AS-i SEB Pank kaebus Narva kohtutäituri Andrei Kreki 1. detsembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 066/2020/1616
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i SEB Pank määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (sissenõudja, määruskaebuse esitaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Martin Velling Puudutatud isik: Narva kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (võlgnik): Osaühing REMEXIM (registrikood 11380796), seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei Batulin
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 2. märtsi 2022. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud AS-i SEB Pank kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.AS SEB Pank (avaldaja; sissenõudja) esitas 2. detsembril 2021 Viru Maakohtule kaebuse Narva kohtutäituri Andrei Kreki (täitur) 1. detsembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 066/2020/1616 (täiteasi), milles palus kohustada täiturit avaldaja 17. novembri 2021. a kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus avaldaja jätta täituri kanda. Kaebuse kohaselt algatas täitur avaldaja 28. mail 2020 esitatud täitmisavalduse alusel Osaühingu REMEXIM (võlgnik) suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 10. veebruari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-4312 (täitedokument). Täitur arestis täitemenetluses mh võlgniku kontod. Täitur teavitas 16. novembril 2021 avaldajat, et täitedokumendi kohaselt võib sissenõude pöörata üksnes võlgniku kommertspandiga koormatud varale, ning vabastas võlgniku kontod aresti alt. Avaldaja esitas 17. novembril 2021 täituri tegevuse peale kaebuse, märkides, et kohus on täitedokumendis lahendanud kaks erinevat nõuet võlgniku vastu: 1) sissenõudja rahalise nõude ning 2) kommertspandi sundtäidetavaks tunnistamise nõude. Täitedokumendi resolutsiooni p-s 2 märgitud rahalise nõude alusel saab täitur võlgniku kontod arestida ja resolutsiooni p-s 3 märgitud kommertspandi sundtäidetavaks tunnistamise nõude alusel on avaldajal kui pandipidajal eelisõigus võlgnikule kuuluva vara realiseerimise tulemile. Täitur jättis 1. detsembri 2021. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata põhjendusega, et täitedokumendi resolutsioon ei ole üheselt selge ja arusaadav. Täituri arvates on selge üksnes see, et sissenõude võib pöörata võlgniku kommertspandiga koormatud varale. Avaldaja täituri seisukohaga ei nõustu. Täitedokumendi resolutsioon on selge. Kuna täitedokumendiga on kohus võlgnikult mh välja mõistnud rahalise nõude, saab avaldaja selle summa ulatuses nõuda võlgniku varale, sh kontole sissenõude pööramist. Kommertspandi sundtäidetavaks tunnistamine annab avaldajale tulemi jaotamisel eelisõiguse.
2.Täitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Täitur jäi
1.detsembri 2021. a otsuses toodud seisukohtade juurde.
3.Võlgnik palus jätta kaebuse rahuldamata ning tegi ühtlasi avaldajale ettepaneku võla tasaarvestamiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus jättis avaldaja kaebuse täituri 1. detsembri 2021. a otsuse peale rahuldamata ning täituri otsuse muutmata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus märkis, et menetlusosalistel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt vaidlevad avaldaja ja täitur selle üle, kas täiteasjas tuleb sissenõue pöörata kogu võlgniku varale või üksnes kommertspandiga koormatud varale. Kommertspandiga tagatud nõude sundkorras rahuldamiseks tuleb võlausaldajal saada täitedokument. Avaldajal on see praegu olemas. Täitedokumendiks on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1). Avaldaja on pöördunud kohtu poole täitedokumendi saamiseks, et oma pandiõigust realiseerida. Pandiga tagatud nõude eest vastutab võlgnik eelkõige panditud eseme ulatuses. Nii nagu võlausaldajal on õigus eeldada, et tal on eelisõigus panditud vara realiseerimise tulemile teiste võlausaldajate ees, on pantijal õigus eeldada, et võla katteks realiseeritakse esmalt pandiga koormatud vara. Krediidiasutuses olevale rahale kommertspandiseaduse § 2 lg 3 p 1 kohaselt kommertspant ei ulatu, millest võib järeldada, et seadusandja eesmärgiks oli säilitada ettevõtjale pandiõiguse realiseerimisel kõige likviidsemad vahendid. Selline piirang kaotaks oma eesmärgi, kui sundtäitmise käigus saaks kohe pöörata sissenõude kogu võlgniku varale. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsiooni tuleb lugeda tervikuna. Selliselt täpsustab resolutsiooni punkt 3 punkti 2. Seda kinnitab ka otsuse põhjendava osa (lk-d 4‒5) lauseosa: "/.../ kostja rahalise kohustuse täitmiseks tuleb pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga". Seega on kohus otsustanud otsuse resolutsiooni p-s 2 välja mõistetud võla katteks kommertspandiga koormatud vara realiseerimise. Kuivõrd kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu, on nõude olemasolu kontroll olnud osa täitedokumendi väljaandmisest. Pandiga koormatud vara realiseerimisel ei ole pandipidajal õigus kogu tulemile, vaid tulemile tagatud nõude ulatuses. Seega on tulemi jaotamiseks vaja teada tagatud nõude summat. Lisaks on olnud asjakohane tuvastada, et tagatud nõue on muutunud sissenõutavaks. Sel viisil väheneb võimalus, et nõude summa või sissenõutavuse üle tekiks sundtäitmisel vaidlus ja võlgnik peaks täitemenetluse käigus esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kuna täitur on otsustanud täita täitedokumenti kommertspandiga koormatud vara suhtes, tuleb avaldaja kaebus jätta rahuldamata. Võlgniku tasaarvestuse vastuväite on Harju Maakohus juba lahendanud, kes on selgitanud võlgniku pakutud viisil tasaarvestuse tegemise võimatust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja palub 15. märtsil 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega täituri 1. detsembri 2021. a otsus täiteasjas tühistada ning kohustada täiturit avaldaja 17. novembri 2021. a kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta täituri kanda. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu seisukohaga, et täitedokumendi resolutsiooni tuleb lugeda tervikuna ning resolutsiooni punkt 3 täpsustab punkti 2. See viiks
ebaloogilise tulemuseni. Avaldaja oli sunnitud pöörduma kohtusse kommertspandi sundtäidetavaks tunnistamiseks ning esitas seetõttu lisaks võla väljamõistmise nõudele võlgniku vastu kommertspandi sundtäidetavaks tunnistamise nõude. Maakohtu järelduste kohaselt oleks avaldaja justkui kaotanud oma õiguse täitedokumendiga väljamõistetud võla osas võlgniku rahale sissenõude pööramiseks ning on sunnitud veelkord sama nõudega kohtusse pöörduma. See ei ole ilmselt võimalik, lisaks võib avaldaja nõue selleks hetkeks olla aegunud. Praeguses asjas võib seega tekkida avaldaja jaoks ebaõiglane olukord, kus täitemenetluses kommertspandi alust sundrealiseeritavat vallasvara kunagi ei tekigi, samas võlgniku konto(de)le võib laekuda märkimisväärselt suur rahasumma. Sellisel juhul jääks avaldaja kommertspandi õiguse omamise tõttu ilma igasugusest nõude rahuldamisest. Lisaks on kommertspandiregistrisse kantud kommertspandi summa (39 000 eurot) oluliselt väiksem kui täitedokumendiga avaldaja kasuks välja mõistetud summa (võlg 57 433 eurot 22 senti ja menetluskulud 1100 eurot). Isegi kui maakohtu järeldus on õige, peaks avaldaja kasuks ja kommertspandi summat ületavas osas olema avaldajal õigus nõuda täiteasjas võlgniku kontode arestimist.
6.Täitur palub jätta maakohtu määruse muutmata ning jääb 1. detsembri 2021. a otsuses toodud seisukohtade juurde.
Võlgnik määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas
TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 ja §-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Asja materjalidest nähtuvalt algatas täitur võlgniku suhtes täitemenetluse täitedokumendi alusel, millega on võlgnikult avaldaja kasuks välja mõistetud võlg 57 433 eurot 22 senti ja menetluskulud 1100 eurot (täitedokumendi resolutsiooni p-d 2 ja 6). Täitedokumendi resolutsiooni punkti 3 kohaselt võib võlgniku rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõude võlgniku vallasvarale, mis on avaldaja kasuks koormatud kommertspandiga (tl 7). Täitur teavitas avaldajat 16. novembril 2021, et täitedokumendi järgi võib võlgniku rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõude võlgniku vallasvarale, mis on koormatud kommertspandiga avaldaja kasuks. Muule varale ei ole sissenõude pööramine võimalik (tl 14). Pärast täitemenetluse algatamist on seega selgunud, et avaldaja ja täitur mõistavad täitedokumenti erinevalt. Vaidlus on selle üle, kas täitedokumendi resolutsiooni punktiga 3 on täitmise viis TsMS § 445 lg 1 järgi kindlaks määratud selliselt, et sissenõude saab pöörata üksnes võlgniku kommertspandiga koormatud varale või võimaldab täitedokument pöörata sissenõude kogu võlgniku varale (sh pangakontole).
11.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kommertspandilepinguga tagatud nõuet ei ole võimalik maksma panna otse täituri poole pöördudes TMS § 2 lg 1 p 19 alusel, mistõttu
pöördus avaldaja põhjendatult kohtu poole TMS § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud täitedokumendi saamiseks kohtumenetluses (vt Riigikohtu 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p-d 13–16). Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu käsitlusega selles osas, nagu saaks täitur või kohus lahendada täituri tegevuse peale esitatud kaebemenetluses (TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1) vaidlust täitedokumendi tõlgendamise üle, kuidas täitmine peab toimuma – kas täitur võib pöörata sissenõude üksnes võlgniku kommertspandiga koormatud varale või kogu võlgniku varale (sh kontole). Kõnealuses osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.
12.Olukorras, kus täitur asus avaldaja arvates täitedokumenti tõlgendama täitmise viisi osas selliselt, mis täitedokumendist üheselt arusaadavalt ei tulene, oli avaldaja poolt TMS § 217 lg 1 alusel täituri sellise tegevuse peale kaebuse esitamine iseenesest kohane õiguskaitsevahend. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (vt nt Riigikohtu
17.märtsi 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2).
13.Samas sellises olukorras, kus täitemenetluses toimingute tegemisel tekib sissenõudjal (avaldajal) täituriga vaidlus selle üle, kuidas peab täitmine täitedokumendi järgi toimuma, puudub ringkonnakohtu arvates täituril pädevus tekkinud vaidluse lahendamiseks ning täitedokumendi võimalike tõlgendusvariantide vahel valimiseks (vt ka Riigikohtu 2. augusti 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 15). Sellisel juhul on sobiv õiguskaitsevahend sissenõudja (või võlgniku) hagi TsMS § 368 lg 2 alusel teise poole vastu täitedokumendi selgitamiseks (tõlgendamiseks), mille raames täpsustatakse, kuidas täitmine peab toimuma (mh, kas täitur võib pöörata sissenõude üksnes võlgniku kommertspandiga koormatud varale või kogu võlgniku varale (sh pangakontole)). Seega puudus täituril praegusel juhul pädevus täitedokumendi tõlgendamiseks võlgniku varale sissenõude pööramise osas. Täitur peab lähtuma üksnes täitedokumendi resolutsioonist, mis peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi muu tekstita (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2021.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-19464, p 17). Kuna täitur ei saanud otsustada täitedokumendi tõlgendamise üle, ei saa seda ringkonnakohtu arvates teha ka kohus, kes vaatab läbi täitemenetluse osalise TMS § 218 alusel esitatud kaebust täituri otsuse peale. Maakohus ei saanud seega võtta lõplikku seisukohta, kas täituri tõlgendus täitedokumendi resolutsiooni kohta on õige. Seda ei saa teha ka ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel.
14.Eelmärgitu ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt tuleb avaldaja kaebus jätta rahuldamata. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse muude põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus ei vasta avaldaja ülalkäsitlemata määruskaebuse väidetele, mis puudutavad täitedokumendi tõlgendamist ja arusaamu sellest, kuidas peab täitmine toimuma (mh kas täitur saab pöörata võlgniku kontole sissenõude võlgnikult välja mõistetud ja kommertspandi summat ületavas osas), kuna ka need puudutavad täitedokumendi tõlgendamist. Selliseid seisukohti ja arusaamu täitedokumendi tõlgendamise kohta võlgniku varale sissenõude pööramise osas on avaldajal võimalik esitada TsMS § 368 lg 2 alusel toimuvas hagimenetluses.
15.Maakohtu määruse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääavad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad menetluskulud, mille rahaline suurus tuleks TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi kindlaks määrata. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.