Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tagastada Unicredit Leasing SIA-le (registrikood 40003423085 arveldusarve xxxx Xxxx).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali avaldus OÜ Naprosaks Trading pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid M OÜ ja SIA „UniCredit Leasing (AS UniCredit Bank Eesti filiaal õigusjärglane), kes tegutseb Eesti Vabariigis SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kaudu, 13.12.2012. a laenulimiidilepingu nr 121213-RCL/1 (laenuleping I) ja laenulepingu 121213-L (laenuleping II). Nimetatud lepingute tagamiseks on sõlmitud garantiikiri Naprosaks Trading OÜ-ga. Laenusaaja oma lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles avaldaja laenulepingud I ja II alates 12.06.2018. a ennetähtaegselt üles. 28.06.2018. a esitas võlausaldaja võlgnikule nõude/pankrotihoiatuse, milles palus võlgnikul käenduslepingutest tulenevalt tasuda laenulepingu I ja Laenulepingu II alusel tekkinud võlgnevused (kokku summas 695 233,04 eurot) hiljemalt 09.07.2018. a. Pankrotihoiatuses märgitud tähtajaks ega ka hiljem võlgnik võlgnevust ei tasunud, isegi mitte osaliselt. Võlausaldajale teadaolevalt võlgnik ei tegutse enam, selle kontor on suletud, igasugune vara puudub ja seega ei ole võimalik ka võlgnikul oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Avaldaja palub kohtul nimetada Naprosaks Trading OÜ-le ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja Naprosaks Trading OÜ pankrot. 28.11.2019.a. rahuldas kohus SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali avalduse ning nimetas OÜ Naprosaks Trading ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Võlgniku vastus Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

2(4)

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on teadaolevad kohustusi 794 249,06 euro ulatuses, sh SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali ees kohustus 695 233,04 eurot. Võlgniku majandustegevus on ammu seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutises menetluses on tuvastamist leidnud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2018. aasta suvel, mil SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ütles üles M OÜ-ga sõlmitud lepingud ning võlgnikul tuli täita garantiikirjaga antud kohustus SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali ees ca 700 000 euro ulatuses. Samuti rahuldati 2018. aasta suvel võlausaldaja OÜ A hagi ning mõisteti võlgnikult välja 75 000 eurot. Alates 2017. aastast võlgnik majandusaasta aruandeid registripidajale esitanud ei ole. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruandeid ega haldurile raamatupidamisdokumente, esinevad kohtu hinnangul võlgniku juhatuse liikme tegevuses KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Pankrotiavalduse esitamise asemel võttis juhatuse liige võlgniku arvelduskontolt sularahas välja viimased 6 150 eurot. Lisaks on ajutine haldur tuvastanud, et 30.09.2019. a on asutatud uus ettevõte T OÜ (xxxx), mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on OÜ Naprosaks Trading osaniku ja juhatuse liikme A P (pankrotis) abikaasa I P (xxxx). T OÜ tegevusalaks on sarnaselt võlgnikuga metallide ja metallimaakide hulgimüük, mistõttu ei ole ajutise halduri hinnangul välistatud, et võlgnik on asunud uue ettevõtte T OÜ kaudu oma senist tegevust jätkama. Võlgniku juhatuse liige A P ei ole selliselt tegutsedes täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1) ning tema tegevuses esinevad juhtimisvea tunnused. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige A P on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Makseraskuste ilmnemisel distantseeris juhatuse liige ja osanik A P end äriühingu kohustustest ning ajutises menetluses tuvastatu põhjal raiskas äriühingu viimased likviidsed vahendid. Juhatuse liikmete tegevus vastab kohtu hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatule, mille järgi füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige on rikkunud PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning on jätnud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumendid 3(4)

esitamata, siis ei ole võimalik kindlaks teha maksejõuetuse tekkimise täpseid põhjuseid ega anda hinnangul võlgniku kõigile tehingutele. Ajutisel halduril puuduvad andmed võimaliku raske juhtimisvea või kuriteo toimepanemise kohta. Maksejõuetuse on ajutises menetluses tuvastatu kohaselt põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei välista raskete juhtimisvigade olemasolu võlgniku juhatuse liikme tegevuses. Vastavate asjaolude uurimine on võimalik edasises pankrotimenetluses juhul, kui pankrot välja kuulutatakse. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või vara tagasinõudmine. Võlgniku juhatuse liige on arvelduskontodel olnud rahalised vahendid summas 6 150,00 eurot sularahas välja võtnud. Tegemist on sisuliselt viimaste arvelduskontodelt nähtuvate tehingutega. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, milleks arvelduskontodelt välja võetud sularaha kasutatud on. Samuti nähtuvad arvelduskontolt väiksemas ulatuses maksed, mida ei saa ettevõtlusega seotud tegevusteks pidada (nt tasumised erinevates restoranides, kauplustes ja teenuste eest, nt tennisekeskus). Ajutine haldur on tuvastanud, et 30.09.2019.a. on asutatud uus ettevõte T OÜ (xxxx), mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on OÜ Naprosaks Trading osaniku ja juhatuse liikme A P (pankrotis) abikaasa I P (xxxx). T OÜ tegevusalaks on sarnaselt võlgnikuga metallide ja metallimaakide hulgimüük, mistõttu ei ole ajutise halduri hinnangul välistatud, et võlgnik on asunud uue ettevõtte T OÜ kaudu oma senist tegevust jätkama. Juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine vajaks põhjalikumat analüüsi ja dokumendirevisjoni, mis oleks võimalik edasises pankrotimenetluses. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule A Pile. 4(4)

Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot, mis kuulub võlgnikult võlausaldaja kasuks väljamõistmisele. Võlausaldaja on tasunud PankrS § 30 lg 1 alusel deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 1 300 eurot. PankrS § 30 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud PankrS § 30 lg 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

5(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.