Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-133940
Tsiviilasi
Kileprof OÜ hagi Kindel Teenus OÜ vastu võla nõudes
4912,80 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Kileprof OÜ (registrikood 11426038, Kadaka tee 72A, Tallinn 12618); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Tanel Kurs (e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: Kindel Teenus OÜ (registrikood 11550778, Liivalaia 45, Tallinn 10145); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Julia Gramma (Advokaadibüroo Deloitte Legal, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 29.01.2020 Hageja lepinguline esindaja: Tanel Kurs Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: O R Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Julia Gramma Kostja seaduslik esindaja: K K
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 4912,80 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Kileprof OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt Kileprof OÜ (registrikood 11426038) kostja Kindel Teenus OÜ (registrikood 11550778) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 4912,80 (neli tuhat üheksasada kaksteist eurot ja 80 senti) eurot.
Mõista hagejalt Kileprof OÜ (registrikood 11426038) kostja Kindel Teenus OÜ (registrikood 11550778) kasuks välja viivis menetluskuludelt 4912,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 4912,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja teenuse osutamise lepingu hageja 04.07.2018 pakkumise alusel, mille kostja aktsepteeris telefoni teel. Pakkumise kohaselt pidi hageja paigaldama Tallinnas, Xxx asuva eramaja akendele 3M Prestige seeria kiled 56 m2 ulatuses. Tööde maksumus ilma käibemaksuta oli 5306,5 eurot. Koos pakkumisega edastas hageja kostjale kilede tootjatehase sertifikaadid ehk passid, kus olid ära toodud kilede kirjeldused ja spetsiifika. Poolte vahel sõlmitud leping ega hageja pakkumine ei näinud ette eraldi standardeid tööde teostamise ja kilede paigaldamise või kvaliteedi kohta. Kostja ei esitanud selle kohta nõudeid enne lepingu sõlmimist. Hageja leidis, et seetõttu tuli juhinduda tootjatehase ettekirjutustest ja juhenditest, arvestades ehituse üldist head tava ja praktikat.
2.Lepingu täitmisel teavitas hageja kostjat võimalikest täiendavatest kuludest ja kaasnevatest tekkivatest probleemidest. Hageja leidis, et tema lubamisega objektile ja tööde alustamisega kinnitas kostja pakkumuse sobivust. Poolte vahel kokku lepitud tööd tegi hageja õigeaegselt 23.07.2018. Pärast tööde lõpetamist ei soovinud kostja töid vastu võtta ning tasu maksta.
3.05.08.2018 saatis hageja kirjaliku ettepaneku lugeda objekt lõpetatuks, millele kostja vastas 06.08.2018 pretensioonidega. Hageja reageeris pretensioonidele koheselt, näidates üles soovi ja head tahet olukord lahendada. Poolte vahel toimunud läbirääkimiste käigus jõuti arusaamisele, et Xxx eramu elutoa aknad ja puitribide taga olev köögi aken tuleb ringi kiletada. 23.08.2018 saatis hageja kostjale läbirääkimisi kokkuvõtva kirja koos täiendavate tööde maksumuse ja materjali kuluga. Hageja kirjeldas täiendavaid töid koos nendest tulenevate riskidega. Hageja tegi ettepaneku, et teostab täiendava töö tasuta ning vajamineva materjali kulu 960 eurot + käibemaks jagavad pooled solidaarselt. Kostja soovis vastuseks näha hageja vastutuskindlustuse poliisi, mille hageja talle saatis 02.10.2018. Hageja kinnitas, et kilede eemaldamise ja paigaldustööde käigus tekkivad kahjud kuuluvad kindlustuslepingu alusel hüvitamisele.
4.Kuna kostja ei soovinud kokku lepitud töödega alustamist vastavalt hageja ettepanekule, saatis hageja kostjale 08.10.2018 täiendava kirja. Hageja lähtus selles mõlema poole huvidest ja tegi rahalise kompromissettepaneku. Hageja tegi algselt pakutud hinnast 5306,50 eurost allahindlust 5% ehk 265,33 eurot, luges täiendava 2 m2 töö maksumuseks 0 eurot ja lisatööde materjali hinnaks 947,17 eurot. Kokku sai hageja 4094 eurot, mille ta palus kostjal tasuda. Kostja teatas 31.10.2018, et ta keeldub hageja ettepanekust ja soovis tasuda kokkuleppel 1500 eurot. Hilisemas kirjavahetuses pooled kokku ei leppinud.
5.Hageja leidis, et ta on täitnud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ja teostanud tööd Xxx objektil vastavalt ehituse üldistele kvaliteedinormidele, tootjatehase poolt kehtestatud paigaldamisjuhistele, üldisele ehituse heale tavale, näidanud üles igakülgset huvi ja koostööd lahendada olukord mõistlikult ja mõlemaid pooli arvestavalt. Hageja palus kostjalt välja mõista summa, mis vastas tema 09.10.2018 kompromissettepanekule koos käibemaksuga ehk 4912,80 eurot.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja lepingust taganemine on õigustühine. Kui kostja pöördus hageja poole pakkumuse saamiseks, viitas ta sellele, et pöördus hageja poole soovituse alusel. Kostja ei soovinud saada koos hinnapakkumisega tööde teostamise tingimusi. Hageja lähtus pakkumuse koostamisel sellest, et kostja on teadlik klient läbi soovituse. Kostja kirjeldatud faktilised asjaolud ei vasta tõele. Hageja ei saanud eeldada, et kostja soovib aknaklaaside kiletamist ühes tükis terve ühe klaasi pinna ulatuses.
7.Hageja suhtles kostjaga telefoni teel, et selgitada pakkumuse sisu ning leppida kokku Xxx tn 8 maja ülevaatus ja mõõdistamine. Kokkuleppe kohaselt pidi ülevaatuse ja mõõdistamise juures viibima kostja, kuid kostja kohale ei ilmunud ning juhendas hagejat telefoni teel. Kostja ei teavitanud hagejat sellest, kui suur hulk klaase tuleb kiletada ning hageja pidi need tuvastama ülevaatuse käigus ning mõõdistama. Ühtlasi ei teavitanud kostja hagejat, et klaasidele tuleb kile paigaldada selliselt, et see katab ühtlaselt akende pinnad. Kostja ei selgitanud, et ühtlase pinna katmise all peab kostja silmas seda, et kile on ühes tükis terve ühe klaasi pinna ulatuses. Kuna kostja sellest ei teavitanud, ei saanud tegemist olla ootuspärase lepingutingimusega.
8.Ülevaatuse ja mõõdistamise hetkel viibis Xxx majas omaniku esindaja ning lubas hageja kinnistule. Hageja teostas klaaside loenduse visuaalse ülevaatuse käigus nii väliselt, kui ka majast seest. Klaaside mõõdistamine toimus majast seest. Ülevaatuse hetkel oli hagejal ühele toale juurdepääs piiratud, sest selles magas inimene. Kuna toa aknad jäid teisele korrusele ja asusid piiratud nähtavusega alal, jäi see klaas hagejale märkamata.
9.Hageja koostas kostjale hinnapakkumuse kogutud informatsiooni põhjal ja vastavalt mõõdistamistulemustele. Pakkumuses oli ära toodud kiletamist vajavate akende pind ja maksumus. Ühtlasi oli pakkumusel toodud kilede seeria ja kahe erineva kile passid vastavalt toonile, milliste vahel tuli teha valik. Pakkumuse esitamise järel ei esitanud kostja hagejale kilede spetsiifikat puudutavaid täiendavaid küsimusi või selgitamist vajavaid asjaolusid. Kostja ei palunud selgitada kilede paigaldamise metoodikat. Kostja tegi vaid valiku, millist tooni kile paigaldada.
10.Seejärel selgus, et pakkumusest oli ekslikult välja jäänud tellingute maksumus. Tellinguid oli vaja maja teise korruse ühe akna kiletamisel. Läbirääkimiste käigus otsustas kostja, et majandulikult on kasulikum, kui kostja toob ise tellingud. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tellingud ka paigaldama. Olles jõudnund kõikides küsimustes kokkuleppele, kinnitas kostja pakkumuse sobilikkust ning palus töödega alustada. Hageja alustas kokkuleppeliselt töödega 23.07.2018 ning siis selgus, et kostja ei olnud kokkuleppe kohaseid tellinguid paigaldanud. Hageja otsustas tellingud ise paigaldada, et oleks võimalik töödega alustada. Hageja kasutas tellingute paigaldamisel tavapärast metoodikat ja ohutusnõudeid. Tellingute jalgade alla pandi pehmendavad värvitükid.
11.Kostja ei teavitanud hagejat, et Xxx asuva elamu terass oli värvitud ning värvkate võis olla mitte lõplikult kuivanud. Sellist asjaolu ei ole võimalik üksnes vaatluse ega tavapärase katsumise teel tuvastada. Hagejal ei olnud võimalik kahju tekkimist ette näha ega ära hoida. Töid tehti vaid ühe päeva jooksul.
12.Tööde teostamise käigus selgus, et maja ülevaatusel ja mõõdistamisel jäi hagejal tähelepanuta kaks teise korruse toa akent, mis asusid piiratud nähtavusega alal ning millistest ühele puudus juurdepääs majast seest. Hageja teavitas kostjat koheselt sellisest avastusest ja tööde mahu kasvust ning sellega kaasnevast täiendavast kulust. Hageja teostas esialgselt mõõdistamata klaaside kiletamise koheselt samal päeval, et objekt korrektselt lõpetada. Hageja ei ole esitanud kostjale nõuet täiendava kulu hüvitamiseks.
13.Enne kõikidele klaasidele kilede paigaldamist pesti Xxx maja klaasid hoolikalt. Kilede paigalduse järgselt kuivatati klaaside pinnalt üleliigne vesi, kuid kuna kiled on peale paigaldust hallid (paigaldusveest ja mitte täielikust kuivamisest tingitud ajutine effekt), ei ole kohe näha, kas aknad on pestud või mitte. Eraldi klaaside pesu kilede paigalduse käigus ette nähtud ei ole ja seda ei olnud kajastatud esitatud pakkumusel. Kostja ei saanud eeldada, et hageja osutab teenust, millises pole kokku lepitud.
14.Hageja teostas Xxx kilede paigaldustööd vastavalt tootjatehase juhistele ning tavapärast praktikat ja standardeid järgides. Hageja leidis, et kilede paigaldus on tehtud korrektselt ning vastab minimaalselt VÕS § 77 lg 1 kohaselt keskmisele tasemele. Kilede paigaldus kahes osas klaasidele mõõtudega 2350 mm x 2830 mm ja 2400 mm x 2850 mm on tootjatehase ette nähtud paigaldusmetoodika ning tavapärane parktika. Kilede lõikejooned on tehtud sirjoonelise lõikega ning kilesid poolitav joon on minimaalne. Kilesid ei ole võimalik üksteisega katta, sest sellisel juhul tekib ülekatte kohale tumedam koht. Xxx tn 8 maja köögiakendele kilede paigaldamine oli tavapärasest raskem, sest köögiaknad asusid puitripide taga. Kiled paigaldati klaasidele väljapoole.
15.Kostja teatas 06.08.2018 kirjas, et soovib hagejalt köögiakende ja elutoa akende uut kiletamist. Kostja leidis, et liitekoht tuleb tuua 30 cm allapoole, kasutades ära kile maksimaalset laiust. Kostja möönis samas kirjas, et kui hageja oleks teda varem lõpptulemusest teavitanud, poleks kostjal midagi ette heita. Hageja leidis, et järelikult aktsepteeris kostja hageja töid ja pakkus välja uue lahenduse. Järelikult ei olnud kostjal pretensioone ja ta oli valmis vastu võtma töö nende akende osas, kus uuesti kiletamist polnud vaja teha. Kostja oli valmis vastu võtma tööd ka teiste akende osas pärast uuesti kiletamist. Kostja pakkus lahenduseks samuti kiletamise kahes tükis. Kostja oli seega juba teadlik, et kilesid toodetakse maksimaalselt 183 cm laiusena. Kostja nõustus kiletamisega kahes tükis.
16.Hageja leidis, et kostja ei saanud tugineda VÕS § 111 lõikele 3, sest ta võis keelduda tasu maksmisest vaid ulatuses, mis võis olla vajalik puuduste kõrvaldamiseks. Hageja pakkus, et töö tehakse ringi tasuda ning materjali kulu jagatakse pooleks. Hageja pidas töö kvaliteeti rahuldavaks. Kuna kilet tuli paigaldada puitribide taha, pidi kostjal olema osaline vastutus materjali kulu osas. Hageja tegi oma ettepaneku kostjale 23.08.2018. Kuna kostja ettepanek keeldas klaasidelt kilede eemaldamist, teavitas hageja kostjat riskist, et seeläbi võivad klaasidele tekkida kahjustused. Riski maandamiseks esitas hageja kostjale kehtiva kindlustuspoliisi.
17.Hageja jäi pärast seda ootama kostja tagasisidet. 28.09.2019 soovis kostja kohtuda. Pooled kohtusid 01.10.2019 ja rääkisid üle ümbertehtavad tööd ning nende sisu ja kaasnevad riskid. Kostja teavitas, et ta ei soovi enam parandustöid ja soovis lugeda tööd lõpetatuks, pakkudes kompromissina 1000 eurot. Kuna kostja tegi 01.10.2019 lepingu lõpetamise ettepaneku ilma klaaside uue kiletamiseta, võttis kostja hagejalt võimaluse tööd lõpetada. Hageja saatis kostjale 09.10.2019 nõude summas 4094 eurot ning väljastas selle kohta arve. Edasises kirjavahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja hageja kompromissettepanekutega ei nõustunud.
18.Kostja saatis hagejale 05.03.2019 töövõtulepingust taganemise teate. Hageja sellega 18.03.2019 ei nõustunud. Hageja on korduvalt pakkunud kostjale lahendust ja tööde ringi tegemist vastavalt kostja soovidele. Hageja on teavitanud kostjat riskidest. Kui kostja tellib
kilede eemaldamise mõnelt kolmandalt isikult, ei saa kostja nõuda sellega tekkivate kahjude hüvitamist hagejalt. Hageja on saanud vajaliku väljaõppe ja on kahjude tekkimiseks kindlustatud.
19.11.10.2019 seisukohtades leidis hageja, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud vähemalt nende tööde osas, millistes puudusi ei esinenud. Tööd tuleb lugeda VÕS § 638 alusel vastuvõetuteks, sest need vastasid keskmisele kvaliteedile ja olid sihtotstarbeliselt kasutatavad. Hageja pidas oluliseks, et ta saatis kostjale 05.08.2018 kirja, milles soovis objekti lõpetada ja lugeda tööd vastuvõetuteks. Kostja 06.08.2018 vastusest võib järeldada, et kuna kostja soovis elutoa aknal tuua liitekoha allapoole, ei saanud elutoa aknal olla otsest puudust, sest töö oli tehtud kvaliteetselt ja vastavalt tootja metoodikale. Kostja ettepanekut tuleb pidada täiendava töö ettepanekuks. Samuti on kostja pidanud köögi akende puhul puudust kõrvaldatavks, kui liitekoht tuuakse 30 cm allapoole.
20.Hageja leidis, et kostja järelikult nõustus, et tööd on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tegu ei olnud olulise rikkumisega, mis oleks välistanud tööde vastuvõtmise. Olulise rikkumisega oleks tegemist olnud siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hiljem arutasid pooled uuesti kiletamise üksikasju. Arutelu käigus jõudsid pooled ühisele arusaamisele, et puudustega köögi aknad tuleb ringi kiletada ja elutoa akende liitekoht viia 30 cm alla poole. Hageja oli nõus täiendavalt pesema Xxx hoone aknad. Lepiti kokku olukorra lahendamine kahasse. Poolte kokkulepetest lähtus hageja 23.08.2018 ettepanek.
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja vaidles hagile vastu. Juunis 2018 pöördus kostja poole tellija R. K. ja soovis päikesekaitsekiledega katta oma Xxx eramaja aknad terves ulatuses. Kuna kostjal endal puuduvad erialased teadmised ja kogemused akende kiletamiseks pöördus ta 25. juunil 2018 hageja poole sooviga paigaldada tellija eramu akendele päikesekaitsekiled ning saada hinnapakkumine töö maksumuse ja tingimuste kohta. Pooled leppisid kokku tellija eramu ülevaatamise 28.06.2018. Hageja vaatas pakkumise tegemiseks aknad üle ja mõõtis need.
22.Tellija tellis kostjalt ning kostja omakorda hagejalt akende kiletamise akende suurustele vastavate kiledega. Aknad olid erinevate suurustega. Kõige suuremad olid mõõtudega 235X283 cm; 243X283 cm; 210X247 cm. Hageja pidi mõõtude alusel valima sellised kiled, mis katavad ühtlaselt akende pinnad. 04.07.2018 saatis hageja pakkumise koos kilede passide ja sertifikaatidega. Pakkumise esitamisel ei teavitanud hageja kostjat sellest, et kilede maksimaalne laius on 183 cm ning selline laius ei kata suuremaid aknaid. Hageja saadetud inglisekeelsel toote tutvustuslehel ei olnud samuti märgitud, et kilede maksimaalseks laiuseks on 183 cm. Kostja nõustus hageja poolt pakutud kilede tooni ja maksumusega ning hageja alustas tööde teostamisega.
23.Pärast tööde alustamist märkas hageja, et tal on vaja tellinguid, sest aknad on kõrged. Kostja rentis tellingud ning tasus nende eest 113,40 eurot, millele lisandus tellingute transpordi maksumus. Enne tööde alustamist teavitas kostja korduvalt hagejat, et terrass on värskelt värvitud ning arvestades värvi pehmet struktuuri, võivad tekkida värvikahjustused. Kostja tõi pehmendavad papid, et tellingud terrassi ei kahjustataks. Kostja tellis hagejale tellingud ning hageja pidi need ise paigaldama. Tellingute paigaldamisel ei kaitsnud hageja nõuetekohaselt eramu terrassi ning tellingud ja redelid kriimustasid terrassi puidust pinda. Terrassile tekitatud kahjustused likvideeris kostja oma kuludega ja värvis terrassilauad üle. Terrassi kahjustuste likvideerimine läks kostjale maksma 100 eurot.
24.Lisaks selgus tööde tegemisel, et kuigi hageja käis aknaid ise mõõtmas, jäi esialgu arvestatud kilest puudu, sest hagejal jäid kaks kiletamist vajavat klaasi märkamata. Kui kile oli paigaldatud, jättis hageja aknad pesemata. Pärast kiletamist selgus, et paigaldatud kilede maksimaalne laius oli 183 cm. Kuna see laius ei katnud suurimaid aknaid, paigaldas hageja suurematele akendele kiled kahes osas. Selle tulemusena poolitas kilede liitekoht akendest avanevat vaadet nii väljast kui ka seest. Esimesel korrusel oli kinotoa akna suuruseks 235 x 283 cm, suure toa akna suuruseks oli 243 x 283 cm ning teisel korrusel lapse toa akna suuruseks 210 x 247 cm. Nendele kolmele aknale paigaldati kile kahes osas. Sellega rikuti akende esteetiline välimus ning vaade aknast. Osade akende ja kilede vahele jäid lisaks liitekohtadesse silmaga nähtavad mullid ning mustus.
25.Kostja ja tema tellija märkasid puudusi koheselt. Tellija teavitas puudustest hagejat telefoni teel 05.08.2018, kuid hageja leidis, et töö on tehtud vastavalt heale tavale ja turul valitsevale praktikale. Kostja esitas hagejale pretensiooni 06.08.2018 ja keeldus tööde vastuvõtmisest. Pooled alustasid läbirääkimisi. Hageja pakkus, et võib tööd ümber teha, kuid nõudis kostjalt poole kilede hinna tasumist. Lisaks selgus, et ebakvaliteetselt paigaldatud kilede eemaldamisel tekib klaaside kahjustamise oht.
26.01. märtsil 2019 sai kostja lõplikult teada, et sellist kilet, mis vastaks tellija akende suurusele, ei toodetagi ning seega ei ole suuremate akende ühtlane kiletamine üldse võimalik. Kuna kostja ja tema klient tellisid hagejalt muuhulgas suuremate akende kiletamise ühe ühtlase kilega ning seda ei olnud võimalik teostada, ei olnud tellija huvitatud väiksemate akende kiletamisest. Kile eemaldamine vaid ühelt aknalt pole võimalik, sest see oleks rikkunud maja tervikpilti ja näinud ebaesteetiline välja, kuna aknad oleksid olnud erinevat toonud.
27.Eeltoodut arvestades taganes kostja 05.03.2019 töövõtulepingust teatega hagejale VÕS § 116 lg 2 p 2 ja § 647 lg 1 alusel. 06.03.2019 esitas kostjale kirjaliku pretensiooni tellija, keeldudes töö eest maksmast, kuna töö ei olnud teostatud vastavalt kokkulepitule. Tellija ei soovinud, et kilede eemaldamise teeks see ettevõte, kes need algselt paigaldas ehk hageja, kuna tellija kartis akende kahjustamist. Akende vahetamise hind nende kahjustumise korral oleks ulatunud kuni 20 000 euroni. Arvestades tellija soove võttis kostja pakkumise kilede eemaldamiseks S. OÜ-lt hinnaga 658 eurot + käibemaks.
28.Kostja leidis, et tema ning hageja vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping. Kostja viitas VÕS § 637 lõikele 3 ja lõikele 4. Kostja ei ole tööd vastu võtnud, kuna see ei vastanud lepingutingimustele. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule pidi hageja kiletama aknad vastavalt nende suurustele ja ühtlaselt. Hageja kiletas suuremad aknad kahes tükis, tekitades sellega akendele silmaga nähtava poolituskoha. Lisaks joontele jäid akende ja kilede vahele mustus ning õhumullid. Seega ei vastanud töö lepingutingimustele. Kostja teavitas hagejat VÕS § 644 lg 1 ja lg 2 alusel, et töö on tehtud puudustega.
29.Hageja ei tegutsenud professionaalselt. Hageja ei näinud ette, et niivõrd suurte ja kõrgete akende kiletamiseks on vaja tellinguid ja seoses sellega tööde maksumus suureneb. Need kulud kandis kostja. Tellingute ja redelite kasutamisel ei arvestatud värske värviga ning rikuti tellija eramu terrass. Tellija eramu üle vaatamisel ja akende mõõtmisel jäid hagejal kaks kiletamist vajavat klaasi täiesti märkamata. Hageja kiletas suuremad aknad kahes tükis, mis poolitas aknast avaneva vaate ilma seda tellija või kostjaga eelnevalt kooskõlastamata. Peale tööde lõpetamist hageja aknaid ei pesnud. Lisaks soovis hageja, et kostja kannaks poole tööde parandamisega seotud materjali kulust.
30.Hageja viitas 08.11.2018 kirjas, et tellingute kulu jäi ekslikult hinnapakkumise koostamisel arvestamata. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tellingute paigaldamise vajadus ilmnes alles pakkumise arutamisel kostjaga. Hageja käis enne tööde alustamist eramut üle vaatamas ja
mõõtmas. Arvestades akende suurust ja kõrgust pidi talle olema ilmne vajadus kasutada tellinguid. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et hinnapakkumisele lisandub säärane kulu. Hageja oleks pidanud seda ette nägema, kuna ta teostab kirjeldatud töid igapäevaselt. Terrassile tekitatud kahjustused likvideeris kostja oma kuludega. Enne tööde alustamist teavitas kostja hagejat korduvalt, et terrass on värskelt värvitud ning tänu pehmele värvi struktuurile võivad sellele tekkida värvikahjustused.
31.Kostja ei nõustunud, et kvaliteedi määramisel tuleb lähtuda hageja esitatud tootja juhendist. Juhendit hageja kostjale varem ei esitanud ega saa väita, et kostja oleks pidanud olema sellest lepingu sõlmimisel teadlik. Juhendist ega teistest hageja esitatud dokumentidest ei tulene, et hageja teavitas kostjat suurte akende kiletamisest mitmes tükis. Kostja viitas VÕS § 14 lõikele 2. Kahtlemata oli kostjal õigustatud huvi teada enne lepingu sõlmimist sellest, et hageja pakutavate kilede laius ei vasta akende laiusele ning aknaklaasid kaetakse mitmete kiletükkidega. Kostja viitas VÕS § 29 lõikele 3. Töövõtulepingu sõlmimisel arvas kostja, et hageja kiletab kõik aknad ühtlaselt.
32.Kostja viitas VÕS § 29 lg 5 punktidele 1 j 4. Lepingu läbirääkimisel teatas kostja, et kiled peavad olema muuhulgas ühe suuruse ja tooniga. Hageja pidi oma tööga saavutama tulemuse, kus tellija aknad on ühtlaselt kiletatud. See oli oodatud tööde tulemus ja kostja huvi, millest oli hagejat teavitatud enne töövõtulepingu sõlmimist. Hageja ei teavitanud kostjat, et kilede maksimaalseks laiuseks on 183 cm ning järelikult ei anna kiletamine oodatud tulemust, vaid rikub klaaside terviklikkust ja esteetilisust.
33.Kuna hageja üheks peamiseks majandustegevuseks on akendele kilede paigaldamine, pidi hagejale teada olema, et sellise laiusega kile paigaldamisel jääb liitekoht hästi nähtavasse kohta, poolitades akent ja rikkudes vaadet. Pärast puudustest teavitamist nõustus hageja töö ümber tegema, kuid nõudis, et kostja tasuks osa kilede hinnast. Lisaks selgus, et ebakvaliteetselt paigaldatud kilede eemaldamine võib klaase kahjustada. Kostja leidis, et töö kvaliteet jäi seetõttu keskmisest kvaliteedist alla. Nii tellija kui kostja kaotasid hageja suhtes igasuguse usalduse.
34.Kostja taganes lepingust 05.03.2019. Hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt, sest uue töö tegemine ei ole võimalik. Hageja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 1 ja VÕS § 77 lg 1 alusel, st tööl ei olnud kokkulepituid omadusi. Kokkulepitud omaduseks oli, et kiled on paigaldatud ühtlaselt ilma liitekohtadeta. Töö resultaat ei olnud visuaalselt korrektne. Kostja viitas VÕS § 188 lõikele 2. Kuna kostja on lepingust kehtivalt taganenud, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmist ehk raha tasumist.
35.Kostja soovib endise olukorra taastamist, st kilede eemaldamist. Kostjal on õigus hagejalt nõuda lepingu rikkumisega kaasnenud kahju hüvitamist, kui kostja laseb kiled akendelt maha võtta. Nimelt kaasneb kilede eemaldamisel oht, et eemaldamise käigus saavad klaasid kahjustada. Kuivõrd kostja soovib paigaldatud kiled akendelt maha võtta, siis tuleb hagejal kanda sellega kaasnevat kahju, kui aknad saavad kahjustada, mis võib ulatuda kuni 20 000 euroni.
36.11.11.2019 seisukohtades ei nõustunud kostja uuesti hageja seisukohaga, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kui töid ei saa lugeda vastuvõetuteks mistahes osas, ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. 06.08.2018 kirjas esitas kostja töödele pretensioonid ning proovis leida lahendusi. Kostja pakkus tõepoolest võimalust kiletada uuesti köögiaknad ja tuua elutoas liitekoht 30 cm allapoole, kasutades ära kile maksimaalset laiust. Samas rõhutas kostja, et liitekoht siiski rikub vaadet ja poolitab akent ning liitekoha tekkimisest hageja kostjat ei teavitanud.
37.06.08.2018 kiri oli kostja esimene pöördumine ning kostja ei teadnud kirja saatmise ajal, et aknaid ei saagi ühtlaselt kiletada. Samuti ei olnud kostjale kirja saatmise ajal teada, et kilede eemaldamine võib aknaid kahjustada ja kostja peaks kandma poole puuduste kõrvaldamisega seotud kuludest. Kostja pidas arusaamatuks hageja tõlgendust, nagu oleks kostja selle kirjaga tööd vastu võtnud. Vastupidi, kostja tõi kirjas välja puudused.
38.Hiljem selgus, et hageja soovis kostjalt poole materjalikulu hüvitamist ning kilede eemaldamine võib aknaid kahjustada. Selline lahendus ei olnudei kostjale ega tellijale kuidagi sobilik ega kooskõlas kehtiva seadusega. Seega keeldus kostja õigustatult taolisest puuduste kõrvaldamisest. Alles hilisemal arutelul teavitas hageja, et klaaside ühtlane kiletamine ei olegi võimalik. Hageja on kinnitanud, et 23.07.2018 kuni 04.08.2018 toimusid arutelud, mille käigus hageja teavitas kostjat võimatusest kiletada selliseid suuri aknaid ühes osas.
39.Kostja soovis saada kinnitust hageja väidetele ning asus uurima teistelt nii Eesti- kui välisettevõtetelt, et kas sellist kile, mis vastaks tellija akende suurusele üldse maailmas toodetakse mõne teise tootja poolt ehk kas uue töö tegemine nii nagu algselt oli tellija ja kostja seda eeldanud on võimalik. Kahjuks veendus kostja nii Eesti kui välisettevõtetelt päringute vastuste teel, et sellist kilet, mis vastaks tellija akende suurusele, tõepoolest ei toodetagi ning seega ei ole suuremate akende ühtlane kiletamine üldse võimalik.
40.Kuna kostja ja tema klient tellisid hagejalt muuhulgas suuremate akende kiletamise ühe ühtlase kilega, ei olnud tellija huvitatud ka väiksemate akende kiletamisest, kuna tellija huvi oli lepingu kui terviku suhtes. Erinevat tooni aknad ei ole esteetilised. Seega ei ole võimalik lugeda töid VÕS § 638 alusel vastuvõetuks ka tööde osas, millises poolte vahel pretensioone ei olnud. Kostja pidas asjakohatuteks hageja väiteid, et ta paigaldas kiled kooskõlas tootja metoodikata. Kostja ei olegi väitnud, et kile oleks ebakvaliteetne või töö ei oleks tehtud kooskõlas metoodikaga. Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei selgitanud metoodikat eelnevalt kostjale. Iga mõistlik isik eeldaks, et aknad kiletatakse ühtlaselt.
41.Tööde kvaliteedi hindamisel ei saa lähtuda hageja esitatud juhendist. Juhendit hageja kostjale varem ei saanud ja kostja ei saanud juhendist olla teadlik. Hageja ei saanud eeldada, et kostja on teadlik, millised kiled on saadaval ja kuidas neid paigaldatakse. Seega ei saa hageja väita, et töö oleks vastanud lepingutingimustele. Kostja viitas VÕS § 641 lg 2 punktidele 1 ja 2. Hageja töö ei ole tehtud keskmise kvaliteediga, sest kile ja aknaklaaside vahel olid mullid ja mustus ning töö resultaat ei olnud visuaalselt korrektne.
42.Hageja ei ole jätkuvalt arvestanud, et kostja on lepingust taganenud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, kui suur on lepingu alusel üleantu väärtus. Kui lepingust on taganetud ei saa hageja nõuda arvete tasumist, vaid saab nõuda üleantu väärtuse hüvitamist. Üleantu tagastamiseks on vajalik kilede eemaldamine, mis võib kaasa tuua akende kahjustamise ning antud kahju võib ulatuda kuni 20 00 euroni. Hageja peab selle juures arvestama asjaoluga, et juhul kui peaks ilmnema, et aknad saavad eemaldamise käigus kahjustada, tuleb antud kulu kanda hagejal isegi siis kui kindlustus kahju ei kata. Kuigi kindlustuspoliis kehtib, ei tähenda see automaatselt, et iga tekkinud kahju hüvitatakse.
43.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 5670 eurot ja viivise antud summalt seaduses sätestatud määras. Kostja menetluskulud on kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostjale on osutatud õigusabi 37,80 tunni ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
45.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid hageja 04.07.2018 pakkumise alusel alltöövõtulepingu Tallinnas, Xxx asuva eramaja akende katmiseks päikesekaitsekiledega; 2) hageja teostas pakkumise koostamiseks eelnevalt eramaja akende mõõtmise; 3) pakkumise kohaselt oli tööde maksumuseks koos käibemaksuga 5306,50 eurot; 4) hageja kattis Xxx eramaja aknad kiledega 23.07.2018; 5) tööde teostamisel selgus hagejale, et akende kiledega katmiseks on vaja kasutada tellinguid ning tellingute kasutamisega seotud kulud kandis kostja; 6) tööde teostamisel selgus hagejale, et ta ei olnud eelneval mõõtmiste tegemisel arvestanud kahe aknaga; 7) tööde teostamise käigus sai tellingute ja redelite kasutamise tõttu kahjustada eramu terrassi värv; 8) kuna osad eramaja aknad olid laiemad, kui paigaldatavad kiled, on akendel pärast kilede paigaldamist nähtavad kilede liitekohad; 9) osadel akendel olid pärast kilede paigaldamist näha õhumullidega kohad; 10) kostja hagejalt töid vastu ei võtnud; 11) kostja saatis hagejale 05.03.2019 lepingut taganemise avalduse.
46.Pooled vaidlevad selle üle, kas töödes esinenud puudused olid olulised ning kas nende tõttu oli kostjal õigus tööde vastuvõtmisest tervikuna keelduda ja lepingust taganeda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma viimase nõutud summa 4912,80 eurot.
47.Hageja leidis, et tema töö oli tehtud tootja juhiste järgi ja vähemalt keskmise kvaliteediga. Enne lepingu sõlmimist ei esitanud kostja paigalduse kohta eraldi nõudeid. Hageja lähtus sellest, et kostja on teadlik klient. Hageja oli valmis puudused kõrvaldama, kui kostja tasub poole materjali kulust. Kuna kostja nõustus, et kilede liitekoht tuleb tuua 30 cm allapoole, tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks. Kostja lepingust taganemine on alusetu. Kostja ei teavitanud hagejat sellest, et terrass on hiljuti värvitud. Aknad pesti enne kilede paigaldust. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks vähemalt nende akende osas, kus puudusi ei esinenud.
48.Kostja leidis, et tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, sest oluliste puuduste tõttu töid vastu ei võetud. Pakkumise esitamisel ei teavitanud hageja kostjat sellest, et kilede maksimaalne laius on 183 cm ning need ei kata tervikuna kõiki aknaid. Hageja ei teavitanud kostjat, et tööde tegemiseks on vajalikud tellingud. Enne tööde tegemist hoiatas kostja hagejat, et terrass on värselt värvitud ja tõi pehmendava papi, et tellingud värvi ei kahjustaks, kuid värvikahjustused tekkisid ja need kõrvaldas kostja. Kuigi hageja käis ise aknaid mõõtmas, jäi kilet puudu ja kaks akent jäid katmata. Pärast kilede paigaldust jäid aknad pesemata. Kilede all olid nähtavad õhumullid ja mustus. Kõige olulisemaks puuduseks pidas aga kostja keset suuremaid aknaid asuvaid kilede liitekohti, mis rikkusid akendest avanevad vaated. Kui kostja sai 01.03.2019 teada, et selliseid kilesid, mis aknad tervikuna kataksid, ei toodetagi, taganes ta lepingust.
49.Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et olukorras, kus aknaid tervikuna ühe kilega katta ei saanud, oleks hageja pidanud sellest kostjat enne lepingu sõlmimist ja kilede paigaldamist teavitama. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 23 lg 1 p 4 kohaselt võivad
lepingupoolte kohustused tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
50.Kohus leiab, et olukorras, kus klient soovib eramaja aknad tervikuna katta päikesekaitse kiledega, peab töö tegijale olema äratuntav teise lepingupoole huvi saada esteetilist lahendust, mis muuhulgas ei poolita aknast avanevat vaadet. Kohtu hinnangul ei saa elamus igapäevaselt elavatelt inimestelt eeldada, et nad nõustuksid vaatama välja poolitatud vaadetega akendest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt töö alltöövõtuna oma kliendi eramule. Kui töö teostamise tulemusena tekib olukord, kus keset suuri aknaid on nähtavad kilede liitekohad, peab töö tegija sellest kohtu hinnangul tellijat eelnevalt teavitama. Hageja kui töövõtja kohustuseks oli hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt teavitada klienti kõigist töö tegemisega seotud olulistest asjaoludest. Kui kilede liitekoht pidi suurte akende kiletamisel vältimatult nähtavaks jääma, oleks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt olema töövõtjal vähemalt kohustus klienti sellest teavitada ning temaga kokku leppida liitekoha asukoht.
51.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja soovis ühe eraisiku nimele viidates saada hagejalt pakkumist eramaja klaaside kiletamiseks päikese eest (toimiku lk 47). Kohus ei nõustu hageja viitega, et kuna kostja pöördus hageja poole kellegi soovitusel, oli tegu „teadliku“ kliendiga, keda hageja tööde lõpptulemusega seotud olulistest asjaoludest teavitama ei pidanud. Hageja vastav arusaam ei ole millegagi põhistatud. 04.07.2018 saatis hageja kostjale e-kirja teel 04.07.2018 pakkumise (toimiku lk 18). Pakkumises märkis hageja, et kiletada on vaja 51,5 m 2 klaase, millele lisanduvab puitribide taga olevad köögiaknad 4,5 m2. Hageja teatas hinnapakkumises tööde hinnad ja saatis kilede passid kahe tooni kilega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja käis objektil ise tööde mahtu üle mõõtmas, mistõttu pidi hagejale hiljemalt hinnapakkumise tegemise ajaks olema teada, et konkreetse eramaja suurte akende kiletamisel tekivad akendele liitekohad. Hageja oleks pidanud sellest kostjale pakkumise tegemisel teada andma.
52.Kostja esitas kohtule hageja poolt koos pakkumisega saadetud toodete passid (toimiku lk 48), milles ei olnud märgitud kilede laiust. Seega puudus kostjal lepingu sõlmimisel igasugune teave selle kohta, et suurte akende kiletamise tulemusena tekivad neile liitekohad. Hageja esitas kohtule ka 3Mtm hoonekilede paigaldamise juhendi (toimiku lk 21-22). Juhendist nähtub, et enne kilede paigaldamist tuleb pesta aknad ja aknaraamid. Kilede paigaldamise osas on märgitud, et kile tuleb lõigata ca 25 mm laiemana ja pikemana kui klaasi mõõdud. Juhendis ei ole märgitud, milline on kile maksimaalne laius ja kuidas tuleb kilet paigaldada siis, kui aken on kilest laiem.
53.Kostja esitas kohtule fotod oma tellija eramu välisvaadetest (toimiku lk 46). Kostja esitas kohtule ühtlasi fotod hageja kiletatud akendest (toimiku lk 52-56, paremini jälgitavad fotod on nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel). Fotodelt on selgesti nähtavad keset aknaid kulgevad kilede liitekohad, mis häirivalt poolitavad akendest avanevaid vaateid. Osadelt fotodelt on näha kilede paigaldamise tulemusena tekkinud õhumullid ja paigaldatud kile alla jäänud mustus. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et pärast kiletamist tekkisid akendele liitekohad ning osadele akendele jäid pärast kiletamist nähtavaks õhumullid.
54.Hageja esitas kohtule 3M Eesti OÜ vastuse järelpärimisele (toimiku lk 94-95), milles on märgitud, et antud ettevõtte paigaldamise metoodika kohaselt tuleb suuremõõduliste klaaside kiletamisel kasutada jätkamist. Jätkamisel tuleb kasutada sama rulli kilet ühe akna ulatuses. Jätkuserv peab olema tehase lõigatud serv. Toodetavate kilede maksimaalne laius on 1830 mm.
55.Kokkuvõttes nähtub eelviidatud tõenditest kogumis, et hagejale oli enne lepingu sõlmimist ja pakkumise tegemisel teada, et pärast kilede paigaldamist jäävad suurtele akendele nähtavatele kohtadele aknaid ja vaateid poolitavad liitekohad, kuid hageja sellest kostjat ei teavitanud. Hageja ei leppinud kostjaga kokku, kuhu liitekohad jääda võiksid, et need oleksid eramajas elavatele inimestele vähem häirivad. Lisaks ei saa tootja paigaldusjuhisest järeldada, et pärast
kilede paigaldamist oleksid akendele võinud nähtavaks jääda õhumullide asukohad, mis samuti häirivad aknast avanevat vaadet.
56.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus leiab, et valmis töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja võis tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele. Hageja teadis, et kilesid on vaja paigaldada eramaja suurtele akendele ning selliseid aknaid ei ole tervikuna võimalik kiledega katta ilma liitekohtadeta. Hageja pidi aru saama, et valmis töö peab olema sobilik eramajas igapäevaselt elavatele inimestele ning akendest paistvad liitekohad ja õhumullid häirivad oluliselt vaadet ega ole esteetilised.
57.VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Eeltoodust võib kohtu hinnangul järeldada, et kui hageja oleks teavitanud kostjat liitekohtade tekkimisest ja oleks palunud tellijal anda juhiseid liitekohtade asukohtade kohta, ei oleks hageja töödes esinevate puuduste eest vastutanud. Antud asjas ei nähtu, et hageja oleks kostjat liitekohtade tekkimisest teavitanud ning selle kohta juhiseid küsinud. Kuna hageja ei teavitanud enne lepingu sõlmimist kostjat olulistest asjaoludest, milliste vastu oli kostjal huvi ning hageja teadis, kelle jaoks on vaja aknaid kiletada ning millisel eesmärgil, ei olnud töö kohtu hinnangul tehtud keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõistes.
58.Kohus nõustub, et lisaks liitekohtade tekkimisele oleks hageja pidanud kostjat pakkumise tegemise teavitama VÕS § 14 lg 2 alusel sellest, et töö tegemise hinnale lisandub tellingute kasutamise kulu. Vaidlus puudub selle üle, et enne hinnapakkumise tegemist vaatas hageja elamu üle ning tellingute kasutamise vajadus pidi olema talle pakkumise koostamise ajaks arusaadav. Hageja ei teavitanud kostjat sellest, et viimane peab kandma tellingute kasutamisega seotud kulu. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 12.07.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 49), milles esimest korda teatas, et objektile on vaja tellingut. C.AS esitas kostjale 31.07.2018 arve hageja soovitud mõõtudega tellingu kasutamise eest (toimiku lk 49 pöördel). Seega kandis kostja tellingute kasutamisega seotud kulu. Küll aga leiab kohus, et tellingute kuluga seonduvat ei saa pidada töödes esinenud puuduseks ega hageja otseseks lepingu rikkumiseks, sest kostjale esitatud pakkumine tellingute kasutamist ei sisaldanud.
59.Küll aga nõustub kohus kostja väidetega, et tööde käigus terrassi värvi kahjustamine kujutas endast hageja lepingu rikkumist. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde käigus sai terrassi värv kahjustada ning kostja kõrvaldas kahjustused omal kulul. Kostja esitas kohtule foto terrassi kahjustuste kõrvaldamiseks ostetud õlist (toimiku lk 50 pöördel). Kostja esindaja seletuse kohaselt kulus õli ja tarvikute soetamiseks kokku 100 eurot (toimiku lk 51, kostja e-kiri oma esindajale). Kohus leiab, et arvestades VÕS § 24 lg 3 p 1 ehk lepingu olemust ja eesmärki, oli hageja lepinguliseks kohustuseks teha töö viisil, mis ei kahjusta tellija või viimase kliendi vara. Värvitud terrassi kahjustamine tellingute ja redelitega kahjustas eramaja omaniku vara. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et ta kasutas kahjustuste ärahoidmiseks vajalikke meetmeid, kuid kostja ei teavitanud teda terrassi hiljutisest värvimisest ning see asjaolu ei olnud hagejale kui professionaalsele ehitusvaldkonnas tegutsevale ettevõttele endale äratuntav. Kohus osundab, et kui hageja enda väidete kohaselt kasutas terrassi värvi kahjustuste ärahoidmiseks pehmendavaid pappe, pidi talle järelikult olema mõistetav vajadus terrassi värvi kaitsta. Vaidlus puudub selle üle, et terrassi värvi kahjustused tekkisid hageja tegevuse tulemusena. Tekkinud kahjustusi hageja ise ei kõrvaldanud.
60.Kohus leiab, et lepingu rikkumiseks võib iseenesest pidada ka kahe akna kiletamata jätmist ebaõigete mõõtmiste tõttu. Samas oli antud puuduse hageja nõus kõrvaldama omal kulul. Kohus ei nõustu kostja väidetega üksnes osas, milles kostja on hagejale ette heitnud akende pesemata jätmist pärast kilede paigaldamist. Hinnapakkumisest ja hageja esitatud tootja paigaldusjuhendist ei nähtu, et aknaid oleks tulnud pärast kilede paigaldamist uuesti pesta. Tegemist ei olnud hageja lepingulise kohustusega, mistõttu ei saa kostja akende pesemata jätmist hagejale ette heita. Küll aga nõustub kohus kostja väidetega, et kokkuvõttes oli kostjal töödes esinevate oluliste puuduste tõttu õigus keelduda tööde vastuvõtmisest. Oluliseks puuduseks tuleb lugeda suurtel akendel liitumiskohtade olemasolu ning kilede alla jäänud õhumulle. Kuna hageja neid puudusi ei kõrvaldanud ning lõppastmes selgus kostjale, et uut tööd teha ei ole võimalik, oli kostjal õigus lepingust taganeda.
61.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et tema tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks, sest kõigil akendel ei esitanud liitekohti ning kostja nõustus võimalusega tööd ümber teha. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei kõrvaldanud töödes esinenud puudusi.
62.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lõikest 4 tuleneb, et töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Seega puudus hagejal õigus nõuda, et kostja kannaks mistahes osas tööde parandamisega seotud kulusid.
63.VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu hinnangul keeldus hageja alguses alusetult omal kulul puuduste kõrvaldamisest ning hiljem selgus kostjale, et tööde parandamine võib kaasa tuua ebamõistlikke riske ning suurte akende katmine ühe kilega ei olegi võimalik. Seetõttu oli kohtu hinnangul tegu olukorraga, kus uue töö tegemine tegelikult võimalik ei olnud. Töövõtja tuleb sellises olukorras lugeda lepingut oluliselt rikkunuks.
64.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega ei ole lepingupoolel kohustust pärast lepingust taganemist enam tasuda talle lepingu alusel esitatud arveid. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega järgneb lepingust taganemisele selle tagasitäitmine. Riigikohus on selgitanud, et lepingust taganemise korral on
töövõtulepingu puhul pooltel õigus nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (RK TKo 3-2-1-79-16, p 13).
65.Kohus selgitas hagejale 11.09.2019 eelistungil (toimiku lk 86-88) vajadust tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist ning seda, et kostja viidatud puudused töödes olid ebaolulised. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, miks ta puuduste eest ei vastuta. Kohus selgitas hagejale, et puuduste esinemisel ei saa töövõtja nõuda tellijalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude osalist hüvitamist. Samuti selgitas kohus hagejale töövõtulepingust taganemise või selle ülesütlemise tagajärgi. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja oma nõuet täiendavalt. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole töid vastu võtnud ning tal puudus oluliste puuduste esinemise tõttu kohustus võtta vastu töid ositi. Hageja ei nõustunud omal kulul puudusi kõrvaldama ning kostja soovitud viisil ei osutunud puuduste kõrvaldamine võimalikuks.
66.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et alles pärast tööde tegemist ehk 05.08.2018 saadetud ekirjas (toimiku lk 57 pöördel – 58) selgitas hageja kostjale, et väga suurte klaaside paigaldamisel kasutatakse mitut tükki kilet. Kostja saatis hagejale 06.08.2018 e-kirja (toimiku lk 19, lk 57), milles selgitas, et pakkumise küsimusel ta usaldas hagejat. Kostja heitis hagejale ette, et viimane talle enne tööde teostama hakkamist suurte akende kiletamisega kaasnevatest probleemidest ei teavitanud. Samas e-kirjas viitas kostja tellingute kulule, millest teda ei teavitatud ning terrassi värvi kahjustustele. Kostja viitas, et tema klient soovib köögiakende uut kiletamist, sest ülemine äär oli täis õhust ja mustusest tingitud mulle, mis olid silmaga nähtavad. Kostja soovis, et hageja kiletaks uuesti elutoa aknad ja tooks liitekoha 30 cm allapoole, kasutades ära kile maksimaalset laiust. Kostja rõhutas, et kliendilt oleks tulnud küsida, kuhu ta täpselt liitekohta soovib ning millised on võimalused. Seega nõudis kostja hagejalt puuduste kõrvaldamist.
67.Hageja saatis kostjale 23.08.2018 e-kirja (toimiku lk 20, lk 58 pöördel), milles tõi välja uut kiletamist vajavate akende suuruse ja sellega seotud kulu. Hageja märkis, et vana kile tuleb eemaldada ja kile eemaldamisega kaasneb klaaside kriipimise oht. Hageja teatas, et ta on nõus tegema puhastuse ja paigalduse tasuta, kui saab kostjaga materjali osas kokkuleppele. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et viimane võiks tasuda poole materjalikulust. Seega teavitas hageja kostjat esimest korda sellest, et tööde parandamisega kaasneb akende kahjustamise risk. Hageja ei olnud nõus kõrvaldama puudusi enda kulul, vaid nõudis kostjalt alusetult osaliselt kulude kandmist. Erinevalt hageja väidetest ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et kostja oleks sellise ettepanekuga nõustunud.
68.Kostja esitas kohtule foto erinevate aknakilede toonidega (toimiku lk 59). Fotost võib tõepoolest järeldada, et elamu kui terviku suhtes ei oleks esteetiline olnud katta osad aknad ühte tooni kiledega ja teised teist tooni kiledega. Samuti ei saaks esteetiliseks lahenduseks pidada vaid osade akende kiledega katmist.
69.Kostja esitas hinnapakkumise uute akende tarnimisele ja paigaldusele juhuks, kui aknad saavad kilede eemaldamisel kahjustada (e-kirjad toimiku lk 63-65). Puuaken OÜ pakkumise kohaselt (toimiku lk 62) võib uute akende paigaldamisele Xxx elamus kuluda 16 477,94 eurot. Akendelt kilede eemaldamiseks kulus S. OÜ hinnapakkumise kohaselt 789,60 eurot (toimiku lk 66). Seega võib järeldada, et aknakilede eemaldamisega ehk endise olukorra taastamisega võisid kaasneda olulised kulud. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et Eestis ega maailmas ei toodeta selliseid kilesid, millistega oleks saanud katta ilma liitekohtadeta Xxx elamu suured aknad.
70.Hageja esitas kohtule vastutuskindlustuse poliisi nr xxx (toimiku lk 23-24), mille kohaselt oli kindlustatud hageja tegevus majaklaaside kiletamisel. Poliisi kohaselt hõlmas kindlustuskaitse tegevusvastutust, tootjavastutust ja tööandja vastutust. Tegevusvastutusena oli poliisi kohaselt kindlustatud kindlustatud tegevuse raames toimunud ootamatu ja ettenägematu õigusrikkumisega
seotud kahju hüvitamise kohustus. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et mistahes kahjud, mis oleksid kaasnenud töö parandamise või kilede eemaldamisega, oleksid igal juhul kostjale või tema kliendile kindlustusandja poolt hüvitatud.
71.Kohus nõustub kostja väitega, et ainuüksi poliisi olemasolust ei saa järeldada, et iga kindlustusvõtja tekitatud kahju kuulub alati automaatselt hüvitamisele. Esitatud poliisist ei saa järeldada, et kindlustus oleks hüvitanud hageja kui töövõtja tööde käigus hooletuse või oskamatuse või ebaprofessionaalsusega tekitatud kahju ehk mistahes kahju, mis võis kilede eemaldamisel akendele tekkida. Tegevusvastutus hõlmas vaid ootamatute ja ettenägematute õigusrikkumistega seotud kahjude hüvitamist. Poliisile märgitud eritingimustes on selgelt märgitud, et ei hüvitata kulusid, mida kindlustatud isikul endal tuleb kanda selleks, et mitte nõuetekohaselt teostatud tööd parandada või ümber teha, sh kindlustatud isiku kulud täiendava materjali või töötundide suhtes. Eeltoodud tõendeid kokku võttes võib järeldada, et kui ka kostja oleks nõustunud hageja ettepanekuga kanda osaliselt tööde parandamisega seotud kulud, oleks sellega võinud kaasneda risk akende kahjustamisele. Akende kahjustamisega oleksid omakorda kaasnenud ebamõistlikult suured kulud. Hageja ei avaldanud kostjale, et ta oleks valmis olnud neid kulusid ise kandma ning asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et neid kulusid oleks kandnud hageja kindlustusandja. Seega võib järeldada, et töö parandamine või uue töö tegemine ei olnud mõistlikult võimalik suurte riskide ja kulude tõttu ning ka seetõttu, et parandamine ei oleks viinud tulemuseni, kus liitekohad oleksid puudunud.
72.09.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 25), milles avaldas soovi objekt lõpetada. Hageja kordas nõuet, et kostja kannaks poole materjali kulust. Samas möönis hageja, et 01.10.2018 kohtumisel avaldatu kohaselt ei soovinud kostja klient enam hageja poolt parandustööde tegemist. Hageja leidis, et tööd tuleb kokkuleppeliselt lugeda lõpetatuks ja hageja soovis kostjalt kompromissina saada 4094 eurot. Hageja saatis kostjale samas summas koos käibemaksuga ka arve (toimiku lk 26). 31.10.2018 saatis kostja hagejale nõudekirja (toimiku lk 27-29), milles loetles uuesti tööde puudused ja leidis, et hageja on puuduste eest vastutav. Hilisemas kirjavahetuses (toimiku lk 30-33) pooled kokkuleppele ei jõudnud. Vaidlus puudub selle üle, et sisuliselt hageja tööd parandama või uut tööd tegema ei asunud.
73.05.03.2019 saatis kostja hagejale lepingust taganemise avalduse (toimiku lk 59 pöördel – 60). Kostja leidis, et tegu oli olulise lepingu rikkumisega, kuna hageja oli töös esinevate puuduste eest vastutav ning töö parandamine või uue töö tegemine ei olnud enam võimalik. Kostja leidis, et hageja oleks pidanud enne paigaldamist teda oodatavast tulemusest teavitama. 01.03.2019 sai kirja kohaselt tellija lõplikult teada, et akende suurusele vastavat kilet ei toodeta ja suurte akende ühtne kiletamine polegi võimalik. Kuna see ei olnud võimalik, ei olnud tellija huvitatud väiksemate akende kiletamisest, kuna tellijal oli huvi lepingu terviku suhtes. 06.03.2019 oli kostja tellija R. K. saatnud kostjale e-kirja (toimiku lk 61), milles teatas, et akendel olevate liitekohtade ja köögiakna kile ülemise ääre mullide tõttu on töö halvasti tehtud. Tellija soovis endise olukorra taastamist ehk kõigi kilede eemaldamist, et akendel ei tekiks toonierinevusi. Tellija ei soovinud, et kilesid eemaldaks hageja kui varasem töö tegija, sest hageja väidete kohaselt võis kilede eemaldamine aknaid kahjustada. Tellija soovis kilede eemaldamist ilma akende kahjustamiseta. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostjal oli õigus lepingust taganeda, kuigi hageja sellega ei nõustunud (toimiku lk 80-81).
74.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja lepingust tulenev tasunõue summas 4912,80 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja tasunõue ei muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus keelduda tööde tervikuna vastuvõtmisest oluliste puuduste tõttu. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, ei teinud uut tööd ning lõppastmes osutus uue töö tegemine ebamõistlikult riskantseks ega oleks kaasa toonud kostja soovitud tulemust, oli kostjal õigus lepingust taganeda. Lepingust taganemine vabastas kostja lepingu täitmise kohustusest. Hagejal ei olnud seetõttu enam õigust nõuda lepingu alusel esitatud arve tasumist. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele
lepingu alusel üleantud väärtuse hüvitamise nõuet.
75.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
76.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 5670 eurot ja viivise antud summalt seaduses sätestatud määras. Kostja menetluskulud on kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostjale on osutatud õigusabi 37,80 tunni ulatuses.
77.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus 150 eurot on mõistlik ning põhjendatud. Kohus leiab, et kostja esindamiseks vajalik õigusabi osutamise aeg ei ole tervikuna põhjendatud. Kohus ei loe põhjendatuks ajakulu 2019. aasta jaanuaris kokku 4 h 10 min, mis kulus kliendi informeerimiseks ja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite koostamisele. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites puuduvad õiguslikud ja faktilised põhistused. Tegemist ei ole vastusega, mille esitamiseks või koostamiseks oleks kostjal olnud vaja kasutada õigusabi. Muus osas on kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks kohtu hinnangul kooskõlas asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning kohtuistungite ajalise kestvusega. Kohus loeb kostja põhjendatud menetluskuludeks kulusid õigusabile 33,70 tunni ulatuses ehk 37,70 x 150 euroga = 5055 euro ulatuses.
78.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et menetluskulude hagejalt väljamõistmisel tuleb arvestada tsiviilasja hinda. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Käesoleva asja puhul ei ole tegemist vaidlusega, mille eriline keerukus või suur maht õigustaksid hagi hinnast suurema menetluskulu väljamõistmist. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud, mis vastavad hagi hinnale ehk 4912,80 eurole. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 4912,80 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 4912,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.