Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
31. august 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-18937
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank kaebus Narva kohtutäituri Andrei Kreki 1. detsembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 066/2020/1616
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i SEB Pank määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (sissenõudja, määruskaebuse esitaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Martin Velling Puudutatud isik: Narva kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (võlgnik): Osaühing REMEXIM (registrikood 11380796), seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Batulin
Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ebaloogilise tulemuseni. Avaldaja oli sunnitud pöörduma kohtusse kommertspandi sundtäidetavaks tunnistamiseks ning esitas seetõttu lisaks võla väljamõistmise nõudele võlgniku vastu kommertspandi sundtäidetavaks tunnistamise nõude. Maakohtu järelduste kohaselt oleks avaldaja justkui kaotanud oma õiguse täitedokumendiga väljamõistetud võla osas võlgniku rahale sissenõude pööramiseks ning on sunnitud veelkord sama nõudega kohtusse pöörduma. See ei ole ilmselt võimalik, lisaks võib avaldaja nõue selleks hetkeks olla aegunud. Praeguses asjas võib seega tekkida avaldaja jaoks ebaõiglane olukord, kus täitemenetluses kommertspandi alust sundrealiseeritavat vallasvara kunagi ei tekigi, samas võlgniku konto(de)le võib laekuda märkimisväärselt suur rahasumma. Sellisel juhul jääks avaldaja kommertspandi õiguse omamise tõttu ilma igasugusest nõude rahuldamisest. Lisaks on kommertspandiregistrisse kantud kommertspandi summa (39 000 eurot) oluliselt väiksem kui täitedokumendiga avaldaja kasuks välja mõistetud summa (võlg 57 433 eurot 22 senti ja menetluskulud 1100 eurot). Isegi kui maakohtu järeldus on õige, peaks avaldaja kasuks ja kommertspandi summat ületavas osas olema avaldajal õigus nõuda täiteasjas võlgniku kontode arestimist.
Võlgnik määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 ja §-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
pöördus avaldaja põhjendatult kohtu poole TMS § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud täitedokumendi saamiseks kohtumenetluses (vt Riigikohtu 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p-d 13–16). Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu käsitlusega selles osas, nagu saaks täitur või kohus lahendada täituri tegevuse peale esitatud kaebemenetluses (TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1) vaidlust täitedokumendi tõlgendamise üle, kuidas täitmine peab toimuma – kas täitur võib pöörata sissenõude üksnes võlgniku kommertspandiga koormatud varale või kogu võlgniku varale (sh kontole). Kõnealuses osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.