Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 20.02.2020, Tallinn 2-19-19202 Salva Kindlustuse AS hagi AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu võla nõudes 993,44 eurot Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn); Hageja esindaja: jurist M P (e-post: xxx) Kostja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala 4, 10143 Tallinn, Tel: 6 400 250; faks: 6 400 260, E-post: [email protected]) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.2 Mõista hagejalt Salva Kindlustuse AS kostja Salva Kindlustuse AS hagi AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulud summas 993,44 eurot. 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (993,44 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-19202 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja Salva Kindlustuse AS esitas 06.12.2019 Harju Maakohtule hagi AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu võla nõudes. Hagi asjaolude kohaselt tagurdas 29.06.2018 kell 9:00 xxx töötaja poolt juhitud traktor New Holland, reg-nr. xxx Laaneotsa külas, Järva valla siloaugus otsa teleskooplaadurile JCB 541-70 AGRI SUPER, 2144582, reg-nr. xxx. Traktor New Holland, reg-nr. xxx kuulus avarii hetkel Luminor Bank ASile ja teleskooplaadurile JCB 541-70 AGRI SUPER, 2144582, reg-nr. xxx kuulus samuti Luminor Bank AS-ile. Avarii tagajärjel purunes teleskooplaaduril alumise ukse klaas ning ukse kõrval olev klaas. Teleskooplaadur JCB 541-70 AGRI SUPER, 2144582, reg-nr. xxx on kindlustatud vabatahtliku varakindlustuslepingu alusel hageja juures. Hageja võttis kahju hüvitamise aluseks Xxx AS-i 21.08.2018 koostatud arve AB2817037. Antud arve alusel tasus xxx 25.09.2018 Xxx AS-ile 1088,16 eurot. Kuivõrd kindlustuslepingu poliisilt tuleneb, et kõnealune teleskooplaadur oli kindlustatud ilma käibemaksuta ja klaaside purunemisel omavastutust ei kohaldata, siis hüvitas hageja 01.10.2018 xxx-le 906,80 eurot. Traktor New Holland, reg-nr. xxx oli avarii toimumise hetkel kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel kindlustatud kostja juures. Hageja esitas 11.09.2019 kostjale kirjaliku kahju hüvitamise nõude, kuid kostja ei ole nõustunud hagejale kahju hüvitama. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja 906,80 eurot; samuti mõista kostjalt hageja kasuks kõrvalnõudena välja viivis seisuga 06.12.2019 summas 14,10 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 07.12.2019 VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Hageja märkis, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale (antud juhul hagejale) tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmandale isiku (antud juhul kostja) vastu kuuluv nõue. Antud juhul on nii kahjustunud traktori omanik (kindlustatud isik Luminor Bank AS) kui liisinguvõtja (xxx) vaadeldavad kahjustatud isikutena LKindlS § 34 lg 1 mõistes (vt Riigikohtu lahendi 2-16-3600/32 p 12.3) ning mõlemal on õigus esitada kostja vastu LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja VÕS § 1057 tulenevatel alustel kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd VÕS § 492 lg 1 kohaselt võtab hageja hüvitise maksmisega kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõude üle, siis omab hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Traktor New Holland, reg-nr. xxx oli avarii toimumise hetkel kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel kindlustatud kostja juures. Kohtueelses vaidluses ei ole kostja olnud nõus tunnistama vaidlusalust õnnetust liikluskindlustuse juhtumiks LKindlS § 8 ja VÕS § 1057 toodud alustel. Arvestades kostja kohtueelselt esitatud vastuväiteid, on poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: a) kas siloaugus kokku põrganud traktor ja teleskooplaadur on kindlustusjuhtumit välistav asjaolu LKindlS § 8 lg 1 p 3 mõistes; b) kas antud juhul kohaldub LKindlS § 8 lg 2 p 4, mis välistab traktori ja teleskooplaaduri kokkupõrke kindlustusjuhtumiks tunnistamist; c) kas antud juhul on kahju tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega LKindlS § 8 lg 1 p 2 mõistes. Hageja leiab, et antud juhul ei kohaldu LKindlS § 8 lg 1 p 3 toodud välistus.
3.Hageja arvates ei kohaldu LKindlS § 8 lg 2 p 4, kuivõrd see punkt ei laiene juhtumitele, kus kahju põhjustatakse küll töösoorituse käigus, kuid liiklusele avatud alal. Antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et kõnealune siloauk oli avalikule liiklusele suletud. Samuti ei laiene antud piirang juhtumitele, kus kahju põhjustatakse sõidukiga, mis liigub avalikule liiklusele suletud alal, kuid põhjustab kahju muul viisil kui töösoorituse raames, st sõidukit kasutatakse tavalise
2-19-19202 transpordivahendina. Euroopa Kohus on otsuses C-514/16 analüüsinud vahet, millal saab sõiduki kasutamist lugeda tavaliseks transpordivahendina kasutamist. Punktis 41 on kohus märkinud, et kui traktorit kasutatakse tööseadmena (vaidlusaluses kaasuses kasutati traktorit energiaallikana, et hoida töös umbrohitõrje pumpa, vt punkti 10), siis ei ole tegemist liikluskahjuga, kui traktorit kasutatakse tavalise transpordivahendina, siis on tegemist liikluskahjuga. New Holland, reg-nr. xxx tagurdas siloaugus vastu Luminor Bank AS-ile kuuluvat teleskooplaadurit. Seega toimus kahju tagurdamismanöövri käigus, mis on iseloomulik manööver igasugusele sõidukile. Hageja mainib, et seadusandja silmis ei ole sisulist vahet, kas kliente vedav takso (töösooritus) tagurdab parklas vastu teist seisvat sõidukit või tagurdab traktor põllul tööd tehes vastu teist ja seisvat traktorit. Mõlemal juhul kasutatakse sõidukit transpordivahendina selle tavapärasel viisil ja kahju põhjustatakse hooletu tagurdamismanöövri tagajärjel. Seega hageja arvates ei saa kostja tugineda kehtivalt LKindlS § 8 lg 2 p-le 4. Hageja leiab, et peaasjalikult eelnevalt toodud põhjendustel ei kohaldu muuhulgas LKindlS § 8 lg 1 p 2, kuivõrd sõiduki iseloomulikuks riskiks saab eelnevalt viidatud Euroopa kohtulahendite valguses olla igasugune sõiduki kasutamine, mis vastab sõiduki tavapärasele kasutamisele.
4.Hageja leiab oma 14.01.2020 menetlusdokumendis, et kostja on ekslikult asunud seisukohale, et hagejal puudub VÕS § 492 lg 1 tulenev alus kostjalt kindlustushüvitist nõuda. Riigikohtu lahendi 3-2-1-7-13 p 23 kohaselt on liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamise õigus eelkõige sõiduki omanikul. Antud juhul on seega kahju hüvitamise nõudeõigus eelkõige Luminor Bank AS-il. Luminor Bank AS on kindlustuspoliisi kohaselt kindlustatud isikuks. Kahju hüvitamise nõude võib LKindlS § 23 ning VÕS § 521 lg 1 esimese lause järgi esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu. Seega on hageja arvates antud juhtumit silmas pidades kolmanda isikuna VÕS § 492 lg 1 mõistes vaadeldav kostja. Hageja leiab, et ta on kindlustushüvitise maksmisega omandanud Luminor Bank AS-i kui kindlustatud isiku nõude kostja vastu, kes kohustusliku liikluskindlustuslepingu alusel kindlustanud ära traktori New Holland, reg-nr xxx valdaja vastutuse. Kuivõrd Luminor Bank ASi suhtes on xxx töötaja ja kostja kolmandad isikud, siis on väär kostja seisukoht, et xxx on põhjustanud kahju iseendale. Kostja ei tohiks vabaneda tagasinõudest üksnes seetõttu, et kokku on põrganud ühe firma kaks sõidukit, mis kuuluvad liisinguandjatele. Seda väidet, et kindlustusandja ei vabane kannatanule kahju hüvitamisest kahe liisingauto omavahelisel kokkupõrkel toetab muuhulgas LKindlS § 33 lg 1 punktid 7 ja 8 koosmõjus Riigikohtu lahendi 3-2-1-161-10 punktist 13 tuleneva tõlgendusega, et liikluskindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvitamisele kahju, kus liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuht on mootorsõiduki käitamisega põhjustanud liikluskahju enda juhitava sõiduki omanikule või (kaudsele) valdajale. Seega lähtutakse iseendale tekitatud kahju tõlgendamisel liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi poolt juhitud sõidukist ning selle sõiduki omanikust või kaudsest valdajast.
5.Muuhulgas leiab hageja, et tal on otse kostja vastu alternatiivne regressnõude alus, mis tuleneb VÕS § 69 lg 2. LKindlS § 34 lg 1 võib liiklusõnnetuse kahju kannatanu esitada kahju hüvitamise nõude nii vabatahtliku kindlustuslepingu kui kohustusliku liikluskindlustuslepingu alusel. Seega on hageja ja kostja vaadeldavad solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõistes. Kuivõrd hageja on tasunud kogu kahju, millest on lahutatud maha kindlustuslepingus sätestatud omavastutus, siis omandab hageja VÕS § 69 lg 2 alusel nõude kostja vastu.
6.Oma 20.01.2020 lõplikes seisukohtades leiab hageja, et Luminor Bank AS on vaadeldav kahjustatud isikuna; et xxx kahju põhjustanud töötaja on vaadeldav valdajana, kelle vastutus on liikluskindlustuslepingu alusel kindlustatud; ning et kahju on põhjustanud xxx töötaja LKindlS mõistes kindlustatud isikuks, kelle vastutust ei vabasta VÕS § 1054. Hageja märgib, et varakindlustuse eesmärk ei ole vabastada kindlustusvõtjat võimalikust vastutusest kindlustatud isiku ees ega dubleerida kostja võimalikku vastutust. Hageja on seisukohal, et käesoleva vaidluse võtmeküsimus seisneb selles, et kui Luminor Bank AS esitaks kostja vastu kahju hüvitamise
2-19-19202 nõude, siis kohustuse täitmisest vabanemiseks peaks kostja näitama ära, millisel õiguslikul alusel ta vabaneks vastutusest.
7.Hageja märgib, et põllutöömasinate kasutamine siloaugus on vaadeldav traktori tavapäraseks liikluseks kasutatava alana LKindlS § 8 lg 1 p 3 II alternatiivi mõistes, kuivõrd traktorid töötavad erinevatel teedel ja pinnastel. Töösoorituseks LKindlS § 8 lg 2 p 4 mõistes tuleb pidada olukorda, kus töömasinat ei põhjusta liiklusõnnetuse sõidukist tavapäraselt lähtuva riski tõttu (N: tõstukilt kukub paneel autole peale). Antud juhul on kahju toimunud tagurdamise käigus, mis on tavapärane sõidukist lähtuv liiklusrisk, st tegemist on manöövriga, mis on omane igale sõidukile.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja esitas 09.01.2020 vastuse hagile, milles palus lõpetada asjas menetlus, sest hagi on võetud menetlusse ebaõigesti. Alternatiivselt taotleb kostja jätta hagi täielikult rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 29.06.2018 kell 9:00 tagurdas xxx töötaja poolt juhitud traktor New Holland, reg-nr. xxx Laaneotsa külas, Järva valla siloaugus otsa teleskooplaadurile JCB 541-70 AGRI SUPER, 2144582, reg-nr. xxx (hagi lisa 1), mis oli samuti xxx valduses. Vaidlust ei saa olla, et kahju põhjustanud sõiduk, traktor New Holland, reg-nr. xxx, ja kahjustada saanud sõiduk, teleskooplaadur JCB 541-70 AGRI SUPER, 2144582, reg-nr. xxx, olid mõlemad liiklusõnnetuse toimumise ajal xxx otseses valduses. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega saab nõude üleminekust rääkida juhul, kui keegi kolmas isik (kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes kolmas isik) tekkinud kahju eest vastutab. Seega juhul, kui kindlustusandja hüvitab kindlustusvõtjale tekkinud kahju, lähevad automaatselt kindlustusandjale üle õigused, mis olid kindlustusvõtjal või kindlustatud isikul kahju tekitajast kolmanda isiku suhtes – seda nimetataks subrogatsiooniks kindlustusõiguses. Antud juhul on aga kindlustatud isik (xxx) ise kahju tekitajaks ja seega iseenda suhtes olevat nõudeõiguse üleminekut ei saa toimuda. xxx ei ole iseenda suhtes kolmandaks isikuks ja seega ei ole hagejale mingit nõudeõigust üle läinud.
9.Kostja leiab, et kahju ei kuuluks hüvitamisele ka LKindlS § 8 lg 2 p 4 ja LKindlS § 8 lg 1 p 3 piirangute tõttu. LKindlS § 8 lg 2 p 4 sätestab, et kindlustusjuhtumiks ei ole kahju põhjustamine teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal, mil see ala on avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus. Liikluskindlustuse seaduse seletuskiri selgitab: „Lisaks ei loeta liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiks kahju põhjustamine teel või muul sõidukite tavapäraseks liiklemiseks kasutataval alal ajal, mil see ala oli avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutati metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ning kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus. Siia alla loetakse näiteks teetööd, kus avalikuks liiklemiseks suletud teelõigul tee-ehitustöö masinad liiguvad tee-ehitustöö teostamise eesmärgil. Või ka näiteks suletud ehitusplatsil ehitusmaterjali vedava veokiga kahju põhjustamine, sest selles suletud töötsoonis on ohutuse tagamine territooriumi valdaja ülesanne ning selles tsoonis ei kehti tavapärane liiklusrisk.“ Nimetatud piirang välistab kindlustusjuhtumi mõiste alt kahju tekitamised, mis ei ole omased liikluses osalemisele. Näiteks kui kraana trossi purunemise tõttu kukub alla ehituspaneel ja põhjustab kolmandale isikule kahju, ei peaks seda kahju katma liikluskindlustus, vaid ehitusettevõtja vastutuskindlustusleping. Analoogselt siloaugus toimunud kahju ei kata liikluskindlustus vaid hagejaga sõlmitud seadmete ja masinate kindlustus.
10.Hagi kohaselt juhtus õnnetus siloaugus. Tegemist ei ole liikluseks tavapäraselt kasutatava alaga LKindlS § 8 lg 2 p 4 mõistes, kus kehtiks kindlustuskaitse ja tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kui kahju on tekkinud kohas, mis ei mahu tee mõiste alla, tuleb igakord
2-19-19202 vastavalt asjaoludele otsustada, kas seda kohta kasutati sõidukite tavapäraseks liikluseks. Näiteks võiks tavapäraseks liikluseks kasutatavaks muuks alaks (mis ei mahu tee mõiste alla) olla sadama või ettevõtja territoorium (ka kinnine), samuti maja hoov, väliürituse ajaks parklaks kohandatud põld, ehitusplats, kus liigeldakse jne. Samas ei ole sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutatavaks alaks olla nt metsasiht, samuti järvejää, kus ei ole avatud jääteed, põld, siloauk (nagu antud juhul) jne. Seega ei kuuluks antud juhul kahju hüvitamisele ka LKindlS § 8 lg 1 p 3 alusel, kuna tegemist pole kindlustusjuhtumiga.
11.Kostja esitas 18.02.2020 oma lõplikud seisukohad. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista Salva Kindlustuse AS-lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud summas 1972 eurot. Kostja märgib, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: (i) 29.06.2018 kell 09:00 tagurdas xxx töötaja poolt juhitud traktor New Holland (registreerimisnumber xxx; edaspidi: Traktor) Laaneotsa külas, Järva valla siloaugus otsa teleskooplaadurile JCB 541-70 AGRI SUPER, 2144582 (registreerimisnumber xxx; edaspidi: Laadur). Traktori juht ei märganud tagurdades, et Laadur on siloaugus. Avarii tagajärjel purunes Laaduril alumise ukse klaas ning ukse kõrval olev klaas; (ii) Traktor ja Laadur kuulusid Luminor Bank AS-le (liisinguandja). Luminor Banks AS ning xxx (edaspidi: xxx) vahel oli sõlmitud liisingulepingud Traktori ja Laaduri soetamiseks; (iii) Laadur oli avarii toimumise ajal kindlustatud vabatahtliku varakindlustuslepingu alusel hageja juures. xxx tasus avarii tagajärjel Laadurile tekkinud puuduste parandamiseks Xxx AS-le 1088,16 eurot (käibemaksuga), millest hageja hüvitas xxx-le 906,80 eurot (käibemaksuta); (iv) Traktor oli avarii toimumise ajal kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel kostja juures. Poolte vahel on vaidlus eelkõige õiguslikes küsimustes, milleks on: a. kas LKindlS § 8 lg 2 p 4 kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse mõttes; b. kas vaidlusaluse kahju puhul on tegemist iseendale tekitatud kahjuga või kolmanda isiku poolt tekitatud kahjuga (omab tähtsust muuhulgas LKindlS § 33 p 7 ning VÕS § 492 lg 1 kohaldamisel). Lisaks on hageja toonud välja, et xxx ja Traktori juht on solidaarvõlgnikud ning xxx ja Luminor Bank AS on solidaarvõlausaldajad; c. kas avarii tagajärjel tekkinud kostja kahju hüvitamise kohustuse välistab LKindlS § 33 p 8.
12.Kostja leiab, et LKindlS § 8 lg 2 p 4 alusel on kindlustusjuhtum välistatud, kui a. kahju põhjustati teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal; b. kahju põhjustati ajal, mil see ala on avalikule liiklusele suletud; c. sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadselt eesmärgil ning d. kahju põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus. Hageja selgitas hagiavalduses (lk 3), et Traktori siloaugus liiklemist tuleb lugeda Traktori tavapäraseks kasutamise alaks. Seega esimese eelduse täidetavuse üle poolte vahel vaidlus puudub. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et Traktorit kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadselt eesmärgil. Hageja ei ole tõendanud, et avarii toimumise koht oli avalikule liiklusele avatud. Hageja on üldsõnaliselt hagiavalduses selgitanud, et antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et kõnealune siloauk oli avalikule liiklusele suletud. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. On üldtuntud asjaolu (TsMS § 231 lg 1 mõttes), et tavapäraselt siloaugud ei ole liiklusele avatud, vaid neid kasutab üksnes konkreetse kinnisasja omanik või valdaja. Seda tõendab muuhulgas asjaolu, et siloaugus liiklesid üksnes xxx sõidukid. Puuduvad tõendid, et käesoleval juhul oleks siloauk olnud avalikule liiklusele avatud. Seega on poolte vahel vaidlus üksnes asjaolus, kas kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus. Hageja leiab, et kuivõrd avarii juhtus Traktoriga tagurdades, ei ole tegemist töösooritusega, vaid Traktorit kasutati avarii ajal tavalise transpordivahendina (hagiavalduse lk 3).
13.Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega Euroopa Kohtu lahendite C-514/16ja C-162/13 osas. Euroopa Kohus rõhutas nimetatud lahendites, et tuleb hinnata kas sõidukiga toimunud õnnetuse ajal kasutati seda sõidukit peamiselt transpordivahendina, mispuhul võib see kasutamine olla
2-19-19202 hõlmatud mõistega „sõiduki kasutamine“ esimese direktiivi art 3 lg 1 tähenduses, või tööseadmena, mispuhul ei ole see kasutamine selle mõistega hõlmatud. Lahendis nr 162/13 kasutati traktorit üksnes haagise küüni vedamiseks, millest lähtuvalt Euroopa Kohus leidis, et tegemist on „sõiduki kasutamisega“ direktiivi art 3 lg 1 tähenduses. Euroopa Kohtu lahendis nr 514/16 leidis Euroopa Kohus, et kuivõrd traktori põhifunktsiooniks õnnetuse toimumise hetkel oli tööseadmena olla energiaallikas umbrohutõrjevahendi pritsi pumba töös hoidmiseks, siis direktiivi art 3 lg 1 mõiste „sõidukite kasutamine“ ei hõlma nimetatud juhtumit (tegemist ei olnud õnnetuse ajal transpordivahendiga, vaid selle põhifunktsioon oli olla tööseade). Tulenevalt eeltoodust ei tõenda üksnes Traktori liikumine avarii toimumise ajal, et Traktorit oleks kasutatud transpordivahendina, mitte põllutöö tegemisel. Seletuskirja ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb eelkõige hinnata millisel eesmärgil tööseade käivitati ning kas Traktori põhifunktsiooniks oli olla tööseade. Hageja ei ole tõendanud millisel eesmärgil Traktor käivitati ning et Traktori käivitamise ainus eesmärk oleks olnud Traktori tagurdamine siloauku (kuid ka sellisel juhul ei ole üheselt tuvastatud, et Traktorit kasutati kui transpordivahendit, mitte tööseadet). Traktor peaks siloauku sõitma üksnes töö eesmärgil.
14.Kostja viitas ka sellele, et iseenda suhtes olevat nõudeõiguse üleminekut ei saa toimuda – võlasuhe lõppeb kokkulangemisega (VÕS § 186 p 3 ja § 206 lg 1) ning LKindlS § 33 p 7 kohaselt iseendale tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele. Samuti väitis kostja, et hageja ei olnud kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Kokkuvõtlikult leiab kostja, et siloaugus toimunud kahju ei kata liikluskindlustus, vaid hageja sõlmitud seadmete ja masinate kindlustus, mistõttu ei saa asuda ka seisukohale justkui oleks hageja ja kostja solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes (hageja 14.01.2020 menetlusdokumendi p 2 ning 20.01.2020 menetlusdokumendi p 4). Isegi juhul, kui kohus leiab, et tegemist on solidaarvõlgnikega (millega kostja ei nõustu), ei ole põhjendatud hageja viidatud viisil vastutuse jagamine erinevalt kui 50/50.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus märgib, et jättis 16.01.2020 rahuldamata kostja taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks (tl 44). Seega lahendab kohus vaidluse sisuliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hinnanud asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
16.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
17.Pooltel puudub vaidlus avarii faktiliste asjaolude üle ja kohus loeb tuvastatuks järgmised faktilised asjaolud: (i) 29.06.2018 kell 09:00 tagurdas xxx töötaja poolt juhitud traktor New Holland (registreerimisnumber xxx; edaspidi: Traktor) Laaneotsa külas, Järva valla siloaugus otsa teleskooplaadurile JCB 541-70 AGRI SUPER, 2144582 (registreerimisnumber xxx; edaspidi: Laadur). Avarii tagajärjel purunes Laaduril alumise ukse klaas ning ukse kõrval olev klaas; (ii) Traktor ja Laadur kuulusid Luminor Bank AS-le (vt tl 7 ja 7 pöördel)); (iii) Laadur oli avarii toimumise ajal kindlustatud vabatahtliku varakindlustuslepingu alusel hageja juures (vt tl 8-9).
2-19-19202 xxx tasus avarii tagajärjel Laadurile tekkinud puuduste parandamiseks Xxx AS-le 1088,16 eurot (vt tl 10), millest hageja hüvitas xxx-le 906,80 eurot (käibemaksuta); (iv) Traktor oli avarii toimumise ajal kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel kostja juures (tl 7).
18.Kostja märgib õigesti, et poolte vahel on vaidlus eelkõige õiguslikes küsimustes, milleks on muuhulgas järgmised küsimused: a) kas liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 8 lg 2 p 4 kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse mõttes; b) kas vaidlusaluse kahju puhul on tegemist iseendale tekitatud kahjuga või kolmanda isiku poolt tekitatud kahjuga; c) kas avarii tagajärjel tekkinud kostja kahju hüvitamise kohustuse välistab LKindlS § 33 p 8.
19.Kohus kontrollib esmalt LKindlS § 8 lg 2 p 4 kohaldamist. Juhul, kui hagis kirjeldatud kahju ei tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel, siis puudub kostjal sõltumata muudest asjaoludest kohustus kahju hüvitamiseks ning hagejal ei saa olla kostja vastu regressnõuet kahju hüvitamiseks. LKindlS § 8 lg 2 p 4 on sätestatud, et kindlustusjuhtumiks ei ole kahju põhjustamine teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal, mil see ala on avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus.
20.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et Traktori siloaugus liiklemist tuleb lugeda Traktori tavapäraseks kasutamise alaks (vt tl 2). Samuti puudub vaidlus, et Traktorit kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadselt eesmärgil. Hagiavalduses kinnitab hageja, et „Traktorid ongi mõeldud peamiselt põllul, metsas ja sh siloaugus liiklemiseks“ (tl 2).
21.Samas märkis hageja hagiavalduses, et antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et kõnealune siloauk oli avalikule liiklusele suletud. Kohus loeb kostjaga nõustudes üldtuntuks asjaolu (TsMS § 231 lg 1), et siloaugud ei ole liiklusele avatud, vaid neid kasutab üldjuhul üksnes konkreetse kinnisasja omanik või valdaja. Seda kinnitab käesolevas asjas mh asjaolu, et siloaugus asusid avarii toimumise ajal üksnes xxx sõidukid. Kostja poolt esile toodud liikluskindlustuse seaduse seletuskirjas on avalikule liiklusele suletud alade näiteks toodud mh teetööd, kus tee-ehitustöö masinad liiguvad tee-ehitustöö teostamise eesmärgil või ka ehitusplatsil ehitusmaterjali vedava veokiga kahju põhjustamine, sest selles töötsoonis on ohutuse tagamine territooriumi valdaja ülesanne ning selles tsoonis ei kehti tavapärane liiklusrisk. Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades ilmselge, et seadusandja tahteks ei saanud olla erinevalt nt ehitusplatsist siloaugu lugemine avalikule liiklusele avatud alaks. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus mõistlikkuse põhimõttega ja tähendaks inimelude ohtuseadmist. Hageja ei selgita, kuidas oleks kõrvalisel tavaliiklejal võimalik siloaugus ohutult liigelda. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, nagu olnuks käesoleval juhul siloauk avatud avalikule liiklusele. Kui hageja leidis, et mingitel erandlikel põhjustel oli konkreetse avarii puhul siloauk avalikule liiklusele avatud, siis tulnuks hagejal seda tõendada (TsMS § 230 lg 1), kuna just hageja nõue tugineb väidetava kindlustusjuhtumi olemasolule.
22.Poolte vahel on vaidlus, kas kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus. Hageja leiab, et kuivõrd avarii juhtus Traktoriga tagurdades, ei ole tegemist töösooritusega, vaid Traktorit kasutati avarii ajal tavalise transpordivahendina (vt tl 2). Kohus hagejaga ei nõustu. Liikluskindlustuse seaduse seletuskirjas on LKindlS § 8 lg 2 p 4 kohaldamisel kahju vahetult töösoorituse käigus põhjustamise näidetena toodud teetööd, kus tee-ehitustöö masinad liiguvad tee-ehitustöö teostamise eesmärgil ning suletud ehitusplatsil ehitusmaterjali vedava veokiga kahju põhjustamine, sest selles suletud töötsoonis on ohutuse tagamine territooriumi valdaja ülesanne ning selles tsoonis ei kehti tavapärane liiklusrisk. Seega LKindlS § 8 lg 2 p 4 eesmärgipäraselt tõlgendades tuleb järeldada, et kahju põhjustamine töösoorituse käigus ei ole sõltuvuses sõiduki liikumisest, vaid eesmärgist, milleks konkreetset sõidukit kasutatakse. See tähendab käesoleval juhul, et avarii toimumisest Traktori tagurdamisel ei tulene, nagu ei põhjustatuks kahju vahetult
2-19-19202 töösoorituse käigus. Ühestki õigusaktist ei tulene keeldu ega arusaama, nagu ei võiks sõiduk töösooritust tehes liikuda. Seetõttu märgib kostja õigesti, et Traktori liikumine avarii toimumise ajal ei tõenda, et Traktorit oleks kasutatud transpordivahendina, mitte põllutöö tegemisel.
23.Kohus nõustub eelnevat arvestades kostjaga, et LKindlS § 8 lg 2 p 4 ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt on käesolevas vaidluses oluline eelkõige see, millisel eesmärgil Traktorit kasutati ning kas Traktori põhifunktsiooniks oli olla tööseade. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et Traktori kasutamise peamine eesmärk oleks olnud Traktori tagurdamine siloauku ehk Traktori kasutamine n-ö tavalise transpordivahendina. Kohus nõustub kostjaga, et Traktor peaks siloauku sõitma üksnes töö eesmärgil, mistõttu saab ka siloaugus tagurdamise tagajärjel tekkinud kahju lugeda põhjustatuks vahetult töösoorituse käigus. Asjaolu, et Traktor oli siloaugus töö tegemise eesmärgil, kinnitab mh fakt, et avarii toimumise hetkel juhtis Traktorit xxx töötaja (tl 1, tl 41 pöördel); samuti kinnitab hageja, et Traktor on mõeldud töötamiseks mh siloaugus (tl 2 pöördel). Lisaks on kohus eelnevalt tuvastanud, et siloauk on avalikule liiklusele suletud (vt kohtuotsuse p 21). Seega siloaugus saabki kõne alla tulla üksnes kahju tekitamine vahetult töösoorituse käigus, sest siloauk on oma olemuselt mõeldud töötamiseks ja mitte sõidukite kasutamiseks avalikus liikluses tavalise transpordivahendina.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei tekkinud hageja poolt nõutav kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel LKindlS § 8 lg 2 p 4 mõttes. Kuna puudub kindlustusjuhtum LKindlS tähenduses, siis puudub kostjal sõltumata muudest asjaoludest kohustus kahju hüvitamiseks liikluskindlustuse lepingu alusel ning hagejal ei saa olla kostja vastu regressnõuet kahju hüvitamiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut poolt muudele vaidlusküsimustele (mh ei anna kohus hinnangut sellele, kas vaidlusaluse kahju puhul on tegemist iseendale tekitatud kahjuga või kolmanda isiku poolt tekitatud kahjuga ning kas avarii tagajärjel tekkinud kostja kahju hüvitamise kohustuse välistab LKindlS § 33 p 8), sest hagi tuleb jätta igal juhul rahuldamata.
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
26.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja palub mõista Salva Kindlustuse AS-lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud summas 1972 eurot, esitades ka lepingulise esindaja poolt tehtud töö ja selle kestuse kirjelduse (tl 54). Hageja vaidleb oma 20.02.2020 menetlusdokumendis kostja õigusabikulude suurusele ja põhjendatusele vastu. Hageja arvates ei ole esindamisele kulunud aeg põhjendatud. Hageja märgib, et kostja on hagiavaldusele vastamiseks kulutanud 2h 36 minutit, kuid lõplike seisukohtade koostamiseks on kulunud 7h ja 50 minutit, mis on ebaproportsionaalne hagiavaldusele vastamisega. Hageja arvates ei erine kostja lõplikud seisukohad oma sisus hagivastusest, kuivõrd tegemist on õiguse tõlgendamise vaidlusega. Seega on hageja arvates asjakohane, et hagile vastamise aeg ja lõplike seisukohtade aeg oleks võrdne. Seega loeb hageja menetlusele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 6 h. Lisaks märgib hageja, et kuivõrd tegemist ei ole keeruka vaidlusega, siis ei olnud kostjal põhjust palgata 170 eurose tunnitasuga advokaati. Kuivõrd seaduse tõlgendamine on kohtu ülesanne ning vaidluse all on liiklusõnnetuse situatsiooni, mille faktilistes asjaoludes pooltel vaidlus puudub, siis ei ole hageja arvates kostja poolt, kellel on oma juriidiline osakond, sedavõrd kõrge tunnihinnaga advokaadi kasutamine põhjendatud. 170 eurot ei ole hageja hinnangul mõistlik ja turu keskmine tunnitasu; põhjendatud oleks advokaadi tunnitasu 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvates kostaja põhjendatud menetluskuludeks kokku 780 eurot (6h x 130 eurot).
2-19-19202
27.Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja on hagiavaldusele vastamiseks kulutanud 2h 36 minutit, on lõplike seisukohtade koostamiseks kulunud aeg 7 h ja 50 minutit ebaproportsionaalselt suur. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtteks on esitada kõik seisukohad ja tõendid võimalikult varajases menetlusfaasis. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kohus on seisukohal, et kostja lõplikud seisukohad ei sisalda sellises mahus ja uue kvaliteediga väiteid, et see õigustanuks ajakulu 7 h ja 50 minutit. Teisalt võtab kohus arvesse, et kostja tavapäratult suur ajakulu lõplike seisukohtade koostamiseks tulenes osaliselt ka hagejast, kes võrreldes hagiavaldusega menetluse käigus korduvalt oma seisukohti laiendas ja esitas ka alternatiivseid käsitlusi (vt tl 41-42; tl 4749). Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja esindaja põhjendatud ajakulu lõplike seisukohtade koostamiseks ei ületa 4 h. Seega vähendab kohus kostja esindaja ajakulu kokku 3 h ja 50 minuti võrra. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu käesolevas asjas oli 7,75 h.
28.Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel vajalikuks arvesse võtta käesoleva vaidluse rahalist väiksust ning seda, et käesolevas menetluses on tsiviilasja hinnaks 993,44 eurot. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohus täpsustas 08.05.2017 määruses nr 3 2 1 29 17 p-s 13.1, et menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses. Kohus jagab nimetatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohti ja leiab, et ka käesolevas asjas ei ole õigustatud määrata kostja lepingulise esindaja kulude rahalise suurusena kindlaks suuremat summat kui tsiviilasja hinnaks olev 993,44 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keeruka ega suuremahulise vaidlusega. Seega määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 993,44 eurot ja mõistab nimetatud summa hagejalt välja. Kostja ei ole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust, mistõttu kuuluvad menetluskulud kostjale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kostja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 978,56 eurot (1972 – 993,44).
29.Kuna kohus piiras kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulusid 993,44 euroga, siis ei pea kohus vajalikuks võtta eraldi seisukohta selles, kas käesolevas menetluses olnuks põhjendatud kostja advokaadi tunnitasu 170 eurot/h või mitte. Kohus märgib, et piirates kostja õigusabikulusid tsiviilasja hinnaga 993,44 eurot, osutub kostja esindaja n-ö mõtteline tunnitasu kohtu poolt mõistlikuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu arvestades väiksemaks kui 130 eurot/h (hageja leidis, et põhjendatud oleks advokaadi tunnitasu 130 eurot tunnis).
30.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.