratsioonide valesti täitmise eest. Tollimaksu tasumise kohustuse ulatus ei sõltu sellest, kas deklaratsioone täideti õigesti, või muust hagejapoolsest tegevusest, kostjal on olnud alates kauba importimisest kohustus tasuda imporditavalt kaubalt maksud vastavalt seadusele. Kui maksukohustus on poolte sisesuhtes täies ulatuses kostja kohustus, on kostja kohustuseks ka seonduv kõrvalkohustus, so maksuintressi tasumise kohustus. Hagejal on seega tekkinud kostja vastu VÕS § 69 lg 2 alusel regressinõue MTA-le tasutud tollimaksu (8 066,45 eur), käibemaksu (1 613,28 eur) ja maksuintressi (1 124,95 eur) osas, so kokku 10 804,68 eurot, mille täitmise nõudmiseks on hageja esitanud kostjale arved 1700146, 1700483 ja 1700493 (kd I, lk 38, 39, 40). Kostja on 20.02.2018 vastuses hagile teinud tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab hageja regressinõude täies ulatuses oma kahju hüvitamise nõudega. Kostja väitel on hageja käsunduslepingut rikkunud, millega seoses on tekkinud kostjale kahju. Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu, hageja on seisukohal, et kostjal ei ole kahju hüvitamise nõuet tekkinud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käsunduslepingu üldtingimuste p 3.2.1. kohaselt kohustub agent hüvitama kliendile agendi poolt lepingu p 2.1.1-2.1.4 ettenähtud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva kahju - trahvi või ettekirjutuse MTA poolt. Saamatajäänud tulu või muu kahju hüvitamisele ei kuulu. Üldtingimuste p 2.1.2 kohaselt kohustub agent korraldama tollieeskirjadekohase tollivormistuse läbiviimise oma nimel kliendi eest või kliendi nimel kliendi eest. Vaidlus puudub, et hageja koostas kostja eest tollideklaratsioonid XXX 15/05/2015, XXX 07/10/2015 ja XXX 27/06/2016 (vastavalt kd I, lk 129137, lk 138-143 ja 144-159), mille osas lH.s MTA 08.08.2017 maksuotsusega, et need on koostatud ebaõigesti, kuna osa kaupadest on deklareeritud vale koodiga. Kostja vaidlustas 08.08.2017 maksuotsuse kohtus, kuid kostja kaebus jäeti rahuldamata, kohtud nõustusid MTA käsitlusega deklaratsioonide ebaõige koostamise kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2018 otsus haldusasjas 3-17-2004, kd II, lk 195-201; Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kd II, lk 202). Kohus tuvastab 08.08.2017 maksuotsuse alusel, et hageja ei koostanud viidatud tollideklaratsioone nõuetekohaselt. Hageja väitel koostas ta deklaratsioonid vastavalt kostja juhistele, kostja soovis kauba deklareerimist konkreetse koodiga. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud oma töötaja J.Z. 20.03.2018 e-kirja kohtule (kd II, lk 11, e-kirjale on manustatud poolte kirjavahetus omavahel ja MTA-ga, kd II lk 12-51p), milles J. Z. selgitab, et kostja juhatuse liige K. S. käskis, kuidas ja mis kaubakoodiga deklareerida temale saabuvat kaupa. Deklaratsiooni tellimisel kostja esindaja kinnitas, et tegemist ei ole telkide komplektidega, vaid kõik tooted ostetakse ja müüakse eraldi. Deklaratsioone koostas H. K., kes suhtles K. S.iga peamiselt telefonitsi. MTA ja kostja vaidlesid omavahel, hageja deklareeris vastavalt kostja soovile, tema antud koodiga. Kostja seaduslik esindaja K. S. on andnud vande all seletuse (14.01.2020 kohtuistungi protokoll, kd III, lk 34-34p), mille kohaselt tema hagejale juhiseid ei andnud. Suhtlus toimus kooskõlas lepinguga kirjalikult. Hageja deklareeris saatedokumentide alusel, hageja ei küsinud kuidas

deklareerida või mis on kauba sisuks. Kostja saatis hagejale saatedokumendid, hageja saatis vastu deklaratsioonid ja oma arve. Mingeid lisaküsimusi hageja kostjale ei esitanud. Kohus leiab, et J. Z.i e-kirjaga ei ole tõendatud, et kostja andis deklaratsioonide koostamiseks konkreetseid juhiseid. E-kirjas märgitu on vastuolus kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega. E-kiri on koostatud tõendina kohtule esitamiseks, J. Z.i ülekuulamist tunnistajana ei ole taotletud, mistõttu ei ole tema ütluste usaldusväärsust olnud võimalik kontrollida küsitlemise teel. E-kirjas märgitust ei nähtu, et kostja seaduslik esindaja oleks väidetavalt suhelnud korralduste andmiseks J. Z.iga, vastavasisuline väidetav suhtlus toimus hoopis H.. K.ga. Juhul kui J. Z. suhtluses ei osalenud, ei saa ka tema e-kiri anda usaldusväärset teavet suhtluse sisu kohta. Kohtule on esitatud ka H.. K. 23.03.2018 e-kiri (kd II, lk 64), mis on vastus kostja seadusliku esindaja küsimusele J. Z.i e-kirja sisu kohta. H. K. kinnitab 23.03.2018 ekirjas, et kaup deklareeriti vastavalt saatedokumentidele. Lisaks sellele ei nähtu ka J. Z.i ekirjale manustatud kirjavahetusest, et kostja oleks andnud juhiseid deklaratsioonide koostamise osas. Kirjavahetuse toimumise ajaks on deklaratsioonid juba koostatud. Samuti on deklaratsioonid juba koostatud 05.05.2017 e-kirja (kd II, lk 25p) koostamise ajaks, millega hageja on soovinud tõendada, et küsis kostjalt kauba kohta täiendavaid andmeid. Kostja on esitanud hageja e-kirjad (kd II, lk 164-165), milles hageja on kostjale 27.01.2017 selgitanud, kuidas kaubakoode määratakse ning 17.07.2017 edastanud vastavasisulise regulatsiooni. Nimetatu osundab samuti kaudselt sellele, et kostja ei andnud hagejale juhiseid selle kohta, millised kaubakoodid deklaratsioonidesse märkida. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja väide, et ta koostas deklaratsioonid vastavalt hageja juhistele, ei ole tõendatud. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. VÕS § 621 lg 3 kohaselt kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. Kohus leiab, et isegi kui juhiste andmine oleks tõendatud, võinuks hageja tulenevalt VÕS § 621 lg 3 juhiseid järgida juhul, kui ta oleks selgitanud kostjale, et tegemist on ebaõigete kaubakoodidega, mille märkimisega deklaratsiooni võib kaasneda täiendava tollimaksu nõude esitamine MTA poolt. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks kostjale vastava selgituse esitanud. Vastupidi, hageja oli seisukohal, et deklaratsioonid on koostatud õigesti (hageja 05.10.2016 vastus MTA korraldusele, kd II, lk 52). Asjaolu, et kostja on pidanud deklaratsioone korrektseteks ning esitanud omalt poolt MTA käsitlusele vastuväiteid ja täiendavaid selgitusi (e-kirjad kd II, lk 1321, kd II, lk 40-51; kd II, lk 38-39p; kd II, lk 29-37; kd II, lk 132-140p, osal sama kd II, lk 170171) ei mõjuta hageja kohustust deklaratsioonide nõuetekohaseks vormistamiseks. Hagejal professionaalse teenuseosutajana pidid olema selleks vajalikud eriteadmised. Hageja on seega rikkunud üldtingimuste p 2.1.2 tulenevat kohustust tollieeskirjadekohase tollivormistuse läbi viimiseks. VÕS § 621 lg 4 kohaselt käsundisaaja ei vastuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja jätkas koostööd hagejaga pärast MTA poolt järelkontrolli algatamist, mida hageja on soovinud tõendada e-kirjavahetusega kd II, lk 22-28p, ei ole tõlgendatav heakskiiduna VÕS § 621 lg 4 tähenduses. Heakskiit saaks olla antud olukorras, kus kostja on teadlik, et deklaratsioonide sisu on ebaõige. Esitatust ei nähtu, et hageja oleks seda kostjale selgitanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja vastutab lepingurikkumise eest.

Kostja on välja toonud, et tema kahjuks on MTA poolt täiendavalt nõutud tollimaks 8 066,45 eurot ja maksuintress. 13.04.2018 seisukoha kohaselt kostja ei väida, et kahjuks oleks käibemaks 1 613,28 eurot. Hageja on seisukohal, et tegemist ei saa olla kahjuga, kuna tollimaksu tasumise kohustus oli kostjal algusest peale. Sisuliselt väidab hageja, et hagejapoolse lepingurikkumise ja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja käsitluse kohaselt on tegemist kahjuga, kuna hageja tõttu selgus maksukohustuse täielik ulatus pärast seda, kui kostja oli juba võõrandanud kauba, mille importimisega seoses maksukohustus tekkis. Seetõttu kaotas kostja võimaluse arvestada maksukohustuse ulatust kauba müümisel, kostja müüs madalama hinnaga, kui ta oleks müünud maksukohustusest teades. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et võimalus arvestada maksukohustuse ulatust on rahaliselt hinnatav, mistõttu kujutab sellise võimaluse kaotamine endast otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Samuti on otsene varaline kahju kohustus tasuda maksuintressi, maksuintressi tasumise kohustus tekkis, kuna tollimaksu ei tasutud tähtaegselt. Kui hageja oleks täitnud maksudeklaratsioonid õigesti, poleks maksukohustuse täielik ulatus kostjale teatavaks saanud alles pärast seda, kui kostja oli imporditud kauba juba võõrandanud ning sattunud maksukohustuse täitmisega viivitusse. Seetõttu on kogu tekkinud kahju hagejapoolse lepingurikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks ei olnud kaitsta kostjat sellise kahju eest, mis tekkis või et tegemist on kahjuga, mida hageja ei saanud lepingut rikkudes ette näha. Kohus leiab, et kui dokumentatsiooni alusel määratletakse maksukohustuse ulatus, siis on nõuetekohase vormistamise eesmärgiks mh kostja kaitsmine kahju eest, mis kaasneb maksukohustuse ulatuse ebaõige määratlemisega. Maksuintressi nõudis MTA 1 124,95 eurot (kd I, lk 74-78). Kahju ulatus seoses võimaluse kaotusega võtta maksukohustuse terviklikku ulatust arvesse imporditud kauba müümisel on kostja arvestuse kohaselt 8 066,45 eurot. Kahju ulatuse tõendamiseks on kostja esitanud andmed imporditud kauba müügihindade kohta (kd II, lk 84-101) ning esitanud samas andmed müügihindade arvestamise metoodika kohta. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väiteid selle kohta, et kaup müüdi tabelis märgitud hindadega, samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid kostja arvestuskäigule kaotatud võimaluse rahalise väärtuse kohta. Kohus tuvastab, et seoses hagejapoolse lepingurikkumisega tekkis kostjal kahju kokku 9 191,40 eurot (1 124,95 + 8 066,45). VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja on teinud tasaarvestuse avalduse 20.02.2018 vastuses hagile, asja materjalidest ei nähtu, millal hageja kostja vastuse kätte sai. Kuna hageja vastas sellele menetlusdokumendile 08.03.2018, pidi hageja olema tasaarvestuse avalduse kätte saanud hiljemalt nimetatud kuupäevaks. Kohus tuvastab, et hageja regressinõue on lõppenud tasaarvestusega 08.03.2018 9 191,40 euro osas. Nõue ei ole lõppenud 1 613,28 euro (10 804,68 - 9 191,40) osas. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei või nõuda kostjalt kohustuse täitmist tulenevalt VÕS § 101 lg 3. VÕS § 101 lg 3 järgi võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema

enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kostja ei ole välja toonud, et regressinõude täitmine oleks hagejast tulenevalt takistatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 613,28 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõudmiskulu 907,59 euro hüvitamise nõude. VÕS § 113 1 lg 2 järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sissenõudmiskulu tõendamiseks on hageja esitanud e-kirjavahetuse inkassoteenuse osutajaga (kd I, lk 79-80p) ja võlanõudemenetluse alustamise akti (kd I, lk 81-81p). Kohtu hinnangul on nimetatud tõenditega tõendatud, et hageja pöördus kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuse osutaja poole, nähtuvalt 10.10.2017 e-kirjast (lk 80 p) oli teenuse maksumus 907,59 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kantud kulu seoses võla sissenõudmisega on ebamõistlik, eelkõige et keskmine võrreldava teenuse hind on oluliselt madalam. Võttes arvesse, et kuni tasaarvestuse tegemiseni võlgnes kostja hagejale 10 804,68 eurot, ei pea kohus kantud sissenõudmiskulu ka võlgnevuse suuruse osas ebaproportsionaalseks. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 907,59 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu ka leppetrahvi ja viivise väljamõistmise nõude. Üldtingimuste p

Analoogsele seisukohale asub kohus ka viivisenõude osas. Lepingujärgses määras viivist on võimalik nõuda lepingulise kohustuse rikkumise eest. Seoses regressinõude täitmata jätmisega on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses. Kohus jätab leppetrahvinõude tervikuna rahuldamata. Viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on nõudnud tollimaksu hüvitamist hiljemalt 18.08.2017 (arve, kd I, lk 38) ning arvestanud viivist summalt 10 804,68 eurot alates 19.08.2017 kuni 12.01.2018 kokku 1 111,80 eurot (viivisearvestus kd I, lk 83). Kohaldades VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära, kujuneb viivisenõude põhjendatud ulatuseks nimetatud perioodi eest 348,12 eurot (arvestus viivisekalkulaator.ee):

Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et viivise vähendamine alla seadusjärgse ulatuse ei ole põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 348,12 eurot. Hageja on taotlenud vastavalt TsMS § 369 viivise väljamõistmist edasiulatuvalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kogu väljamõistetavalt summalt, välja arvatud viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1 613,28 eurolt ja sissenõudmiskulu hüvitiselt 907,59 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nimetatud kohustuste täitmiseni. Tõendid, millele kohus ei viidanud, ei oma kohtu hinnangul asja lahendamise kontekstis tähendust omavat teavet ja kohus neid ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 22 337,81 eurot, aga kohus rahuldab hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 3 070,66 eurot, jätab kohus menetluskulud 86,3% ulatuses hageja ja 13,7% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Nähtuvalt asja materjalidest on hagejal tekkinud kulu riigilõivule seoses hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisega.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hageja esitas hagi hinnaga 22 337,81 eurot, milliselt tuli maksta RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 900 eurot riigilõivu. Hageja taotles ka kaks korda hagi tagamist, milliselt taotluselt tuleb RLS § 59 lg 17 järgi tasuda 50 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagilt ja hagi tagamise taotlustelt kokku tasutud 1 000 eurot. Hageja menetluskulu kokku on 1 000 eurot. Kostja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu lepingulise esindajale. Menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kulu kokku 4 300 eurot, kohtuistungil avaldas kostja soovi vähendada nõuet seoses istungil osalemisega 45 minuti võrra. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:

14.01.2020 kohtuistung kestis vastavalt protokollile 9:00-10:15, so 1,25 tundi. Kulu põhjendatud ulatus seoses istungil osalemisega on seega 125 eurot. Kohus leiab, et taotluses märgitud toimingud olid asjas vajalikud ning on kooskõlas menetluse käiguga. Kohtu hinnangul ei saa ühelegi toimingule märgitud ajakulu pidada selgelt ülemääraseks. Kostja on välja toonud, et temale osutati õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa see keskmist vandeadvokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja põhjendatud menetluskulu on seega 4 225 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 137 eurot (1 000 x 13,7%) ja hagejalt kostja kasuks 3 646,18 eurot (4 225 x 86,3%). TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena jääb kostja menetluskulu hüvitamise nõude suuruseks 3 509,18 eurot (3 646,18 - 137). Samuti tasaarvestab kohus hageja põhinõude 1 613,28 eurot, viivisenõude 348,12 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 907,59 eurot kostja menetluskulude hüvitamise nõudega ning mõistab hagejalt kokku kostja kasuks välja menetluskulu 640,19 eurot (3 509,18 - 1 613,28 - 348,12 - 907,59).

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi tagamise tühistamine Kohus on 12.02.2018 kohtumäärusega rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks ning hagi tagamise korras seadnud hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale kinnistule nr 6334002 summas 28 000 eurot. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kuna kõik rahuldatud nõuded on kostja menetluskulude hüvitamise nõude tasaarvestamisega lõppenud, siis puuduvad nõuded, mille täitmise tagamiseks peaks hagi tagamine jõusse jääma. Seetõttu tühistab kohus 12.02.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.