Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamiselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt on puudutatud isikud korteriomandi xxx ühisomanikud. Puudutatud isikud on pidevas viivituses olnud korteri majandamiskulude tasumisega. Hoolimata pidevatest meeldetuletustest, korduvatest kokkulepetest ja 03.04.2019 allkirjastatud võlatunnistusest ja kokkuleppest võla tasumiseks ei ole puudutatud isikud likvideerinud avaldaja ees võlgnevusi. Avalduse esitamise seisuga on puudutatud isiktel võlgnevus avaldaja ees 19 502,73 eurot, millest 12 083,07 eurot on põhivõlgnevus ja 7 419,66 eurot on viivisevõlgnevus. Avaldaja palub puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse summas 12 083,07 eurot, enne avalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise 7 419,66 eurot ja viivise alates avalduse esitamisest, s.o. 28.06.2019, seadusjärgses määras. Puudutatud isikute seisukoht Puudutatud isikud seisukohta avalduse osas esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tuvastatud on, et puudutatud isikud on korteriomandi xxx ühisomanikud, kes on Tallinn, Läänemere tee 66, Läänemere tee 68 korteriühistu liikmeks (t.l. 6, 7 pöördel - 10). Vaidlust ei ole, et puudutatud isikutele on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid puudutatud isikud ei ole tasunud neile kuuluva korteriga seotud

majandamiskulusid 19 502,73 eurot, milles 12 083,07 eurot on põhivõlgnevus ja 7 419,66 eurot viivised. Kuni 2017. a lõpuni kehtinud korteriomandi seaduse § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud. Tuvastatud on, et avaldaja põhikirja punkti 3.2 (alapunktid 6-10) kohaselt on ühistu liige kohustatud: tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse kehtestatud korras; tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras; maksma maksete mittetähtaegsel tasumisel viivitatud päeva eest viivist üldkoosoleku kehtestatud määra järgi (t.l 7 pöördel – 14 pöördel). Tuvastatud on, et 03.04.2019 allkirjastasid puudutatud isikud O G ja O G võlatunnistuse, mille kohaselt puudutatud isikud kinnitasid hageja ees, et võlgnevad seisuga 15.03.2019 põhivõlgnevuse 11 872 eurot ja viiviseid 7 419,66 eurot (t.l. 7). Tuvastatud on, et kokkuleppe kohaselt pidid puudutatud isikud põhivõlgnevuse 11 8742eurot tasuma hiljemalt 02.06.2019, kuid võlatunnistusega kinnitatud võlgnevust avaldajale tasunud ei ole. VÕS § 30 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vaidlust ei ole, et peale võlatunnistuse andmist on puudutatud isikutel tasumata avaldaja poolt

15.04.2019 väljastatud majanduskulude arve summas 119,31 eurot (t.l 11) ja 15.05.2019 väljastatud arve summas 91,76 eurot (t.l 11 pöördel). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostjad on jätnud korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kuluste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid tasunud hageja arvete alusel tasumisele kuuluvad summad arvetel märgitud tähtajaks või võlatunnistusel lepitud tähtajaks või seniajani, siis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku summas 12 083,07 eurot. Pooled ei vaidle, et kostjad on olnud viivituses hageja arvete tasumisega, vaidlust ei ole, et puudutatud isikud O G ja O G on tunnistanud, et võlgnevad hagejale viiviseid summas 7 419,66 eurot (t.l. 7). Kuni 2017 lõpuni on hageja kostjatele tasumisele kuuluvaid viiviseid õigus arvestada korteriühistuseaduse § 7 lg 4 alusel, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 2018. a algusest on hagejal õigus arvestada viivist KrtS § 42 kohaselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Puudutatud isikud avaldaja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavate viiviste katteks 7 419,66 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna vaidlust ei ole, et puudutatud isikud on viivituses põhivõlgnevuse 12 083,07 euro tasumisega hagiavalduse esitamisest käesoleva ajani, siis on põhjendatud puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista ka viivis põhivõlgnevuselt 12 083,07 eurolt alates hagi esitamiselt, s.o. 28.06.2019 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isikute poolt korteri majandamiskulude arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on palunud välja mõista avaldaja lepingulise esindaja tasu avalduse koostamise eest 2,5 tunni eest 300 eurot (120 eurot/h). Avaldaja on kinnitanud, et avaldaja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohuslane ja lepingulise esindaja tasule ei lisandu käibemaksu. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ning esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik. Puudutatult isikutelt kuulub väljamõistmisele avaldaja menetluskulud kokku 350 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb puudutatud isiktel solidaarselt tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.