Xxx Xxx xxx hagi RC Operaator OÜ vastu põhivõla 16 097,84 euro ja alates 05.07.2019 edasise viivise saamiseks 0,2% päevas 27 849,26 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungil osalenud isikud
Hageja: Xxx Xxx xxx (registrikood xxx; asukoht xxx; epost xxx), esindaja xxx Kostja: RC Operaator OÜ (registrikood 14332639; asukoht Tartu mnt 80, 10112 Tallinn; e-post [email protected]) hageja lepinguline esindaja xxx, kostja seaduslik esindaja A G ja kostja nõustaja (tõlk) V G
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxx Xxx xxx hagi RC Operaator OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista RC Operaator OÜ-lt OÜ Xxx Xxx xxx kasuks üürivõlgnevus 7121,27 eurot ja edasiulatuv viivis 0,2% päevas põhinõudelt (7121,27 eurolt) alates 05.07.2019 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
3.Jätta hageja menetluskulud 26% ulatuses kostja kanda.
4.Välja mõista RC Operaator OÜ-lt Xxx Xxx xxx kasuks menetluskuluna 260 eurot.
Jätta kostja menetluskulud 74% ulatuses hageja kanda, kuid kostjal menetluskulude puudumise tõttu hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna sõlmisid 15.09.2017 üürilepingu xxxx ja xxxx teisel korrusel asuvate ruumide (s.h rõdu) üürimiseks üldpinnaga 864 m2 ja 280 m2.
2.Pooled sõlmisid 19.10.2018 üürilepingu lisakokkuleppe, mille kohaselt jäi kostja kasutama üksnes xxxx asuvat 600 m2 pinda ja rõdu. Alates 31.12.2018 loeti 264 m2 osas üürileping lõppenuks ja kostja andis hagejale üüripinna üle 28.03.2019. Samuti lepiti kokku kostja kasutusse jäänud üüripindade lepingu lõppemise kuupäevas 24.06.2019. Seetõttu ei saa kostja peale lepingu lõppemist lepingust taganeda.
3.Lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku igakuises üürimääras 4,8 eurot/m2/kuus, millele lisandus käibemaks. Punktides 4.1. ja 4.3. leppisid pooled kokku kostja kõrvalkulude tasumise kohustuses. Punktiga 9.3. sätestati viivise määr - 0,2% võlgnetavalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja võlgneb hagejale: 1) tasumata üüriarved 2019 märtsist kuni 24.06.2019 kokku summas 12 033,71 eurot; 2) tasumata kommunaalteenuste arved 2019 märtsi kuni mai eest kokku summas 4958,57 eurot; 3) viivise eest 04.07.2019 seisuga 2105,56 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 19 097,84 eurot.
5.Hageja arvestab lepingu punkti 5.4. järgi kostja tasutud tagatisraha 3000 eurot täies ulatuses tasutuks viivisenõude (2105,56 euro) ja osaliselt kommunaalteenuste nõude (894,44 euro) eest. Seega võlgneb kostja hagejale jätkuvalt üürinõude 12 033,71 eurot ja kommunaalteenuste nõude eest 4064,13 eurot, kokku 16 097,84 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist 0,2% päevas võlgnetavalt summalt hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
6.Kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele nõuetele kohustusi täitnud. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
8.Üürileandja on rikkunud lepingu punkti 7.2.1., kuna hageja tegi hoone varuväljapääsu ette asfaltkattesse ca 2 m suuruse augu. Seetõttu puudus üürnikul massiürituste ajal evakuatsiooniks varuväljapääsu kasutamise võimalus. Üürileandja jättis mõistliku aja jooksul puudused kõrvaldamata ja rikkus sellega lepingu punkti 7.2.2.
9.Samuti on hageja rikkunud üürilepingu punkti 7.2.3. ja ei ole taganud üüripinna kommunikatsioonidega varustamist. Elektri- ja veekatkestus oli seoses üürileandja ehitustegevusega xxxxx ruumides mais ja osaliselt ka juunis. xxxx tegutses kontsertklubina, mistõttu ei olnud seda vee- ja elektrita võimalik kasutada eesmärgipäraselt. Peale kostja kirjalikku pöördumist lubas hageja üüripinnal elektri taastada hiljemalt 01.05.2019, kuid seda ei taastatud kuni 27.05.2019. Tulenevalt sellest, et objektil puudus elekter, tühjenesid valve- ja tuletõrjeseadmete akud, mistõttu jäi objekt kalli heli- ja valgustehnika seadmetega valveta. Lisaks ei töötanud külmutustehnika ja baariseadmed.
10.Hageja lubas 25.03.2019, et elektriarvestid ja varuväljapääs jäävad samaks. Vaatamata kokkulepitule puudus varuväljapääs alates 26.03.2019, millega üürileandja rikkus lepingu punkti 8. Nii tehnilistel kui ka kontserdikülastajate turvalisuse tagamiseks viidi xxxx ́s 13.06.2019 toimuma pidanud peamine suveüritus „xxxx“ teise toimumispaika.
11.Kostja teatas vastuses soovist lepingust taganeda.
12.Kostja selgitas 05.11.2019 istungil, et on esitanud hagejale pretensiooni, kus nõudis selgitusi kommunaalmaksete arvestuse kohta, sest osa hoonest oli lõhutud, elektriarvestit enam ei olnud. Hageja kostja pretensioonidele ei reageerinud. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ja kostja vahel sõlmiti 15.09.2017 üürileping xxxx, xxxx ja xxxx teisel korrusel asuvate ruumide (s.h rõdu) üürimiseks üldpinnaga 864 m2 ja 280 m2 (t.lk 5-14); 2) kostja andis 28.03.2019 ruumide üleandmis-vastuvõtmisaktiga üle ruumid suurusega 264 m2 (t.lk 17); 3) pooled sõlmisid 19.10.2018 üürilepingu lisakokkuleppe, mille kohaselt jäi kostja kasutama üksnes xxxx asuvat 600 m2 pinda ja rõdu (t.lk 15); 4) hageja teostas xxxx talle kuuluvatel kinnistutel xxxx ja xxxx (t.lk 5 p A) ulatuslikke ehitustöid (t.lk 41, 123-132).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda üüri perioodi eest, mil üüripinnal puudus osaliselt elektri- ja veevarustus ja üks varuväljapääsudest ei olnud kasutatav ning kuidas on hageja arvestanud tasu kommunaalteenuste eest. Samuti leiab kostja, et sellise elektri- ja veevarustatusega ning ehitustöödega hoones oli üürihind liiga kõrge.
16.Lepingu lõppemisest 16.1. Hageja leiab, et leping lõppes kokkuleppes märgitud tähtajal 24.06.2019.
16.3.Kokkuleppe punkti 5 kohaselt on pooled leppinud kokku muuta üürilepingu punkti
2.2.ja sõnastada see järgmiselt: „Leping kehtib alates jõustumisest kuni 24.06.2019.“
16.3.VÕS § 116 lg 6 järgi kui rikutakse oluliselt kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. Vastavalt VÕS § 196 lõikele 1 võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
16.4.Üürileping on kestvusleping. Seega saanuks kostja üürilepingu üles öelda, mitte sellest taganeda. Kuivõrd kostja on teatanud soovist leping üles öelda (taganeda) alles 02.08.2019 vastuses hagile, siis ei oma see õiguslikku tagajärge, kuna leping lõppes vastavalt kokkuleppe punktile 5 24.06.2019.
17.Varuväljapääsudest
17.1.Kostja leiab, et ei pea üüri eest tasuma, kuna hageja üürileandjana ei taganud üüriruumidele kahte varuväljapääsu. Ühe varuväljapääsu ette oli kaevatud u 2 m auk (t.lk 41).
17.2.Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kahte varuväljapääsu ei olnud ja alternatiivselt leiab hageja, et varuväljapääsud olid olemas.
17.3.Üürilepingu punkti 8.7 (t.lk 10) kohaselt peab üürnik mõistlikus ulatuses taluma üürileandja poolt hoones ja selle aluseks oleval kinnistul tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud hoone säilitamiseks, parendamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks, kinnistule täiendavate ehitiste ehitamiseks jne, ilma, et tal oleks õigust kahju hüvitamisele või üüri alandamisele. Tehtavatest töödest ja saabuvast muust mõjutusest teavitab üürileandja üürnikku mõistlikult ette tehtava töö sisu ja kestvuse või muu mõjutuse viisi ja kestvuse äranäitamisega. Üürileandja teostab kõik sellised remonditööd viisil, mis võimalikult vähe häirib üürnikku. Pooled välistavad võlaõigusseaduse § 283 lg 1 teise lause, § 284 lg-de 2 ja 3 ning lg 5 teise ja kolmanda lause kohaldamise. Vastavalt kokkuleppe punktile 8 (t.lk 15) peab üürileandja tagama üürnikule 2 olemasoleva evakuatsiooni tee kasutamise kuni lepingu lõppemiseni.
17.4.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kinnistutel ja seal asuvates hoonetes toimusid ulatuslikud ehitustööd.
17.5.Kohus loeb hageja 25.03.2019 e-kirjaga (t.lk 115, tõlge 118) tõendatuks, et hageja lubas avariiväljapääsud jätta samasse kohta. Kostja esitatud fotoga varuväljapääsust (t.lk 41), kostja 29.04.2019 e-kirjaga (t.lk 116, tõlge 119) ja 19.06.2019 pretensiooniga (t.lk 41) loeb kohus tõendatuks, et üüripinna varuväljapääsu juures asus juba 29.04.2019 suur auk, mistõttu ei olnud ühte üüritud pinna varuväljapääsu võimalik kasutada. Hageja kinnitas 13.01.2020 istungil (t.lk 138 pöördel), et teine evakuatsioonitee ei olnud kasutatav alates aprilli lõpust.
17.6.Kohus leiab, et hageja esitatud evakuatsiooniteede plaan (t.lk 73) ja foto kolmanda evakuatsioonitee väljapääsust ei tõenda, et kostja kasutuses oli aprilli lõpust kolmas varuväljapääs, kuna foto kolmanda väljapääsu olemasolust on foto metaandmetest nähtuvalt tehtud 09.04.2019.
Kostja seaduslik esindaja selgitas 13.01.2020 istungil (t.lk 138 pöördel), et kolmandat varuväljapääsu ei olnud võimalik üldse kasutada, sest majasisene tee oli täielikult lõhutud. Samuti kinnitavad kostja poolt esitatud fotod (t.lk 123-128, 130), et vähemalt 21.05.2019 oli majasisene ala lõhutud.
17.7.Kohus loeb 05.06.2019 artikliga (t.lk 40) tõendatuks asjaolu, et kostja viis nii tehnilistel kui ka kontserdikülastajate turvalisuse tagamiseks xxxx 13.06.2019 toimuma pidanud kontserdi üle xxxx blackboxi. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud perioodil oli kostjale tagatud suurürituse korraldamiseks vajaliku kahe varuväljapääsu olemasolu.
17.8.Tuleohutuse seaduse § 21 lg 1 kohaselt võib avalikku üritust korraldada ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja -pääsudega ehitises või selle osas ning maksimaalselt nii suurele inimeste arvule, kui palju on antud ehitises ette nähtud. Tulenevalt siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 44 teisest lõikest peab hoone igalt evakuatsioonialalt üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust hageja väide, et üleviimise põhjuseks oli suur nõudlus, kuna hageja ei tõendanud, et üüripinnal oli vajalik arv varuväljapääse ja et xxxx blackbox oli üüritavast pinnast suurem. Samuti ei oma asjas tähtsust varuväljapääsu juures asuva augu juurde piirete paigaldamine, kuna see ei taganud üüritud pinna evakuatsioonipääsude vastavust seadusele ja poolte kokkuleppele.
17.9.Seega ei ole hageja tõendanud, et alates 29.04.2019 kuni üürilepingu lõppemiseni 24.06.2019 oleks kostja saanud kasutada kahte evakuatsiooniteed s.t ruumid vastasid kokkuleppe tingimustele.
18.Kommunaalkulude tagatusest ja arvestusest
18.1.Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulusid 2019 märtsi kuni mai eest kokku summas 4958,57 eurot.
18.2.Kostja leiab, et ei pea kommunaalkulusid tasuma, kuna hageja ei ole taganud üüritud ruumi elektri ja veega varustamist ja on sellega rikkunudlepingu punkti 7.2.3. Lisaks vaidlustas kostja hageja kommunaalteenuste arvestuse ja märkis lisaks, et osaliselt ei asunud arvestid üüripinnal, kuigi pooled olid selles kokku leppinud (t.lk 65).
18.3.Üürilepingu punkti 7.2.3. kohaselt peab üürileandja tagama üüripinna pideva varustamise lepingus kokkulepitud kommunikatsioonidega. Üürileandja ei vastuta nimetatud kohustuste täitmata jätmise eest, kui kommunaal- ja muude teenustega varustamise katkemine on tingitud üürileandjast mitteolenevatel põhjustel. Punkti 4.2. järgi on kõrvalkulud kõik üüripinnaga seotud kulud üürileandja poolt osutatud või üürileandja poolt vahendatud kolmanda isiku kaupadele ja teenustele, s.h üüripinnal kasutatud elektrienergia (sh võrguteenus), küte, soe ja külm vesi ning kanalisatsioon. Elektrienergia (sh võrguteenuse), kütte, sooja ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasub üürnik vastava kauba- või teenuse pakkuja hindade alusel vastavalt üüripinnale paigaldatud arvestite näitudele.
18.4.Kohus leiab, et asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, et arvestid ei asunud kostja üüritud pinnal. Pooled küll leppisid lepingu punktis 4.2. kokku, et arvestid asuvad üüripinnal ja nende asukoht ei muutu (t.lk 115, tõlge 118), kuid ainuüksi arvestite asukoha muutus ei riku
kostja õigusi kommunaalteenuste kasutamisel. Hagejal tuleb ka arvestite üüripinnal asumisel selgitada teenuste kujunemist. 18.5 Kohus loeb poolte vahel toimunud kirjavahetusega (t.lk 116-117 pöördel, tõlge 118 pöördel119) ja 19.06.2019 pretensiooniga (t.lk 42) tõendatuks, et kostjal ei olnud üüritud pinnal pidevalt vett ja elektrit. Samuti selgitas kostja lepinguline esindaja 13.02.2020 istungil (t.lk 139), et suulises vestluses hagejaga lepiti kokku, et elektrienergia eest osa arvestatakse kostjale ning osa hageja ehitajatele, kuna ehitajate elektriarvestus käis sama näidu järgi, mis kostjalgi. Samasisuline viide kulude jagamise kohta nähtub kostja 19.06.2019 pretensioonist (t.lk 42 pöördel).
18.6.Kohus selgitas 05.11.2019 toimunud istungil (t.lk 66 pöördel), et kui kostja esitab vastuväite kommunaalteenuste arvestuse kohta, siis tuleb hagejal tuua välja täpne kommunaalteenuste arvestus s.t et kostja tarbis neid kommunaalteenuseid, mille hageja on arvetele märkinud. Hageja esitas kulude tabelid ja jaotuse (t.lk 75-86), kuid täpsemalt kommunaalteenuste arvetel märgitud suuruses kujunemist ei selgitanud. Vaatamata kohtu selgitustele tõendada arvete kujunemist hageja seda ei teinud ja leidis (t.lk 139), et ei pea arvutuskäiku täpsemalt määratlema, kuna kostja ei ole konkretiseerinud vastuväidet.
18.7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenevalt tuli hagejal tõendada nõude olemasolu ja selle kujunemine. Hageja kommunaalnõuete arvutuskäiku ja olemasolu ei tõendanud. Ainuüksi tabelite ja jaotuse esitamine, nõude kujunemist selgitamata, ei tõenda hagejal nõude olemasolu ning seetõttu tuleb hageja kommunaalteenuste nõue 2019 märtsist kuni maini kokku summas 4958,57 eurot kostja suhtes jätta rahuldamata.
19.Üürihinna vastavusest
19.1.Kostja leidis 05.11.2019 istungil (t.lk 64), et õige ei ole hageja väide, et kuna kostja pidi taluma elektri- ja veekatkestusi, siis oli üüriruumi hind keskmisest madalam.
19.2.Hageja nõuab kostjalt tasumata üüriarveid 2019 märtsist kuni 24.06.2019 kokku summas 12 033,71 eurot. Hageja leidis (t.lk 64), et kostja pidi taluma elektri- ja veekatkestusi, kuna selles lepiti lepingus kokku ning kordagi ei puudunud elektri- ja veevarustus selliselt, et see oleks takistanud kostja majandustegevust.
19.3.Üürilepingu punkti 7.2.5. (t.lk 9) kohaselt on üürileandjal õigus teatada üürnikule võimaluse korral vähemalt 3 kalendripäeva ette plaanilistest side-, elektri- ja veekatkestustest hoones. Vastavalt punktile 8.7. (t.lk 10) peab üürnik mõistlikus ulatuses taluma üürileandja poolt hoones ja selle aluseks oleval kinnistul tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud hoone säilitamiseks, parendamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks, kinnistule täiendavate ehitiste ehitamiseks jne, ilma, et tal oleks õigust kahju hüvitamisele või üüri alandamisele. Tehtavatest töödest ja saabuvast muust mõjutusest teavitab üürileandja üürnikku mõistlikult ette tehtava töö sisu ja kestvuse või muu mõjutuse viisi ja kestvuse äranäitamisega. Üürileandja teostab kõik sellised remonditööd viisil, mis võimalikult vähe häirib üürnikku. Pooled välistavad võlaõigusseaduse § 283 lg 1 teise lause, § 284 lg-de 2 ja 3 ning lg 5 teise ja kolmanda lause kohaldamise. Tulenevalt punktist 8.8. kui lepingu kehtivuse ajal tekib üürnikul üüripinna kasutamisel takistus või ilmneb muu puudus, mille tõttu üüripinna sihtotstarbeline kasutamine üürniku poolt on takistatud ja mille
eest üürnik ei vastuta ja mida üürnik ei pea omal kulul kõrvaldama, on üürileandja kohustatud sellise puuduse või takistuse omal kulul mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldama. Nimetatud töid teostab üürileandja viisil, mis võimalikult vähe häirib üürnikku. Tööde teostamise ajal lepingu alusel makstavat üüri ei vähendata ega tehta mahaarvamisi üürniku tegevuse katkemise tõttu või muul põhjusel välja arvatud juhul, kui üürnik ei saa üüripinna olulisel määral sihipäraselt kasutada. Üürileandja ei ole kohustatud hüvitama sellise puuduse või takistuse tõttu üürniku äritegevuse peatumisest või häirimisest tulenevat kahju (sh saamata jäänud tulu). Äritegevuse seiskumisest tekkiva kahju hüvitamiseks on üürnikul õigus sõlmida ärikatkemise kindlustus.
19.4.Kostja esitatud üüripindade kuulutustest (t.lk 88-114) nähtuvalt on keskmine üürihind viidatud piirkonnas 5,38 eurot/m2/kuus. Üürilepingu punkti 3.1 kohaselt leppisid pooled üüri määrana kokku 4,8 eurot/m2/kuus. Kohus leiab, et nimetatud kuulutustega on tõendanud, et kostja tasus viidatud piirkonnas tavapärasest madalamat üüri.
19.5.Kohtu hinnangul tuleb siiski arvestada, et kostja pidi alates aprilli lõpust taluma majandustegevust takistavas ulatuses vee- ja elektrikatkestusi. Samuti oli rahvarohkete ürituste korraldamine takistatud ühe varuväljapääsu puudumisega. Kostja üüritud pinna üürihinna vahe võrreldes keskmise üürihinnaga ei ole nii suur, et sellega oleks pidanud kaasnema enamus ajal üüritud pinna kasutamise võimatus.
19.6.Lepingu punkti 7.2.5. kohaselt pidi hageja üürileandjana teatama side-, elektri- ja veekatkestustest. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt pidi hoopis kostja ürituste toimumisel paluma vee- ja elektrivarustatuse taastamist. Nimetatu ei ole kooskõlas üürilepingu mõttega, mille järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja ei ole alates 29.04.2019 taganud üüripinna kasutamise võimalust. Osundatust tulenevalt tuleb hageja üürinõue 29.04.2019 kuni 24.06.2019 jätta rahuldamata.
20.Üürinõudest
20.1.Hageja nõuab kostjalt tasumata üüriarveid 2019 märtsist kuni 24.06.2019 kokku summas 12 033,71 eurot.
20.2.Tuginedes otsuse punktile 19 leiab kohus, et hageja üürinõue on põhjendatud osaliselt 2019 märtsist kuni 29.04.2019. Kuivõrd hageja üüriarvetel märgitud üürisummad erinevad hageja 04.07.2019 arvestuses märgitud summadest, siis lähtub kohus hageja 04.07.2019 arvestusest, kuna nimetatud summa on arvetel märgitust väiksem ning 04.07.2019 arvestuse järgi on hageja üüri nõudnud ka hagis. Hageja nõuab nimetatud perioodi eest üüri kokku 8609,28 eurot (t.lk 1818 pöördel).
20.3.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja üürileandjana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja üürnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli üüri maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 8609,28 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
21.Viivisest
21.1.Hageja nõuab kostjalt viivise eest 04.07.2019 seisuga 2105,56 eurot.
21.2.Lepingu punkti 9.3 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,2% võlgnetavalt summalt päevas (t.lk 10 pöördel).
21.3.Kohus leiab, et hagejal on õigus viivist nõuda perioodi 2019 märts kuni 24.06.2019 arvete eest kuni 04.07.2019 s.o hagi esitamiseni. Kohus lähtub hageja 04.07.2019 viivisearvestusest (t.lk 18), mille kohaselt võlgneb kostja nimetatud perioodi eest hagejale 1511,99 eurot.
22.Tagatisrahast
22.1.Kostja tasus hagejale tagatisraha kokku 3000 eurot. Hageja arvestab lepingu punkti 5.4. järgi kostja tasutud tagatisraha 3000 eurot täies ulatuses tasutuks viivisenõude (2105,56 euro) ja osaliselt kommunaalteenuste nõude (894,44 euro) eest. Kostja leiab, et tagatisraha tulnuks talle tagastada.
22.2.Lepingu punkti 5.4 järgi üürniku poolt lepingu alusel üürileandjale tehtud makse arvel loetakse lepingust tulenevad kohustused täidetuks järgmises järjekorras: 1) viivised; 2) leppetrahvid; 3) kõrvalkulud; 4) üür.
22.3.Vastavalt lepingu punktile 5.4. ja arvestades hageja nõude rahuldatud osa, loeb kohus tasutuks kostja viivisenõude 1511,99 euro ja üürinõude 1488,01 euro ulatuses.
23.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi 26% ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 26% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 74% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1000 eurot (t.lk 140). Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga (26%) 260 euro ulatuses välja mõista. Jätta kostja menetluskulud 947% ulatuses hageja kanda, kuid kostjal menetluskulude puudumise tõttu hagejalt välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.