lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12858/14

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 21.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-12858/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2765
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisESS § 96 lg 1Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimusedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 405LihtmenetlusTsMS § 407 lg 1, 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 101 lg 1, 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 1132 lg 2, 3

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21. veebruar 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-12858

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi J. K. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete ning lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

102.19 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja J. K., isikukood xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev ning rahvastikuregistri järgne elukoht xxxxxxxx xxxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)

Asja lahendamise viis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi J. K. vastu osaliselt.
2.Välja mõista J. K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 4.04.2012 sõlmitud liitumislepingu nr 1691392 (kliendinumber 8194618) alusel koostatud arvetest nr 2015868975, nr 2016588055 ja nr 2016816637 tulenev põhivõlg 58 (viiskümmend kaheksa) eurot ja 47 (nelikümmend seitse) senti, sissenõutavaks muutunud viivised 14 (neliteist) eurot ja 06 (kuus) senti ning sissenõudmiskulu 25 (kakskümmend viis) eurot, kokku summas 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) senti PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 164 lg 2Nõude loovutamine
VÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 374Hagide liitmine
TsMS § 455 lg 1Kohtuotsuste kättetoimetamine
TsÜS § 136 lg 7Tähtpäeva saabumine
TsÜS § 137 lg 1Tähtaja möödumine
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
3.Välja mõista J. K.lt viivis arvestatuna arvest nr 2015868975 tuleneva võla põhiosalt (s.o 27.49 eurolt) alates 28.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue (27.49 eurot).
4.Välja mõista J. K.lt viivis arvestatuna arvest nr 2016588055 tuleneva võla põhiosalt (s.o 11.29 eurolt) alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

Tsiviilasi nr 2-19-12858 ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue (11.29 eurot).

5.Välja mõista J. K.lt viivis arvestatuna arvest nr 2016816637 tuleneva võla põhiosalt (s.o 19.69 eurolt) alates 19.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue (19.69 eurot).
6.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue J. K.lt vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas summas 30 (kolmkümmend) eurot ja 79 (seitsekümmend üheksa) senti ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0.07% päevas.
7.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue J. K. vastu sissenõudmiskulude osas summas 50 (viiskümmend) eurot.
8.Jätta menetluskulud kostja kanda.
9.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 65 (kuuskümmend viis) eurot ning mõista nimetatud summa J. K.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja.
10.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
11.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
12.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega välJ.des Ametlikud Teadaanded. Kaja esitamine (kostjale) Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte välJ.des Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord (hagejale) Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu õiguslik põhjendus
1.AS PlusPlus Capital esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale kolm eraldi hagiavaldust J. K. vastu. Hagiavalduste kohaselt nõuab hageja kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 4.04.2012 sõlmitud liitumislepingu nr 1691392 (kliendinumbriga 8194618) alusel 1.08.2016 koostatud arvest nr 2015868975, 1.10.2016 koostatud arvest nr 2016588055 ja 1.11.2018 koostatud arvest nr 2016816637 tuleneva põhivõla, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ning edasise viivise väljamõistmist. Pärnu Maakohus võttis tsiviilasjas nr 22 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-12858 19-12997, 2-19-12858 ja tsiviilasjas nr 2-19-20310 hagiavaldused menetlusse ning liitis ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasja numbriks jättis kohus 2-19-12858.

2.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid välJ.des Ametlikud Teadaanded 15.01.2020 avaldamisega kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja lepingu kliendinumbriga 8194618 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust kliendinumbriga 8194618 tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvetest nr 2015868975, nr 2016588055 ja nr 2016816637 tuleneva põhivõlgnevuse summas 58.47 euro väljamõistmiseks kostjalt.
4.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. J.uari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0.00 %. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2015868975 tuleneva põhivõlgnevuselt 27.49 eurot lepingust tulenevas määras 0.07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.08.2016 – 27.08.2019 summas 21.24 eurot, arvest nr 2016588055 tuleneva põhivõlgnevuselt 11.29 eurot 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-12858 lepingust tulenevas määras 0.07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 18.10.2016 – 16.08.2019 summas 8.15 eurot ja arvest nr 2016816637 tulenevalt põhivõlgnevuselt 19.69 eurolt lepingust tulenevas määras 0.07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 15.46 eurot (seega viivisemäär 25.55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3.1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

5.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et arvest 2015868975 tulenevalt perioodi eest 19.08.2016 – 27.08.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja alates 28.08.2019 protsendina, arvest 2016588055 tulenevalt perioodi eest 18.10.2016 – 16.08.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja alates 17.08.2019 protsendina ja arvest 2016816637 tulenevalt perioodi eest 19.11.2016 – 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja alates 19.12.2019 protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 1.08.2016 arve nr 2015868975 maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.08.2016, 1.10.2016 arve nr 2016588055 maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.10.2016 ja 1.11.2016 arve nr 2016816637 maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.11.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 1.08.2016 arve tasumisega alates 19.08.2016, 1.10.2016 arve tasumisega 19.10.2016 ja 1.11.2016 arve tasumisega alates 19.11.2016. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 27.49 euro puhul 6.65 eurot, 11.29 euro puhul 2.56 eurot ning 19.69 euro puhul 4.85 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 14.06 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 30.79 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise arvest nr 2015868975 tulenevalt alates 28.08.2019, arvest nr 2016588055 tulenevalt alates 17.08.2019 ja arvest nr 2016816637 tulenevalt alates 19.12.2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.
6.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku kolme hagi peale 75 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-12858 VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 25.10.2016. Hageja saatis hagiavalduste kohaselt võlateatised kostjale iga arve puhul eraldi. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldaja enda tegevuse tulemusel ning kogu sissenõudmisprotsess on võlausaldajast sõltuv. Hageja on otsustanud saata kostjale kahe arve puhul (2015868975 ja 2016588055) samadel päevadel (15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) ning arve nr 2016816637 puhul 1.04.2018, 1.05.2018 ja 1.06.2018 samast lepingust tuleneva iga nõude kohta eraldi meeldetuletused. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad mõistlikud põhjendused, miks pidi hageja edastama kostjale sama lepingu alusel, kuid erinevate arvete alusel tekkinud võlgnevuste suhtes mitu erinevat tasulist võlateatist. Seda enam, et kõik nõuded on hagejale loovutatud 1.02.2018. Kohtu hinnangul on hageja selliselt toimides kunstlikult suurendanud sissenõudmiskulusid, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul oleks piisanud, kui kostjale oleks võlgnevuse kohta ühel päeval edastatud üks võlateatis. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud sissenõudmiskuludeks 25 eurot ja jätab sissenõudmiskulud summas 50 eurot rahuldamata.

7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
8.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9.Hageja esitas oma nõuded eraldi hagides, millised kohus menetlusse võtmisel omal algatusel TsMS § 374 alusel liitis. Kõigis kolmes hagis hageja nõue tulenes samast lepingust ja on esitatud sama kostja vastu. Kõik nõuded on hagejale loovutatud 01.02.2018. Sisuliselt samaliigiliste asjade eraldi menetlemisega kulutatakse põhjendamatult nii kohtu kui ka poolte aega ja tekitatakse lisakulutusi. Kohtu hinnangul hagejal puudus vajadus esitada iga nõude kohta eraldi hagiavaldus ning hageja on kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Hageja tasus hagide esitamisel riigilõivu kokku 225 eurot (75 eurot hagilt). Pärast hagide liitmist on käesoleva tsiviilasja hinnalt riigilõivu täismäär on 75 eurot.
10.Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 102.19 eurot. Kohus selgitab, et antud juhul oleks hagejal olnud mõistlikum ning soodsam esitada oma nõue maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Maksekäsu kiirmenetluse sisseviimise eesmärgiks oligi lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlusökonoomia. Nõue, milles põhivõlg on kolmest arvest tulenevalt kokku 58.47 eurot, ongi just selline nõue, mille 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-19-12858 tuleks maksekäsu kiirmenetluses menetleda. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud koheselt hagi esitamine kohtule, vaid seda tuleks teha maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Kuna hageja on valinud kostja jaoks kulukama menetluse, siis ei pea kohus õiglaseks jätta riigilõivu 75 eurot kostja kanda, vaid teha seda osas, milline oleks hagejal tulnud tasuda maksekäsu kiirmenetluses ehk 45 euro ulatuses. Seega jätab kohus ülejäänud riigilõivu summas 180 eurot hageja enda kanda. Kostja ei pea kandma neid kulutusi, mida hageja on kunstlikult suurendanud.

11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist iga hagiavalduse eest eraldi summas 420 eurot. Esmalt märgib kohus, et esindaja ajakulu 3.5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olevate hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse summa), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 0.5 tundi. Vaatamata sellele leiab kohus, et menetluskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista 20 euro ulatuses, mis on peetud põhjendatud esindaja kuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Kohus selgitab veelkord, et hagejal oli võimalus pöörduda esmalt niivõrd väikese nõudega maksekäsu kiirmenetluse avaldusena kohtu poole, kuid hageja seda soodsamat varianti (nii endale kui ka kostjale) ei kasutanud. Seda enam, et tegemist on lihtsa menetlusega, oleks hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata, kuna maksekäsu kiirmenetluses tulnuks täita vaid blanketne avaldus. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et menetluskulusid suuremas summas, kui oleks hagejale hüvitatud maksekäsu kiirmenetluses ei ole alust põhjendatuks pidada ega kostjalt antud asjas välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 45 eurot ning esindajatasu 20 eurot, kokku 65 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
13.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega (uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole ilmnenud), tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval