Hageja: STORENT OÜ (registrikood 11682327, asukoht Punane 6A, 13619 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: [email protected]
Jelena Lehter, e-post:
Kostja: TKehitus OÜ (registrikood 12851230, asukoht Valdeku tn 122-10, 11215 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik, e-post [email protected] Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt TKehitus OÜ hageja STORENT OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 4 685,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 995,09 eurot.
3.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 33,6% ulatuses hageja kanda ja 66,4% ulatuses kostja kanda.
4.Määrata menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg 30 päeva alates otsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusestpellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.12.2015.a. lepingu nr. CON07119, mille kohaselt kasutas kostja hagejale kuuluvaid seadeldisi ehk inventari; samuti pakkus hageja kostjale lisateenuseid, mis on seotud transpordiga, montaažiga, demontaažiga jne. Ehitusinventar anti kostja kasutusse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, kus muuhulgas fikseeriti üleantud inventari nimetused ja kogused, tunni- või päevatasu, üleandmise aeg ja koht. Aktile kirjutas alla kostja poolt määratud isik, kostja väljastas volikirja ehitusinventari vastuvõtmiseks. Hageja saatis kostjale iga kuu rendimakse arve ja vajadusel arve lisateenuste eest. Arvete tasumine toimus 15-ne päeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Üüri arvestamise periood oli 15 päeva ja kostjale esitati arveid e-posti teel hageja arvutiprogrammist.
2.Lepingu kehtivusaja jooksul on kostja võtnud hagejalt ehitusinventari järgnevate üleandmisvastuvõtu aktide alusel: nr-d MDR0076949; MDR0078022; MDR0087136; MDR0087275; MDR0087309; MDR0087325; MDR0087426; MDR0087496; MDR0090143; MDR0090290; MDR0090540; MDR0094916.
3.Hageja on esitanud kostjale 41 arvet inventari kasutamise ja transportimise eest, ühe arve inventari remontimise eest ning kaks müügiarvet kokku summas 5 861,35 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: nr-d INV0119609, INV0119610, INV0121139, INV0121140, INV0121141, INV0121142, INV0121143, INV0122476, INV0122477, INV0122478, INV0122479, INV0122480, INV0123719, INV0123720, INV01237121, INV0123722, INV0123723, INV0123724, INV0124732, INV0124733, INV0124734, INV0124735, INV0124736, INV0124968, INV0125932, INV0125933, INV0125934, INV0126972, INV0126973, INV0127999, INV0128000, INV0129116, INV0129117, INV0130337, INV0130338, INV0131473, INV0131474, INV0132730, INV0132731, INV0132732, INV0134029, INV0134201, INV0134292, INV0135615.
4.03.04.2017.a. esitas hageja kostjale rahalise kohustuse täitmise nõude ja lepingu ülesütlemisavalduse. 15.03.2017.a sõlmisid pooled võlatunnistuse ja kompromisslepingu, milles leppisid kokku võlgnevuse tasumises summas 4 830,48 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikut ega tasunud võlgnevust maksegraafikus märgitud tähtpäevadel, mistõttu ütles hageja 05.05.2017.a. maksegraafiku üles ja nõudis võlgnevuse tasumist.
5.Hageja põhinõue kostja vastu põhineb poolte poolt sõlmitud lepingul, inventari üleandmisevastuvõtu aktidel, mis on allkirjastatud poolte poolt, ja esitatud arvetel inventari kasutamise eest. Lepingu p 8.3. kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist iga hageja jaoks ettenähtud maksega hilinemise eest 0,20% hilinenud maksesummast iga viivitatud päeva eest. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 7 463,89 eurot, millest põhivõlg on 5 861,35 eurot ja viivised seisuga 03.07.2017.a. on 1 602,54 eurot.
6.28.01.2020.a esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles vähendas põhinõuet summast 5 304,91 euroni ning suurendas viivisenõuet 2 695,09 euroni. Hageja loobus nõuete esitamisest arvete nr INV01134201, INV0134292, INV0124968, INV0135615 osas. Hageja ajakohastas viivise arvestuse seisuga 28.01.2020.a, mille kohaselt on tasumata arvete summast 5 304,91 eurot viivisenõue käesoleva aja seisuga 11 526,68 eurot. Viivisenõue, mis ületab põhinõuet kahekordselt on ebamõistlik ja sellest lähtuvalt vähendas hageja viivise nõuet summani 2 695,09 eurot.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja vastuses palub kostja hagejal arvete nr INV0118141 ja INV0134292 osas põhjendada remondikulu ja esitada kalkulatsioon koos fotodega tehtud kahjust. Lisaks palub kostja arve nr INV0124968 osas tõendada, et renditud või ostetud oli veevoolik.
9.Kostja selgitab, et kõik objektid asusid Tallinnas. Kostja palub hagejal põhjendada transpordikulu tekkimist 2 tunni ulatuses iga soojaku transportimise eest.
10.Kostja ei ole nõus tasuma täies ulatuses 31.05.2017.a. esitatud müügiarvet nr INV0135615 summas 162,15 eurot, kuivõrd hageja tekitas tööseisaku objektil x. Hageja võttis soojaku ära, mistõttu pole kostja kohustatud selle transpordi eest tasuma.
11.Kostjale jääb arusaamatuks põhivõlgnevuse suurus. 10.03.2017.a. saadetud infokirja kohaselt oli võlgnevus 4 830,44 eurot. 17.10.2016.a edastas hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arvetest summas 2 309,78 eurot, mis olid tasutud kokkuleppel 18.11.2016.a. See tähendab, et arved alates 31.08.2016.a kuni 30.09.2016.a. olid tasutud täies ulatuses.
12.14.12.2016.a. peale Storenti esindaja kõne tasus kostja hagejale 1 000 eurot, kuid 27.12.2016.a. edastas hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arvetest summas 2 632,98 eurot, seega kostja tasumist arvesse ei võtnud ja ei arvestanud tasutud summat võlast maha. 31.01.2017.a. tasus kostja hagejale veel 1 000 eurot, mida samuti võlast maha ei arvestatud. 10.03.2017.a. edastas hageja kostjale infokirja võlahaldurilt summas 4 830,44 eurot koos lepingu ülesütlemisavaldusega. Antud summa sisaldas ka tasutud arveid.
13.Peale pikki läbirääkimisi sõlmiti 23.05.2017.a. maksegraafik, mis sisaldas tasutud arveid. 31.03.2017.a tasus kostja maksegraafiku makse summas 200 eurot. Kostja märgib, et võtab
hagi osaliselt õigeks, kui hageja võtab arvesse kostja poolt tehtud makseid ning esitab kohtule õige võlgnevuse summa.
14.Kostja 24.01.2020.a täiendavas seisukohas märgib kostja, et kostja tasus hagejale 2016.a 11 784,94 eurot, millega on tasunud võla summas 3 309,78 eurot ja teinud ettemakse. 2017.a tasus kostja hagejale kokku 1 700 eurot, mis sisaldas nii võlgnevuse osa ja kui ka maksegraafiku järgset makset. Seega tasus kokku kostja seisuga mai 2017.a hagejale 5 009,78 eurot. Kostja arvutuste kohaselt on kostja tasunud kõik arved ja võlad hageja ees.
15.Kostja viitab, et vastuvõtmis-üleandmisaktid on allkirjastatud kostja poolt, muudes dokumentides puuduvad kostja või tema esindaja allkirjad. Kostja viitab, et 03.04.2017.a lõppes pooltevaheline leping ning peale seda esitatud arved on alusetud, nende kohta ei ole esitatud inventari vastuvõtmise-üleandmise akte. Kui hageja väidab, et mingid asjad tagastati talle ebakorrektses seisundis, siis pidanuks hageja vormistama vastuvõtmis-üleandmisaktid, kus oleksid fikseeritud puudused. Kostja viitab, et enamus hageja poolt esitatud tõendeid on ilma allkirjadeta, puuduvad kostja poolt tehtud tellimused. Üürilepingu puhul peab olema mõlema poole üelandmise-vastuvõtmise akt nii rentimisel kui ka tagastamisel. Kuna neid ei ole, siis ei ole võimalik rääkida puudustest ega esitada remondiarved ja/või müügiarved. Pooled sõlmisid 15.03.2017.a. maksegraafiku, mille hageja ütles üles ühepoolselt 09.05.2017.a.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
19.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus asjaolus, et pooled sõlmisid 16.12.2015.a. lepingu nr. CON07119, mille kohaselt kasutas kostja hagejale kuuluvaid seadeldisi ehk inventari; samuti pakkus hageja kostjale lisateenuseid, mis on seotud transpordiga, montaažiga, demontaažiga jne.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda arvetel nr INV0119609, INV0119610, INV0121139, INV0121140, INV0121141, INV0121142, INV0121143, INV0122476, INV0122477, INV0122478, INV0122479, INV0122480, INV0123719, INV0123720, INV01237121, INV0123722, INV0123723, INV0123724, INV0124732, INV0124733, INV0124734, INV0124735, INV0124736, INV0125932, INV0125933, INV0125934, INV0126972, INV0126973, INV0127999, INV0128000, INV0129116, INV0129117, INV0130337, INV0130338, INV0131473, INV0131474, INV0132730, INV0132731, INV0132732, INV0134029, INV0134201 märgitud põhinõue ja viivised.
21.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi.
Hageja ja kostja I vaheline leping, inventari üleandmine ja esitatud arved
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 kohaselt saab võlasuhe tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest.
23.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et hageja ja kostja on sõlminud 16.12.2015.a. lepingu nr. CON07119 (tl 24-26). Hageja on vaidlusalust lepingut pidanud üürilepinguks. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune leping vastab üürilepingu tunnustele. Kohus on lepingut kvalifitseerinud üürilepinguna ka kohtu selgituskohustuse raames pooltele saadetud selgitustes (tl 135-137).
24.VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg-s 1 on sätestatud, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
25.Pooltevahelise lepingu kohaselt oli hageja kohustuseks anda kostjale kasutada hagejale kuuluvaid seadeldisi ehk inventari. Samuti osutas hageja kostjale lisateenuseid, mis olid seotud transpordiga, montaažiga, demontaažiga jne. Kostja kohustus tasuma hagejale renditasu (mis määrati kindlaks inventari aktides) ja tasu lisateenuste eest.
26.Lepingu kehtivusaja jooksul on kostja võtnud hagejalt perioodil 16.05.2016.a - 02.03.2017.a ehitusinventari järgnevate üleandmis-vastuvõtu aktide alusel: nr-d MDR0076949; MDR0078022; MDR0087136; MDR0087275; MDR0087309; MDR0087325; MDR0087426; MDR0087496; MDR0090143; MDR0090290; MDR0090540; MDR0094916 (tl 29-40). Kohus tuvastas, et esitatud üleandmis-vastuvõtu aktidel on selgelt märgitud viide lepingu numbrile, objektile, kuupäevale ning kasutusse antud esemetele. Aktid on allkirjastatud hageja ja kostja esindajate poolt.
27.15.03.2017.a on pooled sõlminud võlatunnistuse ja kompromisslepingu (tl 109), millega kostja on tunnistanud 15.03.2017.a seisuga võlgnevust hageja ees summas 4 830,48 eurot. VÕS § 30 lg 1 on sätestatud, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Pooled ei ole kohtuni toonud asjaolusid, millest nähtuks, et poole vahel oli muid õigussuhteid peale 16.12.2015.a sõlmitud lepingu nr. CON07119. Pooled ei eita, et 15.03.2017.a sõlmitud võlatunnistus kajastab 16.12.2015.a sõlmitud lepingust nr. CON07119 tulenevat võlgnevust. Kohtu hinnangul vastab 15.03.2017.a sõlmitud võlatunnistus deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele, kuivõrd kostja tunnistab pooltevahelisest lepingust tulenevat võlgnevust hageja ees. 05.05.2017.a on hageja üles öelnud võlgnevuse tasumise kokkuleppe (tl 92). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule nõuet võlatunnistuse alusel. Kohtu hinnangul saab võlatunnistust käsitleda ühe tõendina menetluses.
28.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et inventar anti kostjale üle eelnimetatud üleandmisvastuvõtu aktide alusel enne lepingu ülesütlemist 03.04.2017.a. Kostja aktsepteerib ka hageja poolt lepingu kehtivuse ajal esitatud arveid esemete üüritasu kohta (kuid on seisukohal, et esitatud arved on tasutud). 15.03.2017.a võlatunnistus ja kompromissleping kinnitab samuti kohtule, et kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees 15.03.2017.a seisuga summas
4 830,44 eurot. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul määrav, et lepingu kehtivuse ajal ei ole esemete tagastamise kohta vormistatud ühtegi akti.
29.Kostja on esitanud vastuväiteid ka arvete nr INV0124968, INV0134292, INV0135615 osas. Kohus on tuvastanud, et hageja ei ole esitanud nõuet eelnimetatud arvete osas, mistõttu on kostja vastavasisulised vastuväited asjakohatud.
30.Kostja viitab, et 03.04.2017.a lõppes pooltevaheline leping ning peale seda esitatud arved on alusetud, nende kohta ei ole esitatud inventari vastuvõtmise-üleandmise akte. Hageja selgituste kohaselt suurenes 15.03.2017.a. poolte vahel sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppes märgitud võlasumma 4 830,48 eurot kuni summani 5 686,03 eurot, kuna inventar oli kostja kasutuses ka peale 15.03.2017.a vähemalt kuni 15.05.2017.a, ning põhivõlgnevus kasvas seoses uute arvete esitamisega inventari kasutamise eest. Hageja on esitanud kohtule objektijäägi ärakirja 03.04.2017.a seisuga (tl 89), kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal inventar tagastati. Kohus on seisukohal, et nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Kohus selgitas 16.01.2020.a menetlusdokumendis (tl 135-137), et arve on raamatupidamisdokument ning hagejal lasub tõendamiskoormis nõude olemasolu ja nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud seda, millisel perioodil peale lepingu ülesütlemist (03.04.2017.a) oli inventar kostja kasutuses. 28.01.2020.a hageja seisukohas märgib hageja, et „inventar oli kostja kasutuses ka peale 15.03.2017.a vähemalt kuni 15.05.2017.a“, millest nähtub kohtule, et hageja ei ole ka ise, millal inventar tagastati. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et perioodil 15.04.2017.a – 31.05.2017.a esitatud arvetel nr INV0131473, INV0131474, INV0132730, INV0132731, INV0132732, INV0134029, INV0134201 kajastatud teenuste osas ei ole hageja tõendanud oma nõude olemasolu kostja vastu ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kostja poolne raha tasumise kohustuse rikkumine
31.VÕS §-s 271 on sätestatud, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg-s 1 on sätestatud, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg-s 1 on sätestatud, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust saab võlausaldaja nõuda selle täitmist.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud kohustust arved tasuda. Hageja on kohtule esitanud tõendina lepingu (tl 135-137), võlatunnistuse (tl 109) ja arved (tl 42-87), mida kostja pole tasunud. Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte (tl 143-144), millega soovib tõendada, et kostja on kõik võlgnevused tasunud.
33.Kohus on tuvastanud, et perioodil 14.03.2016.a kuni 09.10.2016.a teostatud maksekorraldustel (tl 143) kajastuvad arvete numbrid ei kattu hageja poolt esitatud nõuete arvete numbritega. Eeltoodust tulenevalt on kohtule usutav, et viidatud ülekanded ei ole teostatud hageja poolt kohtumenetluses esitatud arvete tasumiseks. Hageja on kohtule selgitanud, et kogu lepingu kehtivuse aja jooksul on hageja esitanud kostjale kokku 91 arvet kogusummas 20 419,93 eurot, mis vähenes summani 19 349,29 eurot seoses kreeditarvega summas 1 070,64 eurot. Kostja on tasunud hagejale 13 487, 94 eurot.
34.18.11.2016.a on kostja tasunud hagejale 2 309,78 eurot selgitusega „võlg“ ning 14.12.2016.a on kostja tasunud hagejale 1 000 eurot selgitusega „võlg, osa“. Hageja on esitanud kohtule võlgnevuse kujunemise kohta tabeli (tl 148-150), millest nähtub, et viidatud tasumisi on hageja võtnud arvesse võlgnevuse kujunemisel.
35.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine (otsuse p-s 34 märgitud laekumised on seotud konkreetsete tasumata arvetega ja need allolevas tabelis ei kajastu):
36.Kohus tuvastas eeltoodu alusel, et põhivõlgnevuse suuruseks on 4 685,03 eurot.
37.VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja leppisid üürilepingu p-s 8.3. kokku, et iga hageja jaoks ettenähtud maksega hilinemise eest on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,20% hilinenud maksesummast iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd pooled on lepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivise määras, kohaldub lepingus kokkulepitud viivisemäär. Hageja viivisenõude suuruseks kujunes 10 297,50 eurot. Hageja on vähendanud oma viivise nõuet summani 2 695,09 eurot, kuivõrd hageja viivisenõue ületab põhinõuet ning on selle tõttu ebamõistlik.
38.Kohus tuvastas, et kostja on tasunud hagejale pärast pooltevahelise lepingu lõppemist järgmiselt: 31.01.2017.a maksekorraldus selgitusega „võlgnevus, osa“ summas 1 000 eurot, 31.03.2017.a maksekorraldus selgitusega „maksegraafiku makse“ summas 200 eurot, 16.05.2017.a maksekorraldus selgitusega „maksegraafiku makse“ summas 300 eurot, 16.05.2017.a maksekorraldus selgitusega „maksegraafiku makse no“ summas 200 eurot. Kokku on kostja tasunud hagejale 1 700 eurot (tl 144). Alljärgnevalt analüüsib kohus seda, milliste kohustuste katteks tuleb arvestada 31.01.2017.a, 31.03.2017.a, 16.05.2017.a laekunud kogusumma 1 700 eurot.
39.VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esmalt hageja viivisenõuet summas 2 695,09 eurot kostja poolt tasutud summa 1 700 euro võrra. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud summas 995,09 eurot (2 695,09 – 1 700).
40.Kokkuvõtvalt on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat üüri – ja kõrvalkulude tasumise kohustust kogusummas 4 685,03 eurot (teenused, mis on märgitud arvetel nr INV0119609, INV0119610, INV0121139, INV0121140, INV0121141, INV0121142, INV0121143, INV0122476, INV0122477, INV0122478, INV0122479, INV0122480, INV0123719, INV0123720, INV01237121, INV0123722, INV0123723, INV0123724, INV0124732, INV0124733, INV0124734, INV0124735, INV0124736, INV0125932, INV0125933, INV0125934, INV0126972, INV0126973, INV0127999, INV0128000, INV0129116, INV0129117, INV0130337, INV0130338). Hageja viivisenõue on põhjendatud summas 995,09 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
41.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
43.30.01.2020.a lõpetas kohus osaliselt menetluse tsiviilasjas nr 2-17-110319 seoses osalise hagist loobumisega põhivõlgnevuse summas 556,44 eurot osas. Kohus jättis hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda.
44.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
45.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66,4% (5 680,12 x 100 / 8 556,44) ulatuses kostja ja 33,6% ulatuses hageja kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
47.Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine menetlust lõpetavas määruses ei ole võimalik, kuna kohtule ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
48.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lgs 2 sätestatud korras, andes menetlusosalistele võimaluse esitada enda menetluskulude nimekiri soovi korral 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.