Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.02.2017 laenulepingu nr xxx, mille kohaselt võimaldas hageja kostjal kasutada laenulimiiti summas 30 000 eurot. Intressimääraks lepiti vastavalt lepingu punktile 2.1.1 kokku EONIA (baasintressimäär) + 3.85% aastas. Intressi maksmise tähtpäevaks oli iga kuu 9. kuupäev. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus Kostja tasuma ka limiiditasu 1% aastas. Limiiditasu maksmise tähtpäevaks oli iga kuu 9. kuupäev. Laenutähtpäevaks lepiti lepingu lisa nr 1 kohaselt kokku 09.02.2019 Laenutähtpäeva saabudes kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust ei täitnud. Lepingu punkti 9.6 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate mistahes maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest. 21.03.2019 seisuga on kostjal lepingust tulenev võlgnevus kokku 34 265,94 eurot, millest põhiosa moodustab 28 716.61 eurot ja viivised summas 5 549.33 eurot. 09.02.2017 Tallinna notar G S poolt tõestatud kommertspandi seadmise lepingu (not.reg.nr xxx) alusel seati kostjale kuuluvale vallasvarale 1. järjekoha kommertspant summas 39 000 eurot, millega olid m.h tagatud ka lepingust tulenevad nõuded, kuid hageja pandipidajana ei saa ise asja müüa. Hageja palub välja mõista Osaühingult REMEXIM AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus summas 34 265,94 eurot; viivis arvestatuna põhinõude jäägilt alates 21.03.2019.a määras 0,5% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui 23 167,28 eurot. Hageja palub Osaühingu REMEXIM rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue Osaühingu REMEXIM vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja ja AS SEB Liising, registrikood 10281767, vahel on sõlmitud müügileping nr XXX, mille kohaselt kostja hangib ja müüb ning AS SEB Liising ostab xxx AS soovil kostjalt eseme Revolver spreader KS CTP-20 vastavalt 22.03.2017 pakkumisele hinnaga 202 728 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt müügilepingu punktile 5 andis kostja eseme otsese valduse üle xxx AS-le 17.01.2018. Müügilepingu punktile 4.3. on AS SEB Liising kohustatud maksma osa eseme hinnast summas 121 636,80 eurot seitsme tööpäeva jooksul pärast eseme paigaldamist, seadistamist ja lõplikku üleandmist tingimusel, et AS-le SEB Liising on esitatud kostja ja xxx AS poolt allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise akt. 27.03.2018 allkirjastati kostja ja xxx AS vahel allkirjastatud eseme ekspluatatsiooni võtmise akt. Kostja esitas AS-le SEB Liising elektrooniliselt 05.01.2018 arve nr 18/01/007 summas 121 636,80 eurot tasumiseks, mida AS SEB Liising ei ole tasunud. Seega on AS-l SEB Liising tekkinud põhivõlgnevus kostja ees summas 121 636,80 eurot. 14.03.2019 elektroonilises kirjas keeldus kostja hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest ning tegi hagejale tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestas hageja laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu kostja müügilepingust tuleneva nõudega AS-i SEB Liising vastu samas summas. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele esitanud korduva tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestab hageja laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 34 265,94 eurot kostja müügilepingust tuleneva nõudega AS-i SEB Liising vastu summas 34 265,94 eurot, seisuga 17.05.2019 on AS-il SEB Liising põhivõlgnevus kostja ees summas 121 636,80 eurot. Kuna võlasuhe lõpeb tasaarvestusega, siis lõppesid tasaarvestuse tulemusena hageja laenulepingust

tulenev nõue kostja vastu ja kostja müügilepingust tulenev nõue AS-i SEB Liising vastu kattuvas ulatuses alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et 09.02.2017 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxx, mille kohaselt võimaldas hageja kostjal kasutada laenulimiiti summas 30,000.00 eurot (t.l. 5-11). Vaidlust ei ole, et intressimääraks oli vastavalt lepingu punktile 2.1.1 EONIA (baasintressimäär) + 3.85% aastas ning intressi maksmise tähtpäevaks oli iga kuu 9. kuupäev. Vaidlust ei ole, et lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma ka limiiditasu 1% aastas ning limiiditasu maksmise tähtpäevaks oli iga kuu 9. kuupäev. Pooled ei vaidle, et laenutähtpäevaks lepiti lepingu lisa nr 1 kohaselt kokku 09.02.2019, kuid laenutähtpäeva saabudes oli kostjal lepingust tulenev laenu tagastamise kohustus 28 716,61 eurot täitmata (t.l. 18-20). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda hageja nõude täitmisest, sest kostjal on nõue hageja vastu. Kostja väidetel on tal kostja ja AS SEB Liising vahel sõlmitud müügilepingust nr. XXX nõue AS SEB Liising vastu (t.l. 43-50). VÕS § 110 lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kuna vaidlust ei ole, et kostjal oleks hageja vastu samast 09.02.2017 sõlmitud laenulepingust nr xxx mingeid nõudeid hageja vastu, siis ei ole tõendatud kostja väide, et tal on õigus keelduda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestada kostja nõuet AS SEB Liisingu vastu kostja laenulepingust tuleneva kohustusega hageja ees (t.l. 49-50).

VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna vaidlust ei ole, et kostjal oleks nõue hageja vastu, siis ei või kostja oma nõuet AS SEB Liising vastu tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Kostja väide, et AS SEB Pank ja AS SEB Liising on üks ja sama isik ei ole veenev ega tõendatud, sest pooled ei vaidle, et tegemist on kahe erineva juriidilise isikuga. Asjaõigusseaduse § 6 teise lause järgi ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja on kohustatud tasuma hagejale laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 28 716,61 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlust ei ole, et poolevahelise laenulepingu punkti 9.6 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate mistahes maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0.5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole, et 21.03.2019 seisuga on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse 28 716,61 euro tasumisega viivitamise eest viiviseid 5 549,33 eurot (t.l. 17). Tuvastatud on, et kohtuotsuse tegemise päevaks oleks hageja põhivõlgnevuse 28 716,61 euro tasumisega viivitamise eest tasumisele kuuluvate viiviste summaks alates 21.03.2019 46 951,66 eurot. Hageja on palunud nõuda viiviseid kokku maksimaalselt põhiosa nõudega võrdses summas, s.o. 5 549,33+23 167,28=28 716,61 eurot. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on tõendatud, et kostjal tuleb hageja nõudel tasuda hagejale põhivõlgnevuse 28 716,61 euro tasumisega viivitamise eest viiviseid 28 716,61 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Vaidlust ei ole, et 09.02.2017 Tallinna notar G S poolt tõestatud kommertspandi seadmise lepingu (not.reg.nr xxx) alusel seati kostjale kuuluvale vallasvarale 1. järjekoha kommertspant summas 39 000 eurot, millega on m.h tagatud ka laenuepingust tulenevad nõuded (t.l. 12-16). Kommertspandi seaduse (KomPS) § 3 kohaselt on kommertspandiga pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 näeb ette, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist

kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292–295 sätestatut. Hageja taotlusel on põhjendatud määrata otsuse kindlaks, et kostja rahalise kohustuste täitmiseks tuleb pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu 1 100 eurot, mis koosneb kulust riigilõivule. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 57 433,22 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 1 100 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 1 100 eurot (t.l. 23). Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud menetluskulud 1 100 eurot, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.