Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts taotleb kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist, kuna võlgnik on tema hinnangul rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ja ei ole teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja täita võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja heitis 27.09.2019 saadetud seisukohas võlgnikule ette, et võlgnik ei ole eelviidatud perioodil olnud huvitatud pikaajalisest töösuhtest ning piirdus vaid oma majandusliku seisundi ajutise parandamisega, mis ei viinud võlausaldajate nõuete täitmiseni. Samuti on võlausaldajal kahtlus, et võlgnik võib teenib lisasissetulekut, millest ta ei ole kohtule ja võlausaldajatele teada andnud. Seega leiab võlausaldaja, et võlgniku halb majanduslik seisund on ilmselt tahtlikult tekitatud ning viidab võlgniku poolt sissetulekute võimalikule varjamisele. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on kohtu hinnangul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole varjanud oma tulusid ning vara. Võlgnik on kohtu hinnangul teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses tasuda. Arvestada tuleb siiski, et tegemist on pensionäriga. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts on küll kohtule esitanud seisukoha, milles ta avaldab kahtlust, et võlgnikul on varjatud tulusid, kuid kohtu hinnangul on tegemist vaid oletustega. Käesolevas kohtuasjas ei ole kohus tuvastanud, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või neid varjanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et A H on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A H tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.