2-13-22874/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

AH kohustused kogutud andmete kohaselt on kokku 205 434.66 eurot. Võlgniku varad Järelepärimiste teel kogutud informatsiooni kohaselt on AH varaks 1⁄2 kaasomand kinnistust asukohaga XXX, mille väärtuseks on arestimisakti alusel hinnatud 4 500 eurot. Lisaks omab AH töökohta, misläbi ka püsivat igakuist sissetulekut, töölepingust nähtuvalt on põhipalk 383.47 eurot (6 000 krooni). Ajutine haldur märgib, et Maksu- ja Tolliameti poolt, seisuga 12.06.2013.a., edastatud andmetel on AH palk perioodil 01.2013-05.2013 kokku 3 000 eurot, s.o 600 eurot ühes kuus, mitte 383.47 eurot. Lisaks märgib ajutine haldur, et lähtuvalt perekonnaseaduse § 27 lg 2 p-st 2 ei kuulu tasuta käsutuse, sh kinke, teel omandatud kaasomand ühisvara hulka ning tegemist on AH lahusvaraga. Antud asjaolusid välistavaid dokumente ei ole ajutisele haldurile esitatud. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutise halduri poolt kogutud andmetel on AH’l vara (kinnistu 1⁄2 kaasomand, väärtusega 4 500 eurot ja igakuine sissetulek), mille arvelt on võimalik võlausaldaja nõuet, summas 205 434.66 eurot, osaliselt rahuldada. Arvestades, et AH kohustused ületavad vara väärtust, on ajutine haldur seisukohal, et AH ei ole suuteline täitma temal olevaid kohustusi täies ulatuses. AH varaks on igakuine sissetulek ning 1⁄2 kaasomandist XXX asuvast kinnistust, registriosa nr XXX. Muu vara, mille arvelt nõudeid rahuldada, puudub. AH selgituste kohaselt tekkis tema maksejõuetus eelmise pankroti välja kuulutamisega ja kuna Maksu- ja Tolliameti nõue on kaitstud ja täitmisele pööratav, siis ei ole tema maksejõulisus taastunud. Ajutise halduri hinnangul on AH maksejõuetuse tekkimise põhjuseks maksukohustuste tasumata jätmine ning Maksu- ja Tolliameti korralduse täitmata jätmine, millest tulenevalt esitati AH ehitus FIE suhtes pankrotiavaldus ning (2004. aastal) kuulutati välja pankrot. AH ehitus FIE pankrotimenetlus lõpetati peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. AH ehitus FIE on äriregistrist kustutatud XXX.a. Ajutine haldur on seisukohal, et AH on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Lõplikku seisukoha maksejõuetuse põhjuste osas annab ajutine haldur pankrotimenetluse jooksul läbiviidava analüüsi tulemusel pankrotimenetluse lõpus. Ajutine haldur ei ole arvamuse koostamise käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Arvestades, et AH’l on vara, mille arvelt on võimalik rahuldada osaliselt võlausaldaja nõuet, on ajutine haldur seisukohal, et AH suhtes tuleb kuulutada välja pankrot. AH on koos pankrotiavaldusega esitanud ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Käesoleval ajal puuduvad ajutisel halduril andmed selle kohta, mis välistaksid füüsilisest isikust võlgniku kohustuste vabastamise menetluse algatamise. Juhul, kui kohus otsustab võlgniku pankroti

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et AH majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. AH’l puudub vara, mille arvelt täielikult rahuldada võlausaldajate nõudeid. AH varaks on igakuine sissetulek ning 1⁄2 kaasomandist XXX asuvast kinnistust, registriosa nr XXX, mille arvelt on võimalik võlausaldaja nõuet, summas 205 434.66 eurot, osaliselt rahuldada. Muu vara, mille arvelt nõudeid rahuldada, puudub. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei vaielnud sellele kohtuistungil vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud ja võlgnikul on vara, mille arvelt on võimalik rahuldada osaliselt võlausaldaja nõuet, tuleb AH pankrot välja kuulutada.