2-20-2018
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-20-2018
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Tarmo Tina
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2020, Jõhvi
Tsiviilasi, hageja nõue
O G pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Avaldaja (võlgnik): O G (ik xxx, viibimiskoht: xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Keelduda O Gi pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Saata kohtumäärus avaldajale teadmiseks. Tagastada avaldus koos lisadega pärast määruse jõustumist.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Avaldaja esitas 06.02.2020 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, koos menetlusabi taotlusega. Kohus 06.02.2020 määrusega jättis menetlusabi taotluse rahuldamata ja pankrotiavalduse käiguta. 17.02.2020 avaldaja kõrvaldas puudused. Avalduse kohaselt on võlgnik kinnipeetav, vara ja sissetulekuid ei oma ning võlgnevusi kokku on ca 6583,39 eurot. On püsivalt maksejõetu ja ei suuda tasuda tekkinud kohustusi. Palub välja kuulutada enda pankrot.
Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, leiab et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse
1(2)
2-20-2018 seadustikus (TsMS) sätestatud alused. Kohus ei võta avaldust menetlusse kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvel oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia, tuleks praegusel juhul pankrotimenetlus eelduslikult lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata (PankrS § 29 lg 1, 2). Sellises olukorras ei ole õigustatud pankrotiavalduse menetlusse võtmine ja ajutise halduri määramine, kuna võimatu oleks täita pankrotimenetluse eesmärki (võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel), see ei tooks võlgnikule kaasa mingisugust positiivset tulemit ja riik peaks sellist menetlust rahastama (ajutise halduri tasu ja kulud). Teisiti öeldes toob ajutise halduri nimetamine kaasa kulusid, kuid see ei anna võlgnikule midagi enamat võrreldes olukorraga, kus ajutist haldurit ei nimetata. Pankrotimenetlus ei ole võlgnikule väljapääsuks ja võimaluseks oma kohustusi lihtsalt vältida, st. pankrotimenetlus ei vabasta võlgnikku olemasolevatest kohustustest. Eeltoodu alusel on avaldus perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus selgitab, et käesoleva määruse jõustumisel tagastatakse tasutud riigilõiv vastavasisulise taotluse esitamisel.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.