OY Sea Safety Scandinavia Ltd hagi osaühingu VEEGA GRUPP vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7918,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OY Sea Safety Scandinavia Ltd (registrikood 06634055, asukoht Mannerheimintie 17, 00250 Helsingi, Soome Vabariik); Hageja lepinguline esindaja: jurist Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: osaühing VEEGA GRUPP (registrikood 10572335, asukoht Muuli tee 21, Miiduranna küla, Viimsi vald, 74001 Harjumaa; e-post: xxx; xxx); Kostja seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed M M ja M T.
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
05.02.2020 Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige M T
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt osaühing VEEGA GRUPP välja hageja OY Sea Safety Scandinavia Ltd kasuks võlgnevus summas 5690,94 eurot, millest põhivõlg moodustab 5000 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 690,94 eurot.
3.Mõista kostjalt osaühing VEEGA GRUPP välja hageja OY Sea Safety Scandinavia Ltd kasuks välja viivis põhinõudest (5000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. 4.2 Mõista kostjalt osaühing VEEGA GRUPP välja hageja OY Sea Safety Scandinavia Ltd kasuks menetluskulud summas 1108,80 eurot. 4.3 Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1108,80 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-15597 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates käesoleva otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja OY Sea Safety Scandinavia Ltd esitas 07.10.2019 Harju Maakohtule hagi osaühingu VEEGA GRUPP vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on OY-l Sea Safety Scandinavia (edaspidi hageja) Veega Grupp OÜ (edaspidi kostja) vastu müügilepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue kokku summas 7 398,22 eurot, millest põhisumma on 6500 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 898,22 eurot. Hageja ja kostja vahel on 09.12.2017. a sõlmitud ostu – müügileping (edaspidi nimetatud Leping), mille alusel müüs hageja võlgnikule veesõiduki (xxx, väljalaskeaastaga 1990, registrinumbriga xxx) ning võlgnik kohustus saadud kauba eest tasuma summas 12 500 eurot, millest 50% ehk 6 250 eurot tuli tasuda 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist ja jääk 50% ehk 6 250 eurot 30 päeva pärast lepingu sõlmimist.
2.Müügilepingu alusel on pooled tutvunud müüdava esemega ja selle juurde kuuluva varustusega. Samuti pooled kinnitasid, et müüdav kaup on seisukorras, mis on see müügi hetkel. Hageja väljastas müüdud eseme kohta arve nr xxx (27.12.2017) kogusummas 12 500 eurot, millest 50% ehk 6 250 eurot tuli tasuda hiljemalt 23.12.2017. a ja 50% ehk 6 250 eurot 09.01.2018. a (nagu lepingus oli kokku lepitud). Hageja märkis arve tasumise tähtajaks 10.01.2018. a. Kostja on jätnud hagejale tasumata arve summas 6 500 aurot. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid. Hageja edastas kostjale korduvalt meeldetuletusi tasumata arvest. Võlgnik ei esitanud pretensiooni müüdud kauba osas. Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse (VÕS § 113 lg 1) viivise määraga so 0,0219% alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast hagiavalduse koostamise seisuga, so 04.10.2019. a. Samuti palub hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Oma 18.12.2019 menetlusdokumendis esitas hageja vastuväited kostja vastusele. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde, leides, et kostja vastuväited hagiavaldusele on paljasõnalised ja kostja poolt esitatud tõendid ei ole käsitletavad tõenditena TsMS mõttes.Hageja lepinguline esindaja on pöördunud hageja poole, selgitamaks välja, kas vastab tõele asjaolu, et kostja on hagejale tegelikult tasunud 09.12.2017. a sõlmitud ostumüügilepingu alusel 7 500 eurot, st 1 500 euro võrra rohkem, kui hageja on esitanud andmeid hageja lepingulisele esindajale hagiavalduse koostamiseks. Hageja on kinnitanud hageja lepingulisele esindaja, et kostja väide 7 500 euro tasumise kohta vastab tõele ja hageja on inimliku eksituse tõttu jätnud ühe maksekorralduse kohta kahetsusväärselt hageja lepingulisele esindajale
2-19-15597 info edastamata. Tuginedes eeltoodule vähendab hageja hagiavalduses kostja vastu esitatud põhinõuet 1 500 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hagejale ostu-müügilepingu alusel tasumata põhinõue summas 5 000 eurot. Seoses eeltooduga esitab hageja ka uue viivisenõude arvestuse, perioodil 11.01.2018 – 04.10.2019 moodustab hageja viivisenõue 690,94 eurot.
4.Kostja on esitanud 22.11.2019. a menetlusdokumendi lisana Veega Grupp OÜ ehk kostja enda poolt koostatud ülevaatus akti, millega kostja on asunud tõendama, et ostu – müügi lepingu alusel soetatud kaatril leidusid varjatud vead, põhjalikul ülevaatusel selgus, et kaater on olnud uppunud, millest müüja ei teavitanud ostjat. Hageja kostja käsitluse ja seisukohaga mitte mingil juhul ei nõustu. Esiteks soovib hageja juhtida tähelepanu kostja poolt esitatud ülevaatus aktile. Kõnealune akt on koostatud kostja enda poolt, st akt ei ole erapooletu. Teiseks ei saa akti käsitleda tõendina, kuna aktist ei nähtu tegelik akti koostamise kuupäev, seega seab hageja kahtluse alla tõendi ehtsuse, st kõnealune tõend on kostja poolt ilmselt fabritseeritud käesoleva kohtumenetluse tarbeks. Kolmandaks kostja ei ole hagejale mitte kunagi kõnealust akt edastanud ega ka esitanud. Kostja väide, et kostja teavitas hagejat varjatud puudustest telefoni teel ei vasta tõele ega tegelikkusele, kostja vastavasisuline väide on täielikult paljasõnaline ja tõendamata. Siinkohal rõhutab hageja ka asjaolu, et kostja ei ole hagejale endale kõnealuse müügitehingu osas vastuväiteid ega pretensioone kunagi esitanud. Alles inkassomenetluse käigus, so 31.07.2018. a, esitas kostja esmakordselt ostu-müügitehingu eseme osas vastuväited xxx OÜ-le.
5.Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ja kostja sõlmisid ostu – müügilepingu 09.12.2017. a, mille punktis „muud tehinguga seotud olulised tingimused” kinnitasid pooled, et pooled on tutvunud kaubeldava eseme ja selle juurde kuuluva varustusega. Müügiese müüakse tehingu toimumise hetkel olevas seisukorras”. Kostja on ostu – müügilepingu allkirjastanud, seega oli kostja kui vastava valdkonna spetsialist (nii on kostja end ise kohtuvälises inkassomenetluses nimetanud) igakülgselt teadlik ostu-müügilepingu eseme tegelikust olukorrast, võttes arvesse asjaolu, et hageja hoiustas ostu-müügilepingu eset kostja juures aastaid (nii on kostja ise kohtuvälises inkassomenetluses kinnitanud) ja kostjal oli seega igakülgne võimalus ostetava esemega tutvuda ja millega tutvumist on kostja ostu – müügilepingus ka kinnitanud. Kostja, kui oma valdkonna spetsialist, oli kahtlemata ostu – müügilepingu esemega põhjalikult tutvunud ja oli igakülgselt ostetava eseme seisukorraga kursis. Lisaks rõhutab hageja, et ostu – müügilepingus ei ole fikseeritud müügieseme puudusi müügitehingu toimumise seisuga.
6.Hageja ei nõustu mitte mingil juhul kostja paljasõnalise ja tõendamata väitega, et ostumüügilepingu alusel ostetud kaatril leidusid varjatud puudused. Kostja väited, et kaatril elektrisüsteem ja kõik seadmed olid vee kahjustustega, üks mootor oli sisemise kahjustusega, kaatri puitosad olid veekahjustustega, mootori juhtsüsteemid, näidukid, navigatsioonisüsteemid olid kasutuskõlbmatud ning kaatril tuvastati uppumisjäljed – on täielikult tõendamata ja paljasõnalised. Kostja ei ole pärast ostu-müügilepingu sõlmimist mõistliku aja jooksul hagejat väidetavatest puudustest teavitanud, seega on vastavasisuliste vastuväidete esitamise õigus käesolevaks ajaks möödunud. Tuginedes eeltoodule vaidlustab hageja kostja tõendi - veesõidukite remondifirma xxx OÜ hinnapakkumine paadi taastamiseks (varjatud vigade tegelik suurus ja remondi maksumus, sõltumatu osapoole arvamus paadi seisundi ja varjatud puuduste kohta) asjakohasuse. Kõnealune tõend ei tõenda, et hageja poolt kostjale ostu-müügilepingu alusel müüdud kaater oli selle üleandmise hetke seisuga puudustega, vaid remondifirma hinnapakkumise kajastatu tagajärg on ilmselgelt tingitud kostjast endast ehk kaatri säilitamisest. Hageja osundab, et hinnapakkumine on koostatud 22.11.2019. a seisuga, st ca 2 aasta hiljem hageja ja kostja vahel sõlmitud kaatri ostu-müügitehingust ja selle üleandmisest hageja poolt kostjale. Lisaks on hinnapakkumine kehtivusega kuni 23.11.2019. a, st tänaseks on tegemist kehtetu pakkumisega, mis tuleb hageja hinnangul tsiviilasja materjalide hulgast välja arvata ja kostjale tagastada.
7.Hageja, kui müüja, vastutas üksnes selliste puuduste eest, mis olid asjal olemas juhusliku
2-19-15597 hävinemise või kahjustumise riisiko kostjale, ehk ostjale, ülemineku hetkel. Seega asja lepingutingimustele vastavust tuli kostjal kontrollida müüdud asja ostjale ülemineku hetkel (nagu varasemalt märgitud, oli kostja poolt ostetud ese aastaid hoiustamisel kostja juures, seega oli kostja igakülgselt kursis ja teadlik ostetava eseme lepingutingimustele vastavusest). Hageja on seisukohal, et tõendamiskoormus lasub käesoleval juhul kostjal, kui ostjal. St kostja, kui ostja, peab väidetava lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral suutma tõendada nii lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal kui ka seda, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba asja temale üleandmise hetkel. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Sõna viivitamata viitab asja ülevaatamisele esimesel võimalusel pärast ostetud asja oma käsutusse saamist. Hageja selgitab, et ostetud asja ülevaatamiskohustust mõistetakse selliselt, mis tuleb täita pärast müügilepingu sõlmimis ja asja ostjale üleandmist. Ülevaatamise kohustusega on seotud ülevaatamise käigus avastatud puudustest müüjale teatamise kohustus. VÕS § 220 lg 1 alusel ostja kes ei ole tarbija, peab tema poolt avastatud puudusest teavitama „mõistliku tähtaja jooksul”, käesoleval hetkel oleks kostja pidanud hagejat teavitama asja puudustest vähemalt 30 päeva jooksul. Sama §-i lg 2 kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev ostja avastatud puuduse teates piisavalt täpselt kirjeldama. Käesoleval hetkel kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale teavitanud müügilepinguga ostetud asja puudustest. TsÜS § 69 lg 1 ütleb, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama § lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kätte saaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik aeg sellega tutvuda. Tahteavalduse saatja ehk kostja peab vaidluse korral tõendama et tahteavaldus on saaja mõjusfääri saabunud ning selle mõistlikul viisil edastanud.
8.VÕS § 220 lg 3 sätestab, kui kostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Tuginedes eeltoodule on hageja seisukohal, et kostja on nimetatud vastuväite esitamise õiguse kaotanud. Hageja ei nõustu mitte mingil juhul kostja väitega, et ostumüügilepingu alusel müüdud kaup ei vastanud kokkuleppele ja sellele esinesid suures ulatuses varjatud vead. Kokkuvõtvalt kordab hageja veelkord, et kostja vastavasisuline vastuväide kauba mittevastavuse ja varjatud puuduste kohta on esiteks paljasõnaline ja täielikult tõendamata ning teiseks on kostja käesolevaks kaotanud õiguse vastavasisulise vastuväite esitamiseks, kuna igasugune mõistlik tähtaeg vastavasisuliste vastuväidete esitamiseks on möödunud. Hageja kinnitab, et kostja ei ole kunagi varasemalt vastavasisulisi vastuväiteid hagejale esitanud.
9.Hageja on hageja lepingulisele esindajale kinnitanud, et hagejal puudub võlgnevus kostjale. Käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks ei ole kostja arve nr xxx, mille kostja väidetavalt on hagejale tasumiseks esitanud, seega jääb hagejale kostja esitanud nõue selgusetuks ja arusaamatuks. Kostja poolt tõendina esitatud arve nr xxx on käesolevas menetlusstaadiumis ja menetlusolukorras asjakohatu. Hageja märgib, et kostja poolt viidatud tõendit – arve nr xxx ei ole kostja poolt käesoleva tsiviilasja materjalide hulka lisatud, st kostja 22.11.2019. a vastusele, kuid isegi juhul, kui kostja vastava tõendi esitab palub hageja selle tõendi käesoleva tsiviilasja materjalide hulgast välja arvata ja see kostjale tagastada.
10.Täpsustatud nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja O kasuks põhinõue 5 000 EUR ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 690,94 EUR, kokku 5 690,94 EUR. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised põhinõudelt (5 000 EUR) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, kuni põhinõude täitmiseni VÕS
2-19-15597 §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjalt Veega Grupp OÜ välja hageja OY Sea Safety Scandinavia kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt välja hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Oma 15.01.2020 menetlusdokumendis juhib hageja veelkord kostja tähelepanu, et hageja ja kostja sõlmisid 09.12.2017. a ostu – müügilepingu (millega kostja ostis hagejale kasutatud veesõiduki), mille punktis „muud tehinguga seotud olulised tingimused” kinnitasid pooled, et pooled on tutvunud kaubeldava eseme ja selle suurde kuuluva varustusega ja müügiese müüakse tehingu toimumise hetkel olevas seisukorras”. Kostja kinnitab, et on hoiustanud ostumüügilepingu aluselt hagejalt ostetud kaatrit, seega on kostja väide, et tal ei olnud võimalik ostetud kaubaga igakülgselt võimalik tutvuda väär. Siinkohal rõhutab hageja ei kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja väiteid väidetavatest puudustest/vigadest teavitamise kohta hagejale. Kuna kostja tõendeid esitanud ei ole, on kostja väited paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolt esitatud xxx OÜ hinnapakkumine on koostatud 22.11.2019. a seisuga. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et esitatud hinnapakkumine on koostatud ca 2 aastat pärast vaidlusaluse ostu-müügitehingu toimumist. Seega ei ole kostja poolt esitatud tõend asjakohane. 22.11.2019. a koostatud pakkumine ei tõenda kaatri/veesõidukit tegeliku olukorda ja puudusi 09.12.2017. a seisuga. Kostja poolt esitatud 22.11.2019. a xxx OÜ hinnapakkumine on asjakohatu, mis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Tõendamata on kostja väide, et xxx OÜ esindaja tutvus paadiga vahetult peale selle soetamist, kostja poolt esitatud tõendid kostja väidet ei kinnita. Asjaolu, et xxx OÜ on piisavalt kaua tegelenud uppunud paatide ekspertiisi, taastamise ja remondiga, ei oma samuti käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsus, nii nagu ka asjaolu, et xxx OÜ ei olnud huvitatud kostja poolt pakutud töö tegemisest. Hageja märgib, et xxx OÜ puhul on tegemist kolmanda isikuga, millega kostja poolt seostatavad asjaolud on asjasse puutumatud ehk asjakohatud. Hageja kinnitab, et jääb 18.12.2019. a menetlusdokumendis avaldatud juurde täies ulatuses ja ei pea menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes põhjendatuks esitatut korrata täies ulatuses ja mahus.
12.Hageja peab oluliseks märkida, et käesoleva vaidluse esemeks/aineks ei ole kostja väide, et kostja on teinud endast kõik sõltuvad, et hoiustatava paadi seisukord ei halveneks, teadmata, millist perioodi kostja täpselt silmas peab. Tähtsust ei oma ka kostja väide, et justkui hageja, kui omanik, ei tundud oma paadi vastu huvi u 1,5 aastat. Hagejale on arusaamatu ja selgusetu kostja väide, et: „kostjal puudub igasugune kohustu talvesäilituses olevatel paatidel teostada igakuist tehnilist kontrolli ja korrasolekut, seda teevad kliendid ise. Laos seisvate paatide eest vastutab kostja”. Hageja ei ole nõuded ega etteheiteid kostjale seoses talvesäilitusel olevatele paatidele tehnilise kontrolli ja korrasoleku tagamisega. Hageja on hageja lepingulisele esindajale selgitanud, et kostja poolt esitatud väide, et veesõiduk/paat olevat uppunud, ei vasta tõele. Hageja kinnistuste kohaselt oli paat laitmatus korras ja selle turuväärtus oli ca 20 000 EUR. Hagejale sai teatavaks, läbi kostja töötajate, et kostja hoiustas paati välitingimustes, mille tagajärjel tekkisid ilmselt ka paadile kostja poolt osundatud vead ning millede tekkimise eest ei vastuta mingil juhul hageja.
13.Hageja lepinguline esindaja kordab, et hageja on lepingulisele esindajale kinnitanud, et hagejal ei ole kostjale võlgnevust. Hageja on hageja lepingulisele esindajale kinnitanud, et hageja ei ole kostjalt 21.09.2017. a arvet summas 4 363,00 EUR saanud. Kostja poolt hagejale märgitud arve edastamine on kostja poolt tõendamata. Hagejal ei ole kostjale võlgnevust seoses paadi hoiustamisega. Taganemata hageja seisukohast, et hagejal ei ole kostjale võlgnevust esitab hageja täiendavalt sisulised vastuväited kostja poolt 09.01.2020. a menetlusdokumendi lisana esitatud arvele nr xxx. Hageja selgitab, et üksnes arve esitamine ei tõenda nõude/võlanõude olemasolu. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi lepingut/tellimust vms dokumenti, mis tõendaks, et hageja on
2-19-15597 kostjalt teenuseid tellinud ja tellitud teenuste eest jätnud tasumata. Selgusetuks jääb asjaolu, miks kostja nõustus hagejaga sõlmima 09.12.2017. a ostu-müügilepingu, kui hagejal oli väidetavalt võlgnevus kostja ees ca 1/3 ostu-müügi tehingu hinnast. Kostja 09.01.2020. a menetlusdokumendi lisa on arve nr xxx, mille spetsifikatsioonis nähtub rida „kaatri xxx, xxx hoiustamine valvega müügiplatsil 01.05.2016. a – 09.12.2017. a” kogus 18, hind 188,00 EUR, summa 3 384,00 EUR. Hagejal juhib tähelepanu, et viidatud arve koostamise ja tasumise tähtpäev langevad kokku (vastavalt arvele on arve koostamise ja tasumise tähtajaks 21.09.2017. a), kuid arvel märgid spetsifikatsiooni kohaselt on kaatri hoiustamise lõpppäevaks märgitud päev, mil hageja ja kostja sõlmisid ostu-müügilepingu, so 09.12.2017. a. Tuginedes eeltoodud faktilistele asjaoludele ei kõla veenvana, et kostjale oli arve koostamise seisuga, so 21.09.2017. a, teada, et hageja ja kostja sõlmivad just 09.12.2017. a ostu-müügilepingu. Lisaks soovib hageja juhtida tähelepanu asjaolule, et arve nr xxx, mille spetsifikatsioonis nähtub rida „kaatri xxx, xxx hoiustamine valvega müügiplatsil 01.05.2016. a – 09.12.2017. a”, väidetavalt osutatud teenus on 18-ne kalendrikuu eest (arvel märgitud veerus kogus). Arve esitamine 1,5 majandusaasta kohta on absoluutselt tavapäratu. Reeglina esitab äriühing oma majandus- ja kutsetegevuses teenuse osutamise eest arve/arved iga kalendrikuu lõpus, kokkuleppe alusel periooditi - kvartaalselt või poolaastas või aastas (näiteks kindlustusmaksete tasumisel), kuid igasuguse loogika vastane on asjaolu, et arve/arveid esitatakse pikema perioodi tagant, kui on äriühingu majandusaasta kestvus.
14.Siinkohal märgib hageja, et isegi kui kostjal oleks hageja vastu nõue, millega hageja jätkuvalt ei nõustu, oleks kostja nõue hageja vastu osaliselt aegunud. Kostja nõue hageja vastu oleks kõnealusel juhul aegunud perioodi 01.05.2016. a – 31.12.2016. a eest (8 kalendrikuud x 188 EUR) kokku summas 1504 EUR. Kostja poolt märgitu kohaselt oli tegemist igakuise makse nõudega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mis õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohutuse täitmist. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste nõude aedumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja esitas arve nr xxx esmakordselt 09.01.2020. a menetlusdokumendiga, seega on kostja arvest xxx tulenev nõue osaliselt aegunud. Kokkuvõtvalt on seisukohal, et kostja on kõnealuse/vaidlusaluse arve loonud/genereerinud käesoleva kohtumenetluse tarbeks. Hageja kordab, kostja väidetav nõue hageja vastu on alusetu ja tõendamata ning üksnes arve esitamine ei ole aluse nõude rahuldamiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja esitas 22.11.2019 vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et kostja arvates võiks asjas menetluse lõpetada. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet, samas on valmis leidma kompromissi otse hagejaga. Kostja leiab, et hagis esitatud maksmata summa ei vasta tõele, tegelikkuses on makstud Sea Safety Scandinavia Ltd-le 6000 euro asemel 7500 eurot. Kostja väidab, et ostu-müügi lepingu alusel soetatud kaatril leidusid varjatud vead, põhjalikul ülevaatusel selgus, et kaater on olnud uppunud, millest müüja ei teavitanud ostjat. Avastanud varjatud vead, teavitas ostja sellest müüjat telefoni teel, soovides leida kompromisslahendust. Vaatamata korduvatele püüetele pole müüja siiani sellele reageerinud.
16.Müüja jättis Veega Grupp OÜ-le tasumata arve nr. xxx, paadi hoiustamise ja tehtud tööde eest summas 4363 eurot. Kostja seisukoht on, et Sea Safety Scandinavia Ltd poolt esitatud nõude summa ei vasta tõele, tegelikkuses on makstud rohkem kui tema väidab. Hageja poolt müüdud kaup ei vasta kokkulepitule, esinevad suures ulatuses varjatud vigu, mille remondi maksumus ületab mitmekordselt paadi turuhinna. Hageja ei reageerinud kostja pretensioonidele. Kostja lisab oma väidete tõendamiseks järgmised tõendid: Veega Grupp OÜ arve nr xxx. (hageja võlg kostja
2-19-15597 ees); maksekorraldused nr. 123, 151, 200, 216. (tegelikkuses tasutud summa kokku 7500 eurot); veesõidukite remondifirma xxx OÜ hinnapakkumise paadi taastamiseks (varjatud vigade tegelik suurus ja remondi maksumus, sõltumatu osapoole arvamus paadi seisundi ja varjatud puuduste kohta); Veega Grupp OÜ põhjaliku ülevaatus akt (varjatud vigade tegelik suurus). Kostja seisukoht on, et hageja tõendid ei vasta tõele. Kaubaks oleval paadil olid olulised varjatud vead: kogu elektrisüsteem ja kõik paadis olevad seadmed olid vee kahjustustega, üks mootorist sisemiste kahjustustega. Seinte lahtivõtmise käigus selgus, et puitosad (seinad, laed, põrand) olid veekahjustustega. Esialgsel vaatlusel ei olnud seda võimalik tuvastada. Kõik mootori juhtsüsteemid, näidikud, navigatsioonisüsteemid olid kasutuskõlbmatud tänu eelnevale kokkupuutele mereveega. Seinapaneelide all tuvastati selged uppumisjäljed, muda ja liiv. Kostja taotles, et hageja loobuks hagist, vähendaks lepingusummat 50% ulatuses (paadi maksimaalne turuhind tehingu hetkel oli 20000 eurot. Teadaolevate vigade olemasolul 10000-15000 eurot Selgunud varjatud vigade korral mitte üle 5000 euro). Ja samuti sooviks kostja oma arve tasumist.
17.09.01.2020 esitas kostja seisukoha hageja 18.12.2019 vastusele. Kostja tegi hagejale omalt poolt kaks kompromissettepanekut. Kostja ootab siiani hageja poolset kompromissettepanekut kuna kostjapoolse ettepanekuga hageja ei nõustu. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tal oli võimalik igakülgselt tutvuda ostetud kaubaga. Vead ei olnud koheselt märgatavad. Näide: kui laes lamp ei põle, eeldame seda, et pirn on läbi, mitte lambist minev juhe elektri kilpi koos elektrikilbiga on täielikult oksüdeerunud. Jne. Ostueelne ülevaatus ei võimalda seinte ja lagede demontaazi. Ainult demonteerides paat osadeks on võimalik tuvastada ja näha uppumisjälgi. Pealispindadelt on lihtne likvideerida visuaalsed jäljed. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et tema väited on tõendamata ja paljasõnalised. Selleks lisas kostja kolmanda osapoole NÄIDIS pakkumise vajalikele töödele. xxx OÜ esindaja oli paadiga tutvunud vahetult peale selle soetamist ja seega oskas samuti hinnata paadi seisukorda ja vajalike tööde mahtu ja hinda. xxx OÜ on piisavalt kaua tegelenud uppunud paatide ekspertiisi, taastamise ja remondiga. Pakkusime seda tööd neile peale soetamist, nad ei olnud sellest huvitatud.
18.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kaatril selgunud varjatud vead olid tingitud kostja poolt valest hoiustamisest. Kostja kinnitab, et on enda poolt teinud kõik endast sõltuva hoiustatavapaadi seisukord ei halveneks. Vaatamata sellele, et paadi omanik paadi vastu huvi ei tundnud umbes 1,5 aastat. Siiski suuremate kahjustuste vältimiseks remontisime paadi sõidukatte pärast lumekoormuse all purunemist platsil. Soolase veega kokkupuutest tekkinud korrodeerumised lagedes ja seintes ei saanud kindlasti tekkida kuival maal valest hoiustamisest. Samas kostjal puudub igasugune kohustus talvesäilituses olevatel paatidel teostada igakuist tehnilist kontrolli ja korrasolekut, seda teevad kliendid ise. Laos seisvate eest vastutab kostja.
19.Kostja kinnitab veelkord, et teavitas müüjat koheselt ja korduvalt telefoni teel avastatud puudustest. Kuid müüja ei aktsepteerinud ostja pretensiooni ja keeldus sel teemal suhtlemast, nõudes ainult arve tasumist. Hageja kinnitus, et hagejal puudub võlgnevus kostjale ei vasta tõele. Hageja võlgneb kostjale vastavalt koostatud arvele xxx, summas 4363 eurot + viivised. Antud arve on otseselt seotud vaidlusaluse all oleva paadi hoiustamise ja sellega kaasnevate töödega. Kostja ei nõustu hageja poolsete väidetega, et kõik kostja poolt esitatud tõendid on fabritseeritud ja kostja pole teavitanud hagejat varjatud puudustest. Kostja käsitleb antud hageja poolseid väiteid kui paljasõnalisi ja tõendamatuid. Samuti ei nõustu kostja hageja esindaja väitega, et kostja esitas esmakordselt ostu-müügitehingu eseme osas vastuväiteid 31.07.2018 alustatud inkassomenetluse käigus. Kostja palub kõik kostja poolt kohtule esitatud tõendid tsiviilasja materjalide hulka arvata. Kostja leiab, et kostjal eksisteerib hageja OY Sea Safety Scandinavia vastu vastunõue summas 4363,00 EUR-i põhisumma +viivised arve nr. xxx eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
2-19-15597
20.Kohus märgib esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Käesolevas asjas on hageja 05.02.2020 kohtuistungil osaliselt hagist kostja suhtes loobunud, vähendades põhinõuet 1500 euro ulatuses (6500 eurot – 5000 eurot) ning vastavalt ka enda viivisenõuet. Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Kohus võttis 18.02.2020 määrusega vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt. Kohus lõpetas seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-19-15597 menetluse hageja põhinõude osas 5000 eurot ületava summa väljamõistmiseks ja viivise väljamõistmise osas, mis on arvestatud 5000 eurot ületavalt põhinõudelt. Arvestades hageja poolt hagist osalist loobumist, lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu põhivõla 5000 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 690,94 euro nõudes ning samuti edasiulatuva viivise nõuet põhinõudelt 5000 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast 08.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Riigikohus on 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud analoogse olukorra osas, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-50-13, p 15).
21.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
22.Hageja nõuab kostjalt müügilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 09.12.2017 ostu – müügileping (leping), mille alusel müüs hageja kostjale veesõiduki (xxx, väljalaskeaastaga 1990, registrinumbriga xx) ning kostja kohustus saadud veesõiduki eest tasuma 12 500 eurot, millest 50% ehk 6250 eurot tuli tasuda 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist ja jääk 50% ehk 6250 eurot 30 päeva pärast lepingu sõlmimist (tl 4-5). Vaidlus puudub selles, et kostjale on lepingu esemeks olnud veesõiduk üle antud.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna hageja on oma põhikohustuse müüdud veesõiduki üleandmiseks täitnud, siis tuleb eeldada, et kostjal on kohustus selle eest lepingus kokkulepitud ostuhinna tasumiseks.
24.Kuna veesõiduk anti kostjale üle ja kostjal tekkis hagejale ostuhinna tasumise kohustus, siis oli hagejal õigus esitada kostjale müüdud asja eest arve. Hageja väljastas müüdud veesõiduki eest kostjale arve nr 76459 kogusummas 12 500 eurot, millest 50% ehk 6250 eurot tuli tasuda hiljemalt 23.12.2017 ja 50% ehk 6250 eurot 09.01.2018 (tl 6). Vaidlus puudub selles, et kostja on arve kätte saanud ja tasunud sellest kokku 7500 eurot (tl 37-41), seega on kostja poolt täitmata lepingujärgne põhikohustus kokku summas 5000 eurot.
25.Kostja etteheited hagejalt saadud veesõidukile on seotud selle väidetava ebakvaliteetsusega. Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane.
26.Kuna pooled tegutsesid müügilepingu täitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuulub kohaldamisele ka VÕS § 219 lg 1, milles on sätestatud, et kui ostja on müügilepingu sõlminud
2-19-15597 oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Lisaks kohaldub ka VÕS § 220. VÕS § 220 lg 1 on sätestatud, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS kommenteeritud väljaandes II (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Võlaõigusseadus II, lk 115) märgitakse VÕS § 220 lg 2 kommentaarina, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ostja kohustus puudust müüjale saadetavas teates täpselt kirjeldada tähendab välisel vaatluse tuvastatava puuduse iseloomu kirjeldamist. VÕS 220 lg 3 on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
27.Kohus märgib, et kostja esitas 22.11.2019 menetlusdokumendi lisana kostja enda poolt koostatud ülevaatuse akti (tl 42-43), mille osas kostja täpsustas kohtuistungil, et „Akti koostas meie töötaja Andi Põder veebruaris 2018.a, siis kui paadile ligi pääses“ (tl 88 pöördel). Kohus märgib, et vastavalt VÕS § 219 sätetele lasus kostjal kohustus saadud kaup viivitamata üle vaadata. Kostja ei ole oma väidet paadile ligipääsu raskendatuse kohta tõendanud. Kuid isegi juhul, kui müüdud veesõidukile ligipääs olnuks takistatud kuni ülevaatuse akti koostamiseni 2018. aasta veebruaris, pidanuks kostja seejärel hagejat mõistliku aja kestel aktis kirjeldatud väidetavatest puudustest teavitama. Selle kohta aga kohtule tõendeid esitatud ei ole. Vastupidi, kostja esindaja kinnitas kohtuistungil vastusena kohtu küsimusele, et „Akti hagejale enne kohtumenetlust saadetud pole, omavaheline suhtlus puudus“ (tl 88 pöördel). Paljasõnalised on kostja väited, nagu oleks ta hagejat avastatud puudustest teavitanud telefoni teel, samuti on sellised väited vastuolus kostja kinnitusega omavahelise suhtluse puudumise kohta. Ka kostja vastusele lisatud xxx OÜ 22.11.2019 pakkumisest nähtub, et müüdud veesõiduki väidetavate puuduste küsimusega hakkas kostja tõsisemalt tegelema alles käesoleva kohtumenetluse ajal (tl 37).
28.Kohus loeb eelnevaga tuvastatuks, et kostja poolt koostatud ülevaatuse akt (tl 42-43) ei ole saadetud hagejale mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 tähenduses. Hageja sai nimetatud aktist ja selles kirjeldatud puudustest teada alles käesolevas kohtumenetluses ligemale kaks aastat pärast müügilepingu sõlmimist ja veesõiduki kostjale üleandmist. Selleks hetkeks oli kostja poolt väidetavatest veesõiduki puudustest teatamine ilmselgelt hilinenud ja vastuolus VÕS § 220 lg 1 tuleneva kostja kohustusega teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Kohus märgib, et VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab tarbijalemüügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kohtu hinnangul peaksid majandus- ja kutsetegevuses kehtima müüdud asja puudustest teatamisel isegi rangemad tähtajad. Seetõttu olnuks majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud kostja jaoks müüdud veesõiduki väidetavatest puudustest teavitamine toimunud ilmselgelt ebamõistliku aja jooksul isegi siis, kui kostja tõepoolest oleks puudustest teada saanud alles 2018. a veebruaris ja teavitamine leidis aset inkassomenetluse käigus 31.07.2018. Samuti pole kohtule esitatud tõendeid, et kostja oleks kohtumenetluse eelsel puudustest teavitamisel järginud VÕS § 220 lg 2 nõudeid puuduste täpseks kirjeldamiseks.
29.VÕS 220 lg 3 on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaolusid, ei teatanud kostja hagejale müüdud veesõiduki lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Seetõttu
2-19-15597 ei või kostja müüdud veesõiduki väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele enam tugineda. VÕS § 220 näol ei ole seejuures tegemist formaalse sättega, vaid paragrahviga, mis sätestab põhimõttelised nõuded õiguskindluse tagamiseks. VÕS kommenteeritud väljaandes II (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Võlaõigusseadus II, lk 113) märgitakse VÕS § 220 kommentaarina, et paragrahvi peamine eesmärk on tagada, et müüdud asja puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult ruttu pärast vastava puuduse ilmnemist. See väldib esmalt tõendamisraskusi, teisalt aitab tagada müüja õigustatud huvide kaitse.
30.VÕS § 220 lg 3 teises lauses on sätestatud, et kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et teatamata jätmine olnuks mõistlikult vabandatav. Lisaks puudub käesolevas vaidluses põhjus hinnata, kas kostja poolne teatamata jätmine võis olla mõistlikult vabandatav, sest kostja pole alandanud ostuhinda ega esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuet. Samuti pole kostja viidanud asjaoludele ega tõenditele, mis võiksid anda aluse kaaluda VÕS § 221 erisuste kohaldamist.
31.Kostja leiab, et kostjal eksisteerib hageja vastu vastunõue summas 4363 eurot põhisumma + viivised arve nr. xxx eest (tl 70). Nimetatud arvet seostab kostja „vaidlusaluse all oleva paadi hoiustamise ja sellega kaasnevate töödega.“ Hageja eitab nimetatud kostja arvest tulenevat võlgnevust ja nimetatud arve saamist. Kohus nõustub hagejaga, et üksnes arve esitamine ei tõenda nõude olemasolu. Pealegi on arve nr. xxx esitatud alles käesolevas menetluses kostja 09.01.2020 menetlusdokumendi lisana. Kostja ei suutnud ka kohtuistungil veenvalt selgitada arve nr xxx hagejale esitamise asjaolusid. Kostja väitis, et „Kuna tehing lõppes räpaselt, siis mul puudus suhtlemisvõimalus hagejaga. Arve sai tehtud siis kui tööd olid lõpetatud, hoiustamine oli kokku lepitud, tehingu sõlmimine ka venis. Arve koostamise kuupäev 21.09.2017, mina koostasin arve. Kuna hageja e-posti aadressi arvel märgitud ei ole, siis on arve tõenäoliselt välja prinditud ja antud hagejale isiklikult üle tehingu kokkuleppimisel“ (tl 88 pöördel – tl 89).
32.Kohut kostja selgitused arve nr xxx koostamise ja õigusliku aluse osas ei veena. Kohus on seisukohal, et kostjal puuduvad hageja vastu nõuded, mida ta saaks käesolevas menetluses hageja nõudega tasaarvestada. Hageja märgib õigesti, et kostja ei ole esitanud ühtegi lepingut/tellimust vms dokumenti, mis tõendaks, et hageja on kostjalt teenuseid tellinud ja tellitud teenuste eest tasumata jätnud. Lisaks pole eluliselt usutav, et kostja nõustuks sõlmima hagejaga 09.12.2017 ostu-müügilepingu, kui hagejal oli samal ajal väidetav võlgnevus kostja ees ca 1/3 tehingu hinnast. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas osanuks kostja arve nr xxx koostamise ajal 21.09.2017 n-ö tulevikku ennustada ja panna arvele kaatri hoiustamise lõpp-päevaks hageja ja kostja tulevase müügilepingu päeva 09.12.2017. Samuti märgib kostja põhjendatult, et arve nr xxx alusel väidetavalt osutatud teenus on näidatud väga tavapäratult 1,5 majandusaasta kohta. Eeltoodud asjaolud kogumis ning samuti igasuguste tõendite puudumine kostja poolt hagejale osutatud teenuste osas kinnitavad kohtu siseveendumust, et kostjal puudub hageja vastu reaalne vastunõue, mida ta saaks tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Tasaarvestusavalduse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude ja hagejal vastava kohustuse olemasolu.
33.Arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjal puudub alus keelduda müüdud veesõiduki ostuhinna tasumisest ning kostja on minetanud õiguse tugineda müüdud veesõiduki väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi
2-19-15597 kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja poolne kohustuste täitmata jätmine ei ole vabandatav, mistõttu kostja vastutab oma rikkumiste eest (VÕS § 103 lg 1). Samuti puudub kostjal hageja vastu nõue, mida ta saanuks hageja nõudega tasaarvestada.
34.Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 5000 eurot. Samuti on põhjendatud hageja viivisenõudena hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 690,94 eurot. Kostja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle arvestamise perioodile (vt tl 52 pöördel). VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 5690,94 eurot, millest põhivõlg moodustab 5000 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 690,94 eurot.
35.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus osaliselt ka hageja edasiulatuva viivisenõude. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks välja viivise põhinõudest (5000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas on hageja põhinõude 5000 eurot ja sellega seotud viivisenõude osas tehtud otsus kostja kahjuks. Samas tuleb arvestada, et käesolevas asjas on hageja 05.02.2020 kohtuistungil osaliselt hagist kostja suhtes loobunud, vähendades põhinõuet 1500 euro ulatuses (6500 eurot – 5000 eurot) ning vastavalt ka enda viivisenõuet. Seega võttes aluseks kohtu menetlusse võetud hagi, on hageja nõue rahuldatud ligi 77% ulatuses. Ülejäänud osas võttis kohus 18.02.2020 määrusega vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt (vt käesoleva kohtuotsuse p 20). Analoogia põhjal TsMS § 163 lg 1 leiab kohus, et sellises olukorras on õige jaotada menetluskulud proportsionaalselt. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda.
37.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud mitmes osas (enne kohtuistungit tl 21-22, tl 74-75). 06.02.2020 menetlusdokumendis palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks esindustasu summas 1060 eurot ja riigilõivu 475 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on hageja algset nõuet arvestades põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 475 eurot (tl 13).
38.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 95 eurot/h (käibemaksuta) on mõistlik. Samas
2-19-15597 tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud on olnud valdavalt vajalikud ja põhjendatud. Kohus peab vajalikuks vähendada hageja lepingulise esindaja menetluskulude ajalist mahtu üksnes hageja 15.01.2020 menetlusdokumendi osas, mis on koostatud menetluse lõppfaasis ning milles kohtu hinnangul on kulutatud liigset aega uute taotluste esitamisele. Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja ajakulu 15.01.2020 menetlusdokumendi osas 1 h võrra, mis hageja lepingulise esindaja tunnitasu 95 eurot/h arvestades vastab 95 eurole. Seega leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud summas 965 eurot (taotletud summa 1060 – ebavajalik summa 95 eurot).
39.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 1440 eurot (riigilõiv summas 475 eurot + põhjendatud menetluskulud summas 965 eurot). Võttes arvesse kohtu poolt määratud kulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 77% hageja menetluskuludest summas 1440 eurot, st 1108,80 eurot. Kuna kostja esindas ennast menetluses ise seadusliku esindaja kaudu ning menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, siis kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra.
40.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.