Mõista hagejalt J Klt (J K, isikukood xxx) kostja J Ä (J Ä, isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 4320,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2014. a lõpus kasvava metsa raieõiguse müügilepingu, mille alusel omandas hageja xxx kinnistul õiguse raiuda metsa 810 tm ulatuses. Kostjat esindas tehingu sõlmimisel J Ä, kes väljastas hagejale 01.12.2014 metsateatise. Hageja tasus kostjale raieõiguse eest 4000 eurot.
2.Hageja tellis osaliselt raieõiguse teostamise kompleksteenuse (metsa langetamine ja väljavedu) V S OÜ-lt, kes teostas raiet ca 370 tm ulatuses 2014. a detsembris ja 2015. a jaanuaris. Veel tellis hageja 2015. a mais ca 40 tm ulatuses küttepuude tegemise FIE J Vilt. Lisaks tellis hageja 2015. a kevadel metsaraie teenuse W G OÜ-lt, kes lõikas metsateatises määratletud alalt veel ca 320 tm puitu. Seda puitu kostja esindaja J Ä enam hagejal kätte saada ei võimaldanud. Hageja esitas tööde üleandmise akti. Ligikaudu 80 tm metsa jäi maha võtmata.
3.Hageja esitas fotod, millelt on näha langetatud puidumaterjal. Kostja esindaja kaebas hageja peale Keskkonnainspektsiooni ja keelas hagejal kinnistule igasuguse ligipääsu. Keskkonnainspektsiooni algatatud menetluse tulemusena hagejale sanktsioone ei järgnenud. Hageja on saanud omandatud 810 tm puidust kätte ainult 410 tm, ülejäänud 400 tm eest on hageja küll tasunud, kuid selles osas ei ole kostja lepingut täitnud. Hagejal ei olnud võimalik kasvava metsa raieõigust teostada, sest tal ei olnud kinnistule ligipääsu. Hageja asendas lepingu täitmise nõude kahju hüvitamise nõudega. Hageja leidis, et kostja peab talle hüvitama saamata jäänud 400 tm puidu väärtuse.
4.Vastavalt SA Erametsakeskus koostatud puiduturu hinnangule oli 2015. a küttepuidu tihumeetri hind lõpplaos ca 22 eurot. Sellest tulenevalt on metsaäärse küttepuidu tihumeetri hind (ilma veokuluta lõpplaoni) ligilähedaselt pool ehk ca 10 eurot tihumeetri kohta, mis teeb 400 tm hinnaks 4000 eurot. See on kahjusumma, mille väljamõistmist hageja nõuab.
5.Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 1. Antud juhul on kostja rikkunud kasvava metsa raieõiguse müügilepingut, sest kostja on takistanud oma kinnistule ligipääsu ja juba raiutud puidu kättesaamist. Seetõttu asendab hageja lepingu täitmise nõude kahju hüvitamise nõudega. Hageja kahjuks on 4000 eurot. Hageja on teinud kulutusi metsa raiele ja raieõiguse omandamisele, kuid kostja ei ole andnud kätte juba raiutud metsa, mis oli tegelikult juba hageja oma. Praeguseks on puit hävinud või kostja poolt minema veetud.
6.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1. Kui kostja ei oleks teinud hagejale takistusi puidu kättesaamiseks, oleks hageja saanud puidu realiseerida ja teenida tagasi kulud ning raie
soetamisele kulunud summa ehk teeninud mõistlikku tulu. Hageja palus kostjalt välja mõista 4000 eurot. Hageja viitas ka VÕS § 113 lõikele 2 ja palus kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
7.Hagiavalduse täienduses 05.07.2018 selgitas hageja, et sõlmis 27.11.2014 kostjaga suulise lepingu. Kostjat esindas J Ä. Hageja soovis vormistada kirjaliku lepingu, aga sellega ei olnud kostja esindaja nõus. Ostu-müügilepingu kinnituseks maksis hageja kostja esindajale esimese osamaksena sularahas 1 500 eurot, mille tasumise kohta on kostja esindaja andnud kirjaliku kinnitusa. Kostja tahteavalduse kinnituseks väljastas kostja esindaja hagejale metsateatise, mille alusel alustati raietöid 01.12.2014. 27. jaanuaril 2015 tasus hageja kostja esindajale teise ja viimase osamakse summas 2 500 eurot, mille kohta hageja allkirjastas sularahatseki ja kostja esindaja lubas tšeki koopia hiljem hagejale anda, kuid ei teinud seda. Teise osamakse tasumist tõendab kostja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioon. Lepingu sõlmimise üle ei ole poolte vahel vaidlust olnud.
8.Kuigi hageja sõlmis lepingu J Äga, ei tunne ta teda ega ole temaga kohtunud. Väidetav kostja esindaja J Ä tegeles kogu asjaajamisega, võttis vastu sularahas makstud osamaksed ning lubas esitada kirjaliku volituse, mida ta ei esitanud. Kuna vastavalt metsateatisele oli kinnistu omanikuks J Ä, saab ainult tema olla kostjaks.
9.10.10.2018 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja vastuväidetega. Kostja on nõustunud raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise ning selle alusel 4000 euro saamisega. Kostja on alusetult väitnud, et hageja raius tegelikult üle 810 tm puitu ja vedas selle ära. Hageja on esitanud tõendeid (V S OÜ arve, FIE J Vi arve, W G OÜ akt), millest nähtuvalt on ta saanud metsast kätte 410 tm puitu. Veel 320 tm puitu oli küll maha raiutud, kuid seda ei ole hageje kätte saanud. Lisaks jäi 80 tm puitu veel kasvama, sest seda kogust ei jõutud maha raiuda.
10.Kostja kinnitas iseenesest, et hageja on saanud metsast kätte vähemalt 410 tm puitu ja selles osas ei ole hagejal vaja oma väiteid täiendavalt tõendada (selleks olid esitatud V S OÜ ja FIE J Vi arved). Arved olid esitatud M M OÜ-le, kuna see on hageja juhitud äriühing, kes vahendas hagejale metsaraietöid, st. hageja tellis tööd alltöövõtjatelt läbi oma äriühingu M M OÜ.
11.Kostja ilmselt ei vaidlusta ka asjaolu, et hageja oli langetanud veel 320 tm puitu, mida tõendab W G OÜ akt. Olukorras, kus kostja väidab, et hageja on raiunud tegelikkuses metsast üle 810 tm puitu ning kogu puidu ära vedanud, on tegu kostja vastuväitega, mida viimane peab tõendama. Seda väidet ei ole kostja tõendanud. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et ta 410 tm ületavas osas puitu ära ei vedanud. Lisaks jäi 80 tm metsa kasvama ja kostja peab olema sellest teadlik.
12.Hageja pidas üllatuslikuks kostja väidet, et viimane ei ole teda lepingu täitmisel takistanud. Kostja kaasas hageja tööde takistamiseks Keskkonnainspektsiooni, kes peatas hagejal raieõiguse teostamise ja algatas väärteomenetluse. Vääreteokaristust hagejale ei järgnenud. Kostja kutsus korduvalt välja politseiametnikke ja pöördus Kanal2-s jooksnud saatesarja „C-Koman-do“ poole, kes on teinud sellest saatelõigu. Nendes tegevustes on osalenud kostja esindaja J Ä, kes on kostja isa. Kostja isa tegevus on omistatav kostjale.
13.Kostja aegumise vastuväitega hageja ei nõustunud. Hagi esitati 20.05.2018 Tartu Maakohtule. Kahju hüvitamise nõude aegumine algab kahjust teadasaamisest. Hageja sai sellest kõige varem teada peale Keskkonnainspektsiooni sekkumist ja väärteomenetluse alustamist/lõpetamist, kui kostja keeldus raieõiguse lepingu lõpuni täitmisest. Seega 2015. a sügisel. Kostja ei saa kahjust teadasaamist siduda metsaraie tellimisega, sel hetkel teadis hageja, et tal on kehtiv leping, mida kostja on kohustatud täitma.
14.06.05.2019 seisukohtadega koos esitas hageja täiendavaid tõendeid. Hageja esitas oma 03.09.2016 nõudekirja kahju hüvitamiseks ning 10.10.2016 nõudekirja kahju hüvitamiseks koos nende edastamist tõendavate tõenditega. Samuti esitas hageja PPA vastuse, mille kohaselt peaksid pooled vaidluse lahendama tsiviilkorras.
15.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 110 eurot tunnis ja 19,75 tunni ulatuses. Kokku on õigusabikulude summa 2172,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti palus hageja välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu.
16.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja pidas vastuse koostamiseks kulunud ajakulu 7,5 tundi liialt suureks. Vastus sisaldas alusetut aegumise vastuväidet. Hageja esindaja pidas põhjendatud ajakuluks vastuse koostamisel 1,5 tundi. Hageja 10.10.2018 seisukohtadele vastamiseks ei saanud kostja esindajal kuluda üle 2 tunni. Hageja pidas arusamatuks, milliseid kliendilt saadud täiendavaid tõendeid vaatas esindaja üle 29.03.2019. Alusetu on ajakulu tunnistaja taotluse koostamiseks, sest sellest taotlusest kostja loobus. 07.06.2019 vastuse koostamise ajakulu pidas hageja ülemmääraseks. Alusetuks kuluks pidas hageja esindaja ajakulu, mis oli vajalik kostja ja tema esindaja vaheliseks aruteluks. M OÜ arvamuse kulu on aluseu, sest arvamuse tellimine ja esitamine ei olnud vajalik. Kulu oli ka ülemäära suur. Hageja pidas ülemäära kõrgeks kostja esindaja tunnitasu suurust.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja vaidles hagile vastu, palus see rahuldamata jätta ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga metsa raieõiguse lepingu, mille alusel omandas hageja kostjalt õiguse raiuda xxx kinnisasjal metsa 810 tm ulatuses. Kostja nõustus, et hageja tasus talle lepingu alusel 4000 eurot. Kostja aga leidis, et hageja väide, mille kohaselt on kostja või viimase esindaja takistanud hagejal raiutud 320 tm puidu äravedamist, on tõendamata ja ebaõige. Kostja pidas ebaõigeks ja tõendamatuks väiteks ka hageja väidet, et viimane sai raieõiguse kasutamise tulemusena vaid 410 tm puitu. Kostja leidis, et hageja raius üle 810 tm puitu ja vedas selle ära. Hageja alustas raietöödega tegelikult juba 2014. aasta suvel.
18.Hageja väitis, et ta tellis raieõiguse teostamise kompleksteenust V S OÜ-lt, kes teostas raiet ca 370 tm ulatuses 2014. a detsembris ja 2015. a jaanuaris. Väite tõendamiseks esitas hageja V S OÜ 04.09.2015 arve nr xxx. Arvelt nähtub, et selle saajaks on M M OÜ, kellele V S OÜ on teostanud xxx kraavide puhastust. Järgmisena on hageja väitnud, et ta tellis 2015. aasta mais 40 tm ulatuses küttepuude tegemise FIE J Vilt. Väite tõendamiseks esitas hageja FIE J Vi 06.05.2015 arve. Arvest nähtub, et M M OÜ on tellinud teenustööd mahus 64 rm. Järgmisena on hageja väitnud, et ta tellis 2015. a kevadel metsaraie teenust W Gi OÜ-lt, kes lõikas metsateatises määratletud alalt ca 320 tm puitu. Väite tõendamiseks esitas hageja W G OÜ16.06.2015 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti kohaselt on W G OÜ teinud töid M M OÜ-le. Kostja leidis, et järelikult ei tõenda esitatud tõendid hageja väiteid.
19.Kostja pidas ebaselgeks, mida soovis hageja tõendada fotodega langetatud puudest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja võis lepingu alusel puid langetada. Fotod ei tõenda hageja väiteid, et kostja või kostja esindaja takistasid hageja ligipääsu kinnistule langetatud puude äravedamiseks.
20.Kostja osundas, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja langetas ja sai kätte vähemalt 410 tm puitu. Hageja nõue põhineb väitel, et kostja takistas tal lepinguga ette nähtud 320 tm puidu äravedamist ja 80 tm puidu raiumist. Kostja leidis, et neid väiteid tuleb hagejal tõendada.
21.Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja väiteil tellis ta 2015. aasta kevadel metsaraie 320 tm mahus, mille kättesaamist kostja takistas. Hagiavaldusega pöördus hageja kohtusse alles 14.06.2018. Kostja leidis, et järelikult kahju tekkis ning hageja sai sellest teada või pidi teada saama enne 14.06.2015, mistõttu on hagi esitatud TsÜS § 146 lg 1 või § 150 lg 1 kohaselt aegumistähtaega ületades.
22.Kuna hageja nõuab kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel, saaks ta seda nõuda pärast VÕS § 114 alusel täiendava tähtaja andmist. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kostjale VÕS § 114 lg 1 kohase täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Täitmata on peamine eeldus VÕS § 115 lg 1 kohase täitmise asemel kahjunõude esitamiseks. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolu, mis oli hageja väiteil käsitletav lepingu rikkumisena. Kostja pidas arusaamatuks, millist konkreetset lepingulist kohustust ta hageja arvates rikkus.
23.23.11.2018 seisukohtades kordas kostja, et ta ei nõustu hageja väidetega, milliste kohaselt sai hageja kätte vaid 410 tm puitu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milles seisnes kostja lepingu rikkumine. Hageja ei ole välja toonud, alates millisest ajast takistas kostja väidetavalt juurdepääsu kinnistule, kuigi hageja väidetest võib kaudselt järeldada, et selline takistamine toimus alates juunist 2015.
24.Hageja esitatud arved ei tõenda tema väiteid. V S OÜ esitas M M OÜ-le arve xxx kraavide puhastamise eest. Hageja on väitnud, et V S OÜ tegi raietöid 2014. a detsembris ja 2015. a jaanuaris, kuid arve on väljastatud alles 04.09.2015. Hageja on ka väitnud, et ta tellis töid oma ettevõtte M M OÜ kaudu. M M OÜ on aga kantud äriregistrisse alles 14.07.2015 ja sai alates sellest ajast õigusvõime. Järelikult ei olnud võimalik, et V S OÜ osutas M M OÜ-le teenuseid 2014. a detsembris ja 2015. a jaanuaris.
25.Samal põhjusel ei saanud hageja tellida M M OÜ kaudu W Gi OÜ kaudu väidetavat puude langetust ja kokkuvedu, nagu hageja hagiavalduse lisana 4 esitatud akti kaudu soovib näidata. Antud akti kohaselt pidi teenuse osutamine W Gi OÜ poolt M M OÜ-le olema toimunud ajavahemikul 01.03.2015 – 01.06.2015. Kuna M M OÜ õigusvõime tekkis alates 14.07.2015, ei olnud selline tehing võimalik. Alusetu on ka hageja väide, et ta tellis 2015. a mais 40 tm ulatuses küttepuude tegemise FIE J Vilt, kuna J V kanti FIE-na äriregistrisse alates 17.02.2016. Järelikult on hageja esitatud aktid ja arved fiktiivsed ja ebausaldusväärsed. Kostja pidas võimalikuks ka tõendite võltsimist. Tõendid ei tõenda, et hageja on saanud kätte vaid 410 tm puitu.
26.Kostja ei nõustunud, et tema peab tõendama seda, kui palju puitu hageja tegelikult maha raius. Kuna hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude, tuleb tal tõendada selle nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud. Kostja pöördus eksperdi poole, et välja selgitada hageja raiutud kasvava metsa koguse.
27.M M OÜ ja M OÜ on viinud läbi objekti ülevaatuse, kogunud andmed ning koostanud selle põhjal eksperdiarvamuse xxx kinnisasjal 2014 – 2015 toimunud raietegevuse kohta. Läbi viidud analüüsi tulemusel selgus, et xxx kinnisasjal 2014 – 2015 toimunud raietegevuse tulemusel on raiutud 856 tm kasvavat metsa, millest saadi 575 tm sortimete. Poolte puudub vaidlus selles, et lepingu esemeks oli 810 tm (kasvava metsa) raieõigus. Seega järeldub, et hageja oli kostja kinnisasjalt maha raiunud kasvavat metsa isegi rohkem kui lepinguga lubatud. See lükkab ühtlasi ümber hageja väite, et ta ei ole saanud kogu lepingu järgset mahtu metsa maha raiuda.
28.Kostja ei takistanud hagejal puidu äravedamist. Politsei- ja Piirivalve Amet on 05.11.2018 kirjas nr 2.1-3/31938-2 kinnitanud, et 24.08.2015 on J Ä on pöördunud seoses tõenäolise kostja tegevusega xxx kinnisajal PPA poole ning seejärel pöördus PPA poole 02.09.2015 kostja. PPA kinnitab, et politseiametnikud käisid objektilt kohal ning tuvastasid, et J K tellimusel töötasid
seal kaks sõidukit. Seega sai hageja kinnistul segamatult töötada veel augustis ja septembris 2015 ja kostja tegevus teda ei takistanud.
29.29.03.2019 seisukohtades rõhutas kostja, et ta on esitanud ekspertarvamuse maha raiutud puidu koguse kohta ning selle kohta, et hageja sai kinnistul tegutseda maha raiutud puidu äravedamiseks veel 2015. a augustis ja septembris. Kostja selgitas, et metsa maha raiumisele järgneb tavapäraselt maha raiutud puude vedamine ladustamisplatsile. Seejärel tükeldamine ja sorteerimine ning äravedu. Maha raiutud puidumaterjal ladustati hageja poolt kolmes kohas ehk xxx ladustamisplatsil, xxx ladustamisplatsil ja xxx ladustamisplatsil. Kostja esitas fotod nimetatud ladustamisplatsidelt perioodil juunist kuni august 2015. Lisatud fotoseeriates on igas veerus fotod vastavast ajaperioodist. Fotode põhjal saab järeldada, et kogu nimetatud ajaperioodi vältel on maha raiutud ja ladustatud puitmaterjaliga toimunud eelnevalt nimetatud tegevused (tükeldamine ja sorteerimine ning äravedu), mille tulemusel on ladustamisplatsil olev puitmaterjal järk-järgult vähenenud. Seega oli hagejal võimalus maha raiutud puitu ladustamisplatsidel töödelda ning ära vedada.
30.Fotodel on näha, et Suurel ladustamisplatsil on toimunud puitmaterjali ladustamine, töötlemine ning järkjärguline vähenemine perioodil juuni – august 2015. Xxx ladustamisplatsil on toimunud ladustatud puitmaterjali ladustamine, töötlemine ning järkjärguline vähenemine. Seejärel külvati sinna vili, mille kasvamist on augustis 2015 näha. Teeäärsel ladustamisplatsil on toimunud puitmaterjali ladustamine, töötlemine ning järkjärguline vähenemine perioodil juuni – juuli 2015. Samuti tegutses seal veel 02.09.2015 hageja tellimusel puidu hakkemasinaga veok.
31.07.06.2019 seisukohtades juhtis kostja tähelepanu, et oma teises nõudekirjas 10.10.2016 nõudis hageja kostjalt võlgnevuse tasumist alusetu rikastumise alusel, millest võib järeldada, et tema hinnangul puudus poolte vahel lepinguline suhe. Nõudekirjast ei tulene, et hageja oleks kostjale andnud täitmiseks täiendava tähtaja.
32.Hageja on esitanud Keskkonnainspektsiooni 14.05.2019 vastuskirja nr 12-2/19/2986-2 tema infopäringule. Kostja viitas punktile 3, kus Keskkonnainspektsioon on selgitanud, et inspektsioon küll peatas raietegevuse, aga pärast J Ä ja hageja ülekuulamist avaldas J Ä soovi raietegevust jätkata ning kuna vajalikud asjaolud olid selgunud, võis metsa majandamist jätkata. See tõendab, et pärast Keskkonnainspektsiooni poolt läbi viidud menetlustoiminguid puudusid hagejal takistused, mida hageja kostjale ette heidab.
33.Kostja leidis jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud neid ettevalmistusi, mis oleksid talle andnud õiguse nõuda saamata jäänud tulu. Hageja väitis, et saamata jäänud 400 tm puidust jäi tal 320 tm ära vedamata ja 80 tm sootuks maha raiumata. Kui hageja faktiväited oleksid tõendatud, hoidis hageja kokku maha raiutud ja maha raiumata jäänud puidu kokkuvedamise kulu ning maha raiumata puidu raiekulu.
34.Vastavalt kostja esitatud eksperdiarvamuse lisale 3.11 oleks 400 tm kokkuveokulu (7 eurot tm kohta) 2800 eurot ja 80 tm raiekulu (5 eurot tihumeetri kohta) 400 eurot, kokku seega 3200 eurot. Lisaks hoidis hageja kokku kogu selle puidu äravedamise kulu, mille hinnanguline maksumus olnuks 1200 eurot. Kokku hoidis hageja sellega kokku 4400 eurot. See tähendab, et isegi kui hageja kahjunõue oleks põhjendanud, tuleks nimetatud säästetud kulu VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata.
35.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja ei ole täpsustanud, palju tal iga toimingu jaoks aega kulus. 08.04.2019 istung kestis 68 minutit ja ajakulu 4,5 tundi on järelikult põhjendamatult suur. Ka 14.10.2019 istung kestis 73 minutit, mitte 4 tundi ja 20.01.2020 istung kestis 50 minutit, mitte 3,5 tundi.
36.Kostja palus menetluskuludena välja mõista hagejalt õigusabikulud ja kulud ekspertarvamusele. Õigusabi osutati hinnaga 145 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Ekspertarvamuse koostamisele kulus 570 eurot ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 684 eurot. Õigusabi osutamiseks kulus kokku 26 h 03 min ja tasu suurus koos käibemaksuga on 4706,70 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku on menetluskulud 5390,70 eurot.
37.Vastuse koostamiseks ja hagiga tutvumiseks kulus 7 h 30 min. Hageja 10.10.2018 seisukoha läbivaatamiseks ja kliendile selgitamiseks kulus 1 h 15 min. 20.11.2018 kulus tõendite kogumisele ja vastuse koostamile 5 h 45 min. 29.03.2019 kulus kliendi saadetud tõendite analüüsiks ja taotluse koostamiseks 2 h 45 min. 08.04.2019 istungiks valmistumiseks kulus 1 h 20 min. Istungil osalemiseks 1 h 08 min. Hageja 06.05.2019 taotluste läbivaatamiseks ja kliendile selgitamiseks kulus 45 min. Kliendiga nõupidamiseks ja vastuse koostamiseks kulus 2 h 25 min. 14.10.2019 istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja istungil osalemiseks 1 h 10 min. 20.01.2020 istungiks valmistumiseks kulus 1 tund. Lisaks palus esindaja arvesse võtta istungil esindamise aega. Kostja palus menetluskulude summalt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
39.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja, keda esindas J Ä, sõlmisid 2014. a suuliselt kasvava metsa raieõiguse müügilepingu, mille alusel omandas hageja õiguse raiuda 810 tm ulatuses metsa xxx kinnistul; 2) kostja väljastas hagejale 01.12.2014 metsateatise; 3) hageja tasus kostjale raieõiguse müügi eest 4000 eurot; 4) kostja esindaja pöördus 2015. aasta suvel Keskkonnainspektsiooni poole, kes esitatud avalduse menetluse ajaks peatas kinnistul raietegevuse.
40.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut viisil, et takistas hagejal kokku lepitud raiemahu teostamist ning kas seetõttu peab kostja hagejale hüvitama viimase nõutud kahju ning tasuma viivist.
41.Hageja väitis, et kokku lepitud raiemahust jäi tal raiumata 80 tm puitu. Lisaks ei saanud hageja kostja kinnistult kätte 320 tm puitu, mis oli maha raiutud. Seega sai hageja lepingu alusel kätte 410 tm puitu ja 400 tm jäi saamata. Kostja takistas hagejal lepingu täitmist, pöördus Keskkonnainspektsiooni poole ega lubanud hagejat kinnistule. Hageja kahjuks on 400 tm puidu hind 2015. aastal ilma veokuluta lõpplaoni.
42.Kostja leidis, et hageja väited 400 tm puidu saamata jäämise ja lepingu täitmise takistuste tegemise kohta on ebaõiged. Hageja raius tegelikult üle 810 tm puitu ja vedas selle ära. Hageja esitatud tõendid teostatud raiemahu kohta on ebausaldusväärsed. Hageja ei ole välja toonud, milles seisnes kostja lepingu rikkumine. Täiendavat tähtaega lepingu rikkumise lõpetamiseks hageja kostjale ei andnud. Hageja esitas saamata jäänud tulu nõude, kuid ei tõendanud selle nõude esitamise eeldusi. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et need on põhjendatud ning tõendatud.
43.Lisaks leidis kostja hageja nõudele vastu vaieldes, et see on aegunud. Hageja pidi kostja väidetavast lepingu rikkumisest teada saama enne 14.06.2015 ning hagi on kohtusse esitatud aegumisega alles 14.06.2018. Kohus kostja aegumise vastuväidetega ei nõustu.
44.Vaidlus puudub selle üle, et hageja esitas kostja vastu tehingust tuleneva kahju nõude. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Seejuures on ebaõige hageja viide TsÜS § 150 lõikele 1, mis reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega. Üksnes asjaolu, et hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise tulemusena kahju hüvitamist, ei muuda tema nõuet deliktiliseks nõudeks.
45.TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lisaks tuleneb TsÜS § 147 lõikest 2, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
46.Hageja menetluse kestel esitatud väidetest võib järeldada, et Keskkonnainspektsioon peatas raie 15.06.2015. Antud kuupäeva seostab hageja kostjale etteheidetava tegevusega. Järelikult sai hageja kostja lepingu rikkumisest teada nimetatud ajal ning pidi seejärel andma kostjale mõistliku tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Alles pärast vastava aja möödumist muutus hageja lepingust tulenev nõue sissenõutavaks. Järelikult ei saanud kolmeaastane aegumistähtaeg hakata hageja suhtes kulgema enne 15.06.2015. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtu poole 20.05.2018 ehk igal juhul enne aegumistähtaja möödumist. Seega ei ole hageja nõue aegunud ja kohus ei saa nõuet jätta rahuldamata aegumise tõttu. Küll aga nõustub kohus kostja väidetega, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et muud nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud.
47.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 näeb ette, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja esitas kohtule metsateatise (toimiku lk 5, lk 28), mille oli väljastanud kostja xxx kinnistul raieõiguse teostamiseks 01.12.2014. Lisaks esitas hageja kohtule kostja esindaja J Ä käsikirjalise kinnituse (toimiku lk 42), mille kohaselt sai viimane hagejalt 27.11.2017 1500 eurot. Kostja esitas Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni (toimiku lk 43) hagejaga raieõiguse müügilepingu sõlmimise kohta 01.02.2015 810 tm ja 2500 euro osas. Pooled ei vaidle selle üle, et nendevahelise lepingu kohaselt pidi kostja võimaldama hagejale 810 tm puidu raiumise ja ära vedamise kostjale kuulunud kinnistult. Pooled ei vaidle, et kostja sai hagejalt lepingu alusel 4000 eurot. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks hageja väidetud ulatuses ehk 400 tm ulatuses jätnud oma lepingulised kohustused täitmata ehk takistanud hagejal puidu raiumist ja äravedamist.
48.Hageja väitis, et ta sai lepingu alusel raiuda ning ära vedada vaid 410 tm puitu. 80 tm puitu jäi hagejal raiumata ning 320 tm puitu sai ta raiuda, kuid ei saanud ära vedada. Kohus leiab, et vähemalt nende asjaolude osas lasus hagejal oma väidete tõendamise kohustus, kuid hageja esitatud tõendid väiteid ei tõenda.
49.Hageja esitas raiutud ja äraveetud puidu koguse tõendamiseks kohtule V S OÜ 04.09.2015 arve M M OÜ-le xxx kraavide puhastuse eest summas 960 eurot (toimiku lk 6, lk 29). Kohus nõustub kostja väitega, et arve ei kajasta ega tõenda kuidagi metsas puidu raiumist ega äravedu. Lisaks esitas hageja kohtule FIE J Vi 06.05.2015 arve M M OÜ-le 64 rm teenustöö eest summas 350 eurot (toimiku lk 7, lk 30). Kohus nõustub ka siinkohal kostja väitega, et arve sisust ei ole võimalik mõista, milles täpselt seisnes osutatud teenus. J V kanti füüsilisest isikust ettevõtjana
äriregistrisse 17.02.2016 (toimiku lk 70) ning seega ei saanud antud isik esitada arvet juba 06.05.2015.
50.Hageja esitas 16.06.2016 M M OÜ ja W Gi OÜ vahel koostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akt tööde kohta perioodil 01.03.2015 kuni 01.06.2015 (toimiku lk 8, lk 31). Tööde sisuks on märgitud selle pöördel 320 tm puude langetus ja kokkuvedu. Samas nähtub äriregistri väljavõttest (toimiku lk 69), et äriühing M M OÜ kanti registrisse alles 14.07.2015. Seega on põhjendatud kostja väited, et antud äriühing ei saanud tellida ega töid vastu võtta enne 14.07.2015 ei FIE J Vilt ega W Gi OÜ-lt. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja esitatud tõendid maha raiutud ja ära veetud puidu koguse kohta on ebausaldusväärsed. Esitatud tõendid ei tõenda hageja väiteid selle kohta, kui palju puitu ta lepingu alusel raiuda ja ära vedada sai.
51.Lisaks esitas hageja kohtule fotod (toimiku lk 9-12 ja 13-15, lk 32-33 ja 34-35). Fotodelt nähtuvad langetatud puud, kuid ainuüksi fotodest ei saa kohus järeldada, kui palju puitu on langetatud ning ära veetud ja kui palju mitte. Seega ei ole hageja kokkuvõttes tõendanud oma väiteid, et ta sai lepingu alusel kätte vaid 410 tm puitu.
52.Kostja esitas 20.11.2018 M OÜ eksperthinnangu xxx kinnistu katastriüksusel aastatel 2014 kuni 2015 teostatud lageraie mahu, sortimentide koguse ja sortimentide müügist saadud tulu määramiseks (koos lisadega toimiku lk 71-89). Eksperthinnang koostati muuhulgas objekti ülevaatuse ja aastatel 2014 kuni 2017 tehtud satelliidifotode ning ortofotode alusel. Samuti arvestati kostja metsateatist. Eksperthinnangus on leitud, et lageraiega hõlmatud eraldiste kogupindala oli 4,5 ha. Raiumist alustati pärast 17.05.2014 ning lõpetati enne juulit 2015. Raie tulemusena raiuti eksperthinnangu kohaselt 856 tm kasvavat metsa, millest saadi 575 tm sortimente. Sortimentide kogus ei sisaldanud raiejäätmeid. Raiutud sortimentide müügitulu oli 2014. a juuni keskmiste hindadega 7959 eurot. 2018. aastal oleks hinnaks olnud 13 136 eurot, arvestamata raiejäätmete koguseid ja nendest saadavat tulu. Seega tõendab kostja esitatud tõend, et kostja väljastatud metsateatise alusel raiuti tegelikult metsa lepingus kokku lepitust suuremas mahus ehk 856 tm ulatuses. Vastupidist ei tõenda hageja esitatud tõendid.
53.Lisaks esitas kostja fotod xxx ladustamisplatsi seisukorra kohta augustis 2015, Xxx ladustamisplatsi kohta juunist kuni augustini 2015, xxx ladustamisplatsi kohta juunist kuni augustini 2015 ning hakkemasina kohta xxx ladustamisplatsil 02.09.2015 (toimiku lk 105-108). Fotodest võib järeldada, et platsidele ladustatud puitmaterjali veeti suve jooksul järk-järgult ära ning hageja tellitud tehnika töötas platsil veel 02.09.2015. 08.04.2019 istungil möönis hageja, et ta on saanud puidu kätte esimeselt ja kolmandalt laadimisplatsilt. Hageja ei vaielnud vastu, et fotod olid tehtud kohtadest, kuhu ta langetatud puitu ladustas. Kohus leiab, et arvestades kostja esitatud tõendeid, oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, milles täpselt seisnes kostjale etteheidetav rikkumine ja kuidas takistas kostja hagejal langetatud puidu äravedu teiselt laadimisplatsilt, kuid seda hageja tõendanud ei ole. Lisaks oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, millal ja millise täiendava tähtaja ta andis kostjale väidetava lepingu rikkumise lõpetamiseks.
54.Nimelt näeb VÕS § 114 lg 1 ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib
kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
55.Riigikohus on samuti selgitanud, et kahju nõude võib üksnes erandina esitada ilma täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Kahju hüvitamise nõude käsitlemisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas ja millal on kostja hagejat puudustest, mille eest ta nõuab kahju hüvitamist, teavitanud ning kas hageja parandas need puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (RK TKo 2-16-12587, p 12).
56.08.04.2019 eelistungil (toimiku lk 110-111) selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua ja tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et kostja rikkus lepingut. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et ta ei ole saanud 400 tm puitu kätte vaatamata kostja vastuväidetest ja tõenditest nähtuvale. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust tõendada ja välja tuua, millal anti kostjale lepingu täitmiseks VÕS § 115 lg 2 kohane täiendav tähtaeg. 14.10.2019 eelistungil (toimiku lk 132-134) selgitas kohus uuesti hagejale vajadust välja tuua ning tõendada, milles seisnes kostjale etteheidetav lepingu rikkumine. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja väiteid selle kohta, et tal jäi osa puitu saamata. Hageja väited selle kohta, milles seisnes kostjale etteheidetav rikkumine, jäid üldsõnalisteks ja vastuolulisteks. Kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmist hageja ei tõendanud. Hageja ei ole põhistanud, miks või millal minetas ta huvi väidetavalt raiutud ja kätte saamata puidu vastu ning asendas oma lepingu täitmise nõude kahju hüvitamise nõudega.
57.Hageja seostas kostja rikkumist eeskätt sellega, et tema pöördumise tõttu peatas Keskkonnainspektsioon kinnistul raie teostamise. Keskkonnainspektsiooni 14.05.2019 vastusest hageja esindaja järelpärimisele (toimiku lk 122) nähtub, et Keskkonnainspektsioon alustas kostja esindaja suulise pöördumise alusel väärteomenetluse. Asjaolude selgitamiseks peatas Keskkonnainspektsioon tõepoolest raietegevuse. Pärast J Ä ülekuulamist 22.06.2015 ja hageja ülekuulamist 19.06.2015 avaldas kostja esindaja soovi raietegevust jätkata. Kuna vajalikud asjaolud olid selgunud, võis kostja esindaja Keskkonnainspektsiooni hinnangul metsa majandamist jätkata. Sündmused fikseeriti hageja ja kostja esindaja ütluste protokollimisega, millised olid lisatud Keskkonnainspektsiooni vastusele (toimiku lk 123-127).
58.Kohus leiab, et Keskkonnainspektsiooni tegevus raie peatamisel ei ole omistatav ega ette heidetav kostjale. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, milline oli kostja esindaja pöördumise sisu ja millisel põhjusel väärteomenetlust läbi viidi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja esindaja oleks inspektsiooni poole pöördudes esitanud valeväiteid. Olulisem on aga kohtu hinnangul see, et vaatamata raietegevuse ajutisele peatamisele sai hageja raiet jätkata. Kostja esitatud M OÜ hinnangust nähtub, et raiet teostati lepingus kokku lepitud mahtu ületades. Järelikult ei toonud kostja tegevus Keskkonnainspektsiooni poole pöördumisel mistahes viisil kaasa seda, et hageja ei oleks saanud raiet kokku lepitud mahus jätkata.
59.Politsei- ja Piirivalveamet vastusest kostja teabenõudele 05.11.2018 (toimiku lk 90) nähtub muuhulgas, et 02.09.2015 teatas kostja metsa kõrval hakkemasina töötamisest. Kontrollimisel tuvastati, et tööde tellijaks oli hageja ja poolte vahel oli tsiviilvahekord. Seega saab kostja esitatud tõenditest selgelt järeldada, et hageja korraldusel jätkati metsatöid pärast Keskkonnainspektsiooni sekkumist. Seda, millised takistused oleksid hagejal olnud pärast väärteomenetluse lõppemist puidu raiumisel ja raiutud puidu äravedamisel, ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele välja toonud ega tõendanud. Mistahes kostjast tingitud takistusi puidu äravedamisel ei saa järeldada ka hageja esitatud fotodest (toimiku lk 9-12 ja 1315, lk 32-33 ja 34-35), kust muuhulgas nähtub silt „Eramaal viibimine keelatud“. Hageja on ise nõustunud, et ta sai lepingu alusel ära vedada 2015. aastal vähemalt 410 tm puitu. Järelikult ei takistanud silt, mis hageja esitatud fotodest nähtuvalt oli paigaldatud juba 2015. aastal, hageja tegevust lepingu täitmisel.
60.Muus osas ei ole hageja suutnud selgelt välja tuua, milles seisnes kostjale etteheidetav tegevus, millega viimane lepingu täitmist takistas. Hageja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti vastuse oma teabenõudele (toimiku lk 120), milles talle teatati, et politsei andmebaasis ei ole registreeritud hageja kohta 02.09.2015 ja 24.08.2018 väidetavalt esitatud kaebusi. Samas on hageja ise möönnud, et politsei raietegevust ei takistanud, mistõttu on hageja selgelt määratlemata etteheited kostja politsei poole pöördumiste osas asjakohatud.
61.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuulu mistahes osas rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus temaga sõlmitud lepingut ning selle rikkumise tõttu jäi hagejal saamata 400 tm puitu. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud kostja lepingu rikkumist, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et ta oleks mistahes viisil andnud kostjale täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks.
62.03.09.2016 saatis hageja ise kirja kostja esindajale, mille ta pealkirjastas „võlanõudena“. Antud kirjas viitas hageja sellele, et tal jäi raieõiguse ostuga omandatud puitmaterjal kätte saamata, millest tulenevalt nõudis hageja kahju hüvitamist 4000 eurot. Lisaks soovis hageja saada töötasu langetatud puitmaterjali eest, milline oli kirja kohaselt ladustatud kostja kinnistule. Hageja ja tema esindaja pöördumistest ei nähtu, et hageja oleks andnud kostjale täiendava tähtaja lepingu rikkumise lõpetamiseks. Hageja nõudis esmases pöördumises kostjale koheselt rahalise hüvitise tasumist.
63.10.10.2016 saatis hageja uue nõudekirja esindaja kaudu (toimiku lk 118). Selles nõudekirjas leidis hageja, et hagejal on kostja esindaja vastu õigusliku alusetu saamisest tulenev rahaline nõue 5500 eurot. Nõudekirjast ei ole võimalik mõista, kas väidetav nõue on üldse seotud käesolevas asjas esitatud hagi nõudega, sest puuduvad mistahes põhistused ning ka viited poolte vahel sõlmitud metsa raieõiguse võõrandmise lepingule. Seega ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt lepingu rikkumise lõpetamist ja väidetavalt saamata jäänud puidu väljaandmist.
64.20.01.2020 istungil vande all antud ütlustes avaldas hageja (toimiku lk 143), et ta helistas kostja esindajale 11.11.2015, sest ta oli saanud Keskkonnainspektsioonist otsuse kätte 04.09.2015. Telefoni teel oli hageja küsinud kostja esindajalt, kuidas asja lahendada. Kostja esindaja keeldus hageja ütluste kohaselt kõigest, sealhulgas kinnistule juurdepääsu andmisest. Samas avaldas hageja, et raie takistuseks oli Keskkonnainspektsiooni raiekeeld. Kohus leiab, et hageja vande all antud ütlused ei tõenda kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Esiteks ei avaldanud hageja ka vande all, et oleks kostjalt telefonikõnes selgelt nõudnud lepingu täitmist. Teiseks on hageja vande all antud ütlused kohtu hinnangul vastuolus asjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub eelnevalt viidatud Politsei- ja Piirivalveameti vastusest (toimiku lk 90), et hageja tellitud sõidukid tegelesid puidu hakkimisega juba 02.09.2015 ehk enne, kui hageja väidetavalt ise teada sai Keskkonnainspektsiooni nõusolekust tööde jätkamiseks. Kuna hageja vande all antud ütlused on vastuolus asjas kogutud tõenditega, ei tõenda need kohtu hinnangul hageja väiteid kostjale täiendava tähtaja andmise kohta ja on ebausaldusväärsed.
65.Ühtlasi nõustub kohus ka kostja väidetega, et sisuliselt esitas hageja kohtule saamata jäänud tulu nõude, nõudes väidetavalt saamata jäänud puidu turuväärtuse hüvitamist. VÕS § 128 lg 4 näeb ette, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muuhulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RK TKo 3-2-1-55-11, p 12, 3-2-1-157-15, p 13). Kohus selgitas hagejale 08.04.2019 eelistungil (toimiku
lk 110-111) vajadust välja tuua ja tõendada, milliseid ettevalmistusi ta tegi tulu saamiseks. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja oma nõuet täiendavalt.
66.Oma kahjunõude tõendamiseks esitas hageja üksnes SA Xxx puiduturu hinnangu 2015. a kohta (toimiku lk 16-17, lk 36-37) erinevat liiki puidu hindade kohta 2015. a. Hagiavalduses märkis hageja, et antud tõendi järgi on ta arvestanud hinnaks ilma veokuludeta 10 eurot tihumeetri kohta. Kostja viitas aga sellele, et VÕS § 127 lõikele 5, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
67.Kostja viitas M OÜ eksperthinnangu (toimiku lk 71-89), mille kohaselt oleks 400 tm kokkuveokulu olnud 7 eurot tm kohta ja kokku 2800 eurot ning 80 tm raiekulu olnud 5 eurot tihumeetri kohta ja kokku 400 eurot. Seega säästis hageja kulusid kogumis 3200 euro ulatuses. Lisaks hoidis hageja kokku kogu puidu äravedamise kulu, mille hinnanguline maksumus olnuks 1200 eurot. Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja ei ole oma kahju nõude esitamisel arvestanud kulusid, mida ta tegelikult säästis. Kokkuvõttes leiab kohus, et ka hageja kahju nõue on tõendamata. Kõiki eeltoodud põhjendusi kogumis arvestades tuleb hageja kahju nõue 4000 eurot jätta rahuldamata, sest ükski nõude rahuldamise eeldus ei ole tõendatud. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kahju nõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.
68.20.01.2020 toimunud põhiistungil loobus kostja taotlusest kuulata tunnistajana ära J Ä. Lisaks ei olnud tunnistaja tervislikel põhjustel ka istungile ilmunud. Hageja esitas sellele vastuväite ja leidis, et tõendist loobumiseks on vajalik tema nõusolek.
69.Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus. Seega ei ole tõendiks mitte tunnistaja taotlus, vaid juba antud tunnistaja ütlused. TsMS § 242, millele viitas hageja, näeb ette, et tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud sättest ei tulene, et tõendi taotlusest ei võiks pool loobuda. Olukorras, kus pool tõendi taotlusest loobub, on teisel poolel võimalik ise vastav taotlus esitada. Hageja aga ei esitanud taotlust kuulata tunnistajana üle J Ä. Hageja ei toonud esile ühtegi asjaolu, mida ta antud tunnistaja ütlustega tõendada sooviks. Kostja taotlusele tunnistaja ülekuulamiseks vaidles hageja 08.04.2019 eelistungil vastu (toimiku lk 111). Seega on hageja vastuväited kohtu tegevusele alusetud.
70.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
71.Kostja palus menetluskuludena välja mõista hagejalt õigusabikulud ja kulud ekspertarvamusele. Õigusabi osutati hinnaga 145 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Ekspertarvamuse koostamisele kulus 570 eurot ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 684 eurot. Õigusabi osutamiseks kulus kokku 26 h 03 minutit ja tasu suurus koos käibemaksuga on 4706,70 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku palus kostja hagejalt menetluskuludena välja mõista 5390,70 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista esindaja viimasel
istungil osalemise kulu, arvestades tunnitasu suurust ja istungi kestvuse aega. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
72.Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas keskmise vandeadvokaadi tunnitasu suurusega analoogilistes vaidlustes. Kostja esindamiseks vajalike menetlusdokumentide koostamise aeg ning kohtuistungil osalemise aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja esindaja põhistamata väitega, et kostja esindaja tunnitasu on liialt suur. Ainuüksi asjaolu, et kostjat esindanud advokaadi tunnitasu on hageja esindaja tasust suurem, ei muuda tasu suurust põhjendamatuks.
73.Kohus ei nõustu ka hageja esindaja põhistamata väidetega, milliste kohaselt oleks kostja esindajal pidanud kogu vaidluse kestel kuluma menetlusdokumentide koostamisel vaid mõned tunnid. Kohtu hinnangul ei seisne menetlusdokumentide koostamise ajakulu mitte üksnes dokumendi vormistamises, vaid vastaspoole seisukohtade analüüsis, õigusliku hinnangu andmises ning tõendite kogumises ja hindamises. Kohus osundab, et kostja esindaja ajakulu on samas suurusjärgus võrreldes hageja esindaja ajakuluga ning seda olukorras, kus hageja lepinguline esindaja ei koostanud hagiavaldust ega ühtegi menetlusdokumenti enne 08.04.2019 eelistungit. Hageja esindaja etteheited M OÜ arvamusele on arusaamatud, sest tegemist oli põhjendatud ja asjakohase tõendiga, mis tõendab kostja vastuväiteid.
74.Kogumis loeb kohus kostja esindaja õigusabi kulu põhjendatuks. Õigusabi kulule lisandub esindaja kulu viimasel istungil osalemisega seoses. Kuna 20.01.2020 istung kestis 1 h 50 min, on esindaja täiendav kulu sellel osalemisega seoses 1 h 50 min x 145 euroga = 265,83 eurot ilma käibemaksuta ja 319 eurot koos käibemaksuga. Kogumis on kostja õigusabikulud põhjendatud 4706,70 eurot + 265,83 eurot = 4972,53 euro ulatuses. Koos ekspertarvamuse kuludega on kostja menetluskulud põhjendatud summas 4972,53 eurot + 684 eurot = 5656,53 euro ulatuses.
75.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et menetluskulude hagejalt väljamõistmisel tuleb arvestada tsiviilasja hinda. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Käesoleva asja puhul ei ole tegemist vaidlusega, mille eriline keerukus või suur maht õigustaksid hagi hinnast suurema menetluskulu väljamõistmist. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud, mis vastavad hagi hinnale ehk 4320,80 eurole. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 4320,80 eurot.
76.Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 4320,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.