nr 2-19-20056 PlusPlus Capital AS hagi V P vastu Elisa Eesti AS-ga sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga nr 8419158 tuleneva põhivõlgnevuse 422,82 euro, võla sissenõudmiskulu 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 366,39 euro ning alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni jooksva viivise 0,07 % tasumata põhinõudelt päevas väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
922,24 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115)
V.P.(isikukood xxxxxxxx; registrijärgne aadress xxxxx xx xx, xxxxxx-xxxx, xxxxx xxxx,xxxxx, xxxxx xxxxx; e-posti , tegelik asukoht teadmata)
Legal
17. veebruar 2020
OÜ,
e-posti
aadress:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi Veli Pärniku vastu osaliselt.
2.Välja mõista PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlg summas 341,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja kuni 17.02.2020 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis summas 306,64 eurot ning alates 18.02.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,07 % tasumata põhinõudelt päevas.
3.Jätta hagi käsitlustasu 70 euro ja sellelt arvestatud viivise ning viivisenõudes summas 11,41 eurot rahuldamata.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need 27 % osas hageja ja 73 % osas kostja kanda.
5.Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista Veli Pärnikult PlusPlus Capital AS kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud summas 186,15 eurot.
6.Välja mõista Veli Pärnikult PlusPlus Capital AS kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt (186,15 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele, kostjale toimetada kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Selgitused - TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest; - TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha; - TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; - TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 100 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-19-20056“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse; - TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik; - TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.PlusPlus Capital AS esitas 18.12.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 422,82 eurot (sh käsitlustasu 70 eurot), võla sissenõudmiskulud 25,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 366,39 eurot ning viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas 422,82 eurot täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,07 % päevas tasumata põhisumma jäägilt.
2.Hagiavaldusest nähtuvalt on nõude aluseks kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 12.04.2016 sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga 8419158, mille alusel teenuse osutaja esitas kostjale arved nr 2015276433, nr 2015529738, nr 2015767534 ja nr 2015968163. Kostja
jättis arved tasumata kokku summas 422,82 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Hagimaterjalid, s.h menetluskulude nimekiri on kostjale avalikult kätte toimetatud 13.01.2020 dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et 14.04.2016 sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu nr 4638788 ja osamaksetega vara müügilepingu nr 4638798 – kliendinumbriga 8419158, mille alusel esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei tasunud. Hageja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on sõlminud laenulepingu füüsilise isikuna. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
6.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 341,41 euro ja võla sissenõudmiskulu 25 euro osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud lepingute kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 76, VÕS § 82 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 1132 lg 2 järgi.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista ka kostja põhivõlgnevuses sisalduva käsitlustasu summas 70 eurot (märgitud arvel nr 2015968163), mille tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingu nr 4638798, kliendinumbriga 8419158, tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
8.Kohus leiab, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel 12.04.2016 osamaksetega vara müügilepingu nr 4638798, kliendinumbriga 8419158, tingimus käsitlustasu maksmiseks on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige
tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu ülesütlemisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks ja kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata.
9.Samuti märgib kohus, et VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja poolt kohtule esitatud põhinõude aluseks olevad arved sisaldavad ka viivist. Arve nr 2015529738 – viivis 1,72 eurot, arve nr 2015767534 – viivis 4,31 eurot ja arve nr 2015968163 – viivis 5,38 eurot – so. kokku on esitatud arvetel viivis summas 11,41 eurot, mis on arvutatud põhinõude sisse. Kuivõrd viiviselt viivise arvestamine ei ole lubatud, jätab kohus ka arvetel sisalduva viivisenõude summas 11,41 eurot rahuldamata.
10.Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 341,41 euro ulatuses (422,8270-11,41).
11.Arvestades, et käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigust nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest.
12.Hageja on arvestanud viivist alates vastava arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 16.12.2019 lepingujärgses määras 0,07 kokku summas 366,39 eurot. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda viivist 0,07 % päevas arve summast (millest on maha arvatud viivised), alates konkreetse arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 16.12.2019 kokku summas 297,03 eurot. Kohtuotsuse tegemise kuupäevani, s.o 17.02.2020 (k.a) moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kokku 306,64 eurot (kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee järgi).
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
14.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 34-35), mille kohaselt on hageja kandnud tsiviilasjas maakohtus menetluskulusid kokku summas 595 eurot, s.h riigilõiv 175 eurot ja õigusabi tasu 420 eurot (2,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot) ja mille hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
15.Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ja seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks hageja tasutud riigilõivu 175 eurot. Hageja õigusabikulud on aga kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt.
16.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eur/h põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eur/h.
17.Kohtu hinnangul on hageja poolt maakohtus esindamise eest märgitud 420 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud mitmeid sarnaseid hagiavaldusi) ja asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei olnud kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem, tegemist oli tavapärase tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem ning nõue lahendati tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtus 1 tunni ulatuses, s.o 80 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks maakohtus 255 eurot (riigilõiv 175 eurot + õigusabikulu 80 eurot).
18.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (s.h jooksev viivis) 922,24 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 673,05 euro ulatuses (s.h põhinõue, sissenõudmiskulu ja maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 73 % menetluskuludest (341,41 : 922,24 x 100) ning hageja kanda vastavalt 27 % menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 186,15 eurot (73 x 255 : 100).
19.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (186,15 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
20.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.