nr 2-19-118990 OÜ Aktiva Finants hagi K.U.vastu Elisa Eesti AS-ga 25.06.2017 sõlmitud liitumislepingust nr 6355651 ning 25.08.2017 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 6524358 tuleneva põhivõlgnevuse 353,17 euro, võla sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 49,93 euro ja alates 26.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
461,46 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi K.U.vastu osaliselt.
2.Välja mõista K.U.OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 276,17 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja kuni 10.02.2020 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis summas 43,70 eurot ning alates 11.02.2020 kuni põhivõla (276,17) täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.Jätta hagi käsitlustasu 77 euro ja sellelt arvestatud viivise osas rahuldamata.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need 24 % osas hageja ja 76 % osas kostja kanda.
5.Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista K.U.OÜ Aktiva Finants kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud summas 136,80 eurot.
6.Välja mõista K.U.OÜ Aktiva Finants kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt (136,80 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele, kostjale toimetada kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Selgitused - TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest; - TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha; - TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; - TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 100 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-19-118990“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse; - TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik; - TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis edastati 26.11.2019 menetlemiseks Tartu Maakohtule. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 353,17 eurot (sh käsitlustasu 77 eurot), võla sissenõudmiskulud 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 49,93 eurot ning viivise alates 26.11.2019 kuni põhinõude summas 353,17 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavaldusest nähtuvalt on nõude aluseks kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 25.06.2017 sõlmitud liitumisleping nr 6355651 ning 25.08.2017 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 6524358. Kostja jättis tasumata arved nr 2019854596, 2020118956, 2020377305 ja 2020625594 kokku summas 353,17 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 15.01.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Hagimaterjalid, s.h menetluskulude nimekiri on kostjale avalikult kätte toimetatud 22.01.2020 dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Hagiavaldusest nähtub, et 25.06.2017 sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu nr 6355651 ja 25.08.2017 osamaksetega vara müügilepingu nr 6524358, mille alusel esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei tasunud. Hageja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on sõlminud laenulepingu füüsilise isikuna. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
6.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 276,17 euro ja võla sissenõudmiskulu 30 euro osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud lepingute kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 76, VÕS § 82 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 1132 lg 2 järgi.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista ka kostja põhivõlgnevuses sisalduva käsitlustasu summas 77 eurot, mille tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara müügilepingu nr 6524358 tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendipoolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
8.Kohus leiab, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel 25.08.2017 osamaksetega vara müügilepingu nr 6524358 tingimus käsitlustasu maksmiseks on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu ülesütlemisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju
suurust. Käsitlustasu 77 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks ja kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine.
9.Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 276,17 euro (353,17 - 77) ulatuses.
10.Arvestades et käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.02.2018 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 25.11.2019 seadusjärgses määras põhinõudelt 353,17 eurot (sisaldab käsitlustasu 77 eurot) kokku summas 49,93 eurot. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhivõlgnevuse rahuldatud osalt (276,17 eurot) alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 19.02.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.11.2019 summas 39,04 eurot. Kohtuotsuse tegemise kuupäevani, s.o 10.02.2020 (k.a) moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kokku 43,70 eurot (kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee järgi).
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
12.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (digi tl 68-69), mille kohaselt on hageja kandnud tsiviilasjas maakohtus menetluskulusid kokku summas 340 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja õigusabi tasu 240 eurot (2 tundi tunnihinnaga 120 eurot) ja mille hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
13.Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ja seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks hageja tasutud riigilõivu 100 eurot. Hageja õigusabikulud on aga kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt.
14.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eur/h põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eur/h.
15.Kohtu hinnangul on hageja poolt maakohtus esindamise eest märgitud 240 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud mitmeid sarnaseid hagiavaldusi) ja asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei olnud kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem, tegemist oli tavapärase tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem ning nõue lahendati tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtus 1 tunni ulatuses, s.o 80 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks maakohtus 180 eurot (riigilõiv 100 eurot + õigusabikulu 80 eurot).
16.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (s.h jooksev viivis) 461,46 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 349,87 euro ulatuses (s.h põhinõue, sissenõudmiskulu ja maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 76% menetluskuludest (349,87 : 461,46 x 100) ning hageja kanda vastavalt 24% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 136,80 eurot (76 x 180 : 100).
17.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (136,80 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
18.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.