Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata A.V. ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot), millest x

Tsiviilasi nr 2-20-2071 eurot (lisandub käibemaks x eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summad mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS), mille kaudu haldur tegutseb. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine pankrotihaldur temale määratud tasu osas esitada 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS § 23 lg 7, § 32, TsMS § 661 lg 1). Sisulised asjaolud A.V. (avaldaja/võlgnik) esitas 07.02.2020 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palub alustada A.V. suhtes pankrotimenetlus, kuulutada välja A.V. maksejõuetus ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik alustas xxxx. a märtsis abikaasa A.V.ga ettevõtlusega. Nad liisisid erinevate äriühingute alt veoautosid ja osutasid sellega teenust ja andsid erinevatele liisingfirmadele käendusi. Ettevõtlus ebaõnnestus ja äriühingud sattusid makseraskustesse. Kõik see toimus 2007-2008 kui Eestisse saabus ka rahvusvaheline majanduskriis. Lisaks sellele tingisid maksejõuetuse ka avaldaja abikaasa õde, kes kõrvaldas kauplusest sularaha ja maksete dokumente. Avaldajal hakkasid tekkima suured võlgnevused liisinguandjatele ja pankadele. Avaldaja võttis tarbimislaenu AS-st Kagu Invest, et maksta võlgu olevaid liisingumakseid. Kahjuks oli see vaid lühiajaline leevendus ja võlgadest avaldaja lahti ei saanud. Avaldaja tagastas koos abikaasaga autod liisinguandjale, kuid võlga see ära ei kustutanud. Tekkisid võlad kohtutäiturite ees ja kohtutäiturid realiseerisid avaldaja ja abikaasa kinnisvara võlgade katteks. Avaldaja hinnangul ebaõiglaselt väikeste hindadega. Avaldaja on keskmise puudega ja pensionil, mille suurus on ca 350 eurot kuus. Lisaks saab avaldaja puude toetust, muid sissetulekuid valdajal ei ole. Avaldajal ei ole realiseeritavat kinnisvara ja vallasvara. Tekkinud võlad on mõjunud ruineerivalt tervisele ja avaldaja ei näe võimalust kuidas sellest olukorrast välja tulla. Avaldaja leiab, et on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt kindlasti ajutise iseloomuga. Avalduse esitamise seisuga on võlausaldaja nõudeid võlgniku vastu kokku vähemalt 18 887,17 eurot. Enamus võlgadele lisanduvad kohtulahendite alusel veel jooksvad viivised. Võlgnik elab xxxxxxxxx kuuluvas talumajas ja kokkuleppel omanikuga avaldaja koos abikaasaga ka hooldab seda. Võlgnik kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud sätteid.

Tsiviilasi nr 2-20-2071 Võlgniku sissetulekuks on pension 325,12 eurot ja vanaduspensioniealise toetus 12,79 €/kuus. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid kohustuste tasumiseks. Registriosakonna andmetel puuduvad A.V.l kehtivad seosed äriühingutega. Varasemalt on A.V. olnud seotud järgmiste äriühingutega: 1) xx xxx xxxxx (registrikood xxxxxxxx ), asutatud 24.01.2007, kustutatud 19.05.2017, omanik: 12.02.2007-08.03.2013- 25%, juhatuse liige: 20.02.2007-08.01.2008; 3) xx xxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), asutatud 27.04.2007, kustutatud 20.01.2012, omanik: 04.06.2007-20.01.2012- 50%, juhatuse liige: 01.06.200720.01.2012. Kinnistusameti andmetel ei ole praegu ega ka viimase 5 aasta jooksul võlgniku omandis kinnistuid olnud. Maanteeameti andmetel A.V. nimele liiklusregistris sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette käesoleval ajal ja viimase 5 aasta jooksul registreeritud ei ole. A.V. on registreeritud ühe sõiduki kasutajaks: 1) sõiduauto xxxxxxx xxx, registrimärk xxxxxx, xxxxx, omanik xxxx xx, omaniku vahetus registreeritud 18.11.2016. Sõiduki vastutav kasutaja on M.V.. A.V. on registreeritud seitsme sõiduki vastutavaks kasutajaks. Neist neljal juhul on tegemist peatatud registrikande või ajutiselt kustutatud sõidukiga. kuuel juhul on sõiduki omanikuks eraisikud, ühel juhul xx xxxxxxxx (kustutatud). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlga, maksuvõla ajatamise graafikuid ja otsuseid. Ettemaksukonto saldo on 0,00 eurot. Saldoteatisel on kajastatud kohtutäituri arestinõue 19 729,86 €. Täitemenetluse registri andmetel on A.V. suhtes avatud 5 täitetoimikut: 1) 12.09.2009 avatud toimik DNB Bank AS nõudes jäägiga 470,92 €; 2) 03.05.2010 avatud toimik Cellnex Õigusbüroo OÜ nõudes jäägiga 2392,58 €; 3) 27.10.2010 avatud toimik Swedbank AS nõudes jäägiga 589,20 €; 4) 14.06.2012 avatud toimik Alfatre Cargo OÜ nõudes 7972,15 €; 5) 21.08.2013 avatud toimik Danske Bank A/S Eesti filiaali nõudes jäägiga 4831,10€. Nõudeid on täitemenetlustes vähesel määral tasutud. Võlgnikul on avatud kontod Swedbank AS-is: arvelduskonto nr EExxx, jääk 0,00€ ja SEB Pank AS-is: arvelduskonto nr EExxx, jääk seisuga 17.02.2020 on 0,00€. Võlgnikul on sõlmitud internetipanga teenusleping. Sotsiaalkindlustusameti teate kohaselt on A.V. pension suuruseks 325,12 €/kuus ja puudega vanaduspensioniealise toetus 12,79 €/kuus (kokku 337,91€). Pensionist on tehtud kohtutäiturite avalduste alusel kinnipidamisi summas 18,50 €/kuus. Pensionikeskuse andmetel ei ole võlgnikul pensioniregistri II (kohustuslik) ja III (vabatahtlik) samba kontosid. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontosid. Avalik kohtulahendite register nime ja isikukoodi järgi võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid ei kajasta. Muul viisil on tuvastatud, et tema suhtes on tehtud kohtulahendid vähemalt järgmistes ts asjades:x-xx-xxxxx; x-xx-xxxxx; x-xx-xxxxx; x-xxxxxxx; x-x-xxxxx;. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on A.V. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks majanduslanguse tingimustes ettevõtluse ebaõnnestumine. Maksejõuetusele võis kaasa aidata ka liigne usalduslikkus ja vähene kontroll töötajate üle (raamatupidaja poolt raha ja varade kõrvaldamine) ning äripartneritega koostöö mittesaavutamine. Võlgniku maksejõuetus tekkis juba 2009-l aastal, kui võlausaldajad asusid võlgu sisse nõudma, kuid võlgnikul puudusid varad ja sissetulek kohustuste tasumiseks. A.V. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 109 lg 1 mõistes vara tagasivõitmise võimalusi ega PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutava vara olemasolu ning on seisukohal, et võlgnik on 3 (5)

Tsiviilasi nr 2-20-2071 PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur leiab, et A.V. pankrot tuleb välja kuulutada. Haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x (x) eurot, millele lisandub käibemaks x€, millest x€ ja lisanduv käibemaks x€ mõista välja pankrotivara arvelt ning x€ ja lisanduv käibemaks x€ mõista välja menetlusabi korras riigilt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo konto SEB Pank AS-is on EE861010902001530007. Kohtumääruse põhjendused

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-20-2071 pankrotihalduri tasu. Halduri tasu taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur kohtul määrata PankrS § 23 lg 4 alusel x eurot (lisandub käibemaks x €) hüvitamiseks riigi vahenditest ning ülejäänud summa välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja näidatud ajakulu vastab täidetud ülesannete mahule ja keerukusele. Ajutise halduri poolt näidatud töömahuga on nõustunud ka võlgnik. Ajutisel halduril on PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Käesoleval juhul ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.