Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

PlusPlus Capital AS esitas hagi V T vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga xxx. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodil 01.01.2016. a kuni 31.01.2016. a teenuse kasutamise eest arve nr xxx summas 73,26 eurot, mille kostja jättis tasumata. xxx AS loovutas nõude hagejale PlusPlus Capital AS-ile 01.02.2018. a. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 73,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 71,59 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 169,85 eurot ning lisanduv viivis põhinõudelt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.01.2020. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 28.01.2020. a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 94, § 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108, § 113 lg 1, TsMS § 367. Kostja sõlmis xxx AS-iga liitumislepingu kliendinumbriga nr xxx. Pooled leppisid kokku, et viivise määraks on 0,07% päevas (üldtingimuste p 7.13). xxx AS loovutas 01.02.2018. a nõude hagejale. Hageja arvestas perioodil 19.02.2016 - 16.12.2019. a viivist kokku 71,59 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse ostutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 01.07.2014. a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Hageja arvestas viivist 0,07% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 120,78 eurot sh põhivõlgnevus 73,26 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 0,022% päevas, 22,52 eurot perioodi 19.02.2016 - 16.12.2019. a eest ning viivise põhiosalt alates 17.12.2019. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 495 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase

keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivu on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 195 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.