Fysioline Eesti OÜ hagi M Pi vastu põhivõla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 1499,79 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Fysioline Eesti OÜ (registrikood 10908611, asukoht Tartu mnt. 2, 10145 Tallinn);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikov`i Õigusbüroo, e-post [email protected]); Kostja: M P (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Fysioline Eesti OÜ hagi M Pi vastu põhivõla ja viivise nõudes. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 27.03.2018 xxx koolituse lepingu. Lepingu maksetingimuste kohaselt tuleb koolituse eest maksta kolmes osas kogusummas 2100 eurot – 700 eurot pärast registreerimist, 700 eurot esimese koolitusesessiooni jooksul ja 700 eurot teise koolitussessiooni eel. Lepingu tingimuste p 4.1 alusel esitas hageja kostjale arve nr xxx summas 700 eurot ja arve nr 22689 summas 700 eurot. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arved summas 1400 eurot õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees.
2.Vastavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingule leppisid pooled kokku, et kui registreerunud osaleja jätab koolitusele tulemata või jätab koolituse pooleli, esitamata ametlikku arstitõendit, mis kinnitab, et osaleja ei ole haiguse tõttu suuteline poolelijäänud koolitust hiljem lõpetama, tuleb tasuda kogu koolituse hind. Registreerimistasu maksmata jätmine ei tühista automaatselt registreeringut, vaid osaluse tühistamise kohta tuleb alati saata kirjalik digiallkirjastatud avaldus e-postile xxx. Sama lepingu kohaselt, kui osaleja teatab ilma arstitõendit esitamata tühistamisest ette vähem kui 14 päeva enne koolituse algust või koolituse jooksul, tuleb tasuda kogu koolituse hind.
3.Kostja ei esitanud avaldust lepingu ülesütlemiseks 14 päeva enne koolituse algust. Kostja andis teada, et ta ei saa koolitusel osaleda, koolituse ajal. Kostja avaldas suusõnaliselt, et tal tuli töö juures projekt ja ta pole kindel, et saab osaleda koolitusel. Kostja sai osa nii hageja xxx baaskoolitusest kui ka I nädalavahetusest xxx koolitusest. Koolituse korraldamisega on seotud palju kulusid, nagu materjalide trükkimine, õppjõudude kulud, ruumide rendid, nt praktikumides on oluline kui mitu juhendajat on kaasatud ja see sõltub inimeste arvudest ja kokkulepped tehakse registreerumisel.
4.“Koolituse tühistamise“ tingimuste näol ei ole tegemist tüüptingimustega. Kostjal oli võimalik vastavaid tingimusi mõjutada ja läbi rääkida. Koolitusele registreerudes palub hageja tingimustega väga tähelepanelikult tutvuda. Tegemist on kokkulepitud tingimustega, millega oli õpilane nõus koolitusele registreerudes.
5.Kokku võlgneb kostja hagejale seisuga 27.06.2019 1499,79 eurot. Võlgnevus koosneb põhivõlgnevusest summas 1400 eurot ja viivistest summas 99,79 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hagile vastu. 27.03.2018 allkirjastas M P xxx koolituse registreerimisvormi, mille ese oli erinevatel aegadel toimuv koolitusteenus. Koolitused olid jagatud kolmeks: I koolitussessioon leidis aset erinevatel päevadel ajavahemikus 20.04–26.05.2018, II koolitussessioon oleks pidanud toimuma ajavahemikus 24.08– 16.09.2018, millele oleks järgnenud eksamid ajavahemikus 29.09–03.11.2018. Lisaks koolitaja poolt osutatavale koolitusele tuli läbida koolituse jooksul iseseisev praktika. Vahetult enne I koolitussessiooni algust selgus kostjale, et tema töögraafik alates 2018. aasta maist ei võimalda tal koolitustest osa võtta. 23.04.2018 edastas kostja hagejale
lepingu ülesütlemise avalduse, kus selgitas ja põhjendas ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid. Ühtlasi teatas kostja, et on nõus tasuma I koolitussessiooni maksumuse summas 700 eurot, olgugi, et ei saa kogu I koolitussessiooni läbida. Kostja leidis, et see on mõistlik ja antud olukorras mõlema poole huve arvestav õiglane lahendus. Kostja tasus hagejale 700 eurot 25.04.2018.
7.Kostja ei ole hagejalt teenust saanud ning leiab, et teenuse eest, mida ta ei saanud, ei ole põhjendatud küsida täishinda, sest kostja tõttu ei jäänud ükski koolitusele soovija koolitustest kõrvale ehk hageja ei kandnud kostja tõttu kahju.
8.Kostja hinnangul on pooled sõlminud käsunduslepingu. Kostja ütles lepingu üles 23.04.2018 avaldusega. Kostja tõi välja, et enne koolituse algust selgus, et tema töögraafik on edaspidi (s.o koolitusperioodi ajal 2018.a) selline, mis võimaldab tal osa võtta 1-2 pühapäevasest loengust. Tegemist oli asjaoluga, mida kostja ei saanud kuidagi ette näha lepingu allkirjastamisel 27.03.2018. Ühtlasi ei sõltunud kostja töögraafik mitte temast endast, vaid tööandja vajadusest ning kostja ei saanud tööandjalt nõuda, et viimane seaks ettevõtte huvide asemel esikohale kostja huvid. Kostja leiab, et ta on õiguspäraselt poolte vahel sõlmitud lepingu erakorraliselt üles öelnud 23.04.2018 avaldusega. Hageja ei ole hagis ega sellele eelnevalt esitanud väidet, et kostjal ei olnud õigust koolitusteenuse osutamise lepingut üles öelda.
9.Kõnesoleval juhul hageja käsundit ei täitnud ehk kostjale koolitusteenust ei osutanud. Antud juhul kohaldub erireegel, mis on kehtestatud VÕS §-s 629. Kostja kui käsundiandja on lepingu üles öelnud I koolitussessiooni algusfaasis ning on tasunud kompromissi saavutamise huvides kogu I koolitussessiooni eest kokkulepitud tasu täies mahus teenust vastu saamata. Kostja leidis ja leiab, et see on mõistlik tasu VÕS § 629 lg 2 tähenduses ning kostja on 1/3 kogumaksumuse tasumisega kompenseerinud hagejale võimaliku saamata jäänud tulu. Vaidlus puudub selle üle, et kostja koolitusel mitteosalemisega hagejal kulutusi ei tekkinud ehk VÕS § 629 lg 2 kohaldamisel on antud juhul asjakohane üksnes hageja saamata jäänud tulu arvestamine õiglase tasu määramisel. Ühtlasi tuleb rõhutada, et kostja loobumise tõttu ei jäänud osalemata ühelgi teisel isikul, sest kohti kõne all olevatele koolitustele oli veel järel ning kostja ei võtnud ära ühegi võimaliku huvilise kohta.
10.Kostja on füüsilise isikuna tarbija ning 27.03.2018 tema poolt allkirjastatud koolitusteenuse osutamise leping oli sõlmitud tüüptingimustel, sest kostja ei saanud selle tingimusi mõjutada. Hageja esindaja S I 24.04.2018 e-kirjast nähtub, et hageja aktsepteerib kostja poolt lepingust taganemist, kuid märgib, et kostjal tuleb maksta kogu lepingus kokku lepitud tasu, sest „need tingimused tulenevad meil juba xxx poolt antud tingimustest“ ning „koolituse üldtingimusi rakendatakse kõigile osalejatele võrdsetel alustel“.
11.Analüüsides poolte vahel sõlmitud koolitusteenuse osutamise lepingu alapeatükki „Koolituse tühistamine“ nähtub, et sisuliselt on tegemist käsundiandjale leppetrahvi maksmise kohustust ettenägeva regulatsiooniga, sest mingis summas tasu tuleb maksta igal juhul ka siis, kui teenust vastu ei saada. Sanktsioneeriva tasu suurus sõltub üksnes sellest mitu päeva enne koolituse algust koolitusleping üles öeldakse. Käesolevas tsiviilasjas on asjakohane tingimus, mis on sõnastatud järgmiselt: „Kui osaleja teatab ilma arstitõendit esitamata tühistamisest ette vähem kui 14 päeva enne koolituse algust või koolituse jooksul, tuleb tasuda kogu koolituse hind“. Seega on leppetrahviks ette nähtud täpselt sama suur summa nagu on koolitusteenuse osutamise lepingu kogumaksumus ehk 2100 eurot. Selline kokkulepe on tühine, sest leppetrahvi suurus on ebamõistlik ning antud tingimus läheb vastuollu VÕS § 629 lg-s 2 sätestatud kahe põhimõttega: (i) arvestamata jäetakse muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust ning (ii) tasust ei ole
maha arvatud summat, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja selgitab, et pidas ja peab senini õiglaseks hüvitiseks/leppetrahviks lepingu ülesütlemise eest 1. osamaksele vastavat summat ehk 700 eurot. Selle summa on kostja hagejale ka 25.04.2018 üle kandnud olgugi, et kostja ei saanud hagejalt teenust isegi I koolitussessiooni mahus.
12.Kostja esitab käesolevaga ka alternatiivse taotluse leppetrahvi summas 2100 eurot vähendamiseks juhul kui kohus leiab, et tegemist ei ole tühise tüüptingimusega. Kostja taotleb leppetrahvi vähendamist 700 euroni ehk summani, mille kostja on juba hagejale tasunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 27.03.2018 xxx koolituse lepingu (dtl 35). Koolitus olid jagatud kolmeks osaks – I koolitussessioon leidis aset erinevatel päevadel ajavahemikus 20.04–26.05.2018, II koolitussessioon oleks pidanud toimuma ajavahemikus 24.08–16.09.2018, millele oleksid järgnenud eksamid ajavahemikus 29.09–03.11.2018. Lepingu maksetingimuste kohaselt tuli koolituse eest maksta kolmes osas kogusummas 2100 eurot – 700 eurot pärast registreerimist, 700 eurot esimese koolitusesessiooni jooksul ja 700 eurot teise koolitussessiooni eel. Lepingu tingimuste alusel esitas hageja kostjale arve nr 22565 summas 700 eurot (dtl 38) ja arve nr xxx summas 700 eurot (dtl 39). Kostja on koolitusel osalemisega seoses tasunud hagejale 700 eurot. Arveid nr xxx ja xxx kostja tasunud ei ole.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1400 eurot ja hagiavalduse esitamiseks ajaks sissenõutvaks muutnud viivised summas 99,79 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendustel, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu üles öelnud, kuna kostjal ei olnud võimalik hageja pakutud koolitusel täies mahus osaleda. Kostja on hagejale tasunud 700 eurot, mis on proportsioonis kostja poolt koolitusel osalemise mahuga ning samuti vastab õiglasele leppetrahvi suurusele.
16.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping, mistõttu hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 619, mille kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 629 lg-st 1 tulenevalt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. VÕS § 629 lg 2 kohaselt tuleb tasu suuruse määramisel VÕS § 629 lõikes 1 nimetatud juhul muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.
17.Kostja selgituste kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud käsunduslepingu erakorraliselt üles 23.04.2018 avaldusega, kuna kostjale teatavaks saanud töögraafik ei võimaldanud tal enam koolitusel osaleda. Kohus märgib, et käsunduslepingu erakorralise
ülesütlemise alus tuleneb VÕS §-st 631, mille kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-13-481 p-s 24 selgitanud, et riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul langevad VÕS § 631 lg 1 ja § 196 lg 1 kohaldamise tingimused sisuliselt kokku - lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on vajalik mõjuv põhjus (otsused asjades nr 2-16-13032, p 12; nr 2-16-11889, p 34). VÕS § 631 lg 1 on vaadeldav selgitava täpsustusena, mis ei tõrju kõrvale VÕS § 196 (otsus asjas nr 3-2-1-93-09, p-d 11-12). Täiendavalt on Riigikohus sama lahendi punktis 24 märkinud, et mõjuva põhjuse hindamine VÕS § 631 lg 1 ja § 196 lg 1 kohaldamisel sõltub poolte huvide kaalumisest seaduse rakendaja poolt. Kaalumise tulemust mõjutab ka lepingu liik (P. Varul jt, VÕS I, § 196 komm 4.3.a.).
18.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kostja hagejaga sõlmitud käsunduslepingu 23.04.2018 e-kirjaga (dtl 59) üles öelnud. Nimelt nähtub kõnealusest e-kirjast, et kostja peab koolitusest kõrvale jääma, kuna uus projekt ei võimalda tal koolitusel osaleda. Kohus leiab, et kostja põhjendus käsunduslepingu üles ütlemiseks on kooskõlas VÕS §-des 630, 631 ja §-s 196 sätestatuga, kuna ei ole mõistlik eeldada, et kostja peaks koolitusel olema olukorras, kus tema töökohustused seda ei võimalda. Seega on kostja välja toonud mõjuva põhjusest lepingu ülesütlemiseks ning kohtu hinnangul on kostja hagejaga sõlmitud käsunduslepingu kehtivalt üles öelnud. Kohus märgib, et kohus on hagejale 07.11.2019 e-kirjas (dtl 67) selgitanud, et kui hageja ei nõustu asjaoluga, et kostja on käsunduslepingu kehtivalt üles öelnud, tuleb hagejal selgitada, miks ei saa kostja poolt välja toodud asjaolusid lugeda mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks või välja tuua muud asjaolud, millest tulenevalt hageja ei pea lepingut kehtivalt ülesöelduks. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, millest ilmneks, et kostja poolt lepingu ülesütlemist ei saa lugeda põhjendatuks.
19.Kohus leiab, et olukorras, kus tuvastamist on leidnud, et kostja ütles käsunduslepingu enne selle täielikku täitmist üles, tuleb koostoimes VÕS § 629 lõikega 1 hinnata, milline on mõistlik osa kokkulepitud tasust, millele hagejal kui käsundisaajal õigus on. Hageja väitel on hageja õigustatud saama koolituse täishinna 2100 eurot, kuna kostja osales xx baaskoolitusel kui ka esimesel nädalavahetusel xxx koolitusest. Kohus palus 07.11.2019 e-kirjas hagejal täpsustada, kas hageja on seisukohal, et kostja osales mõnel xx IX lennu koolituspäevadest ning kui jah, siis millistel päevadel ja millises mahus. Hagejal tuli vastava asjaolu kohta ka tõendid esitada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja välja toonud ei asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks, millal ja millises mahus on kostja koolitustest reaalselt osa võtnud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks koolitustel osalenud pärast seda, kui kostja 23.04.2018 avaldusega käsunduslepingu üles ütles, saab kohus lugeda kostja koolitustel osalemise mahuks üksnes 20.04.2018, mis oli esimese koolitussessiooni alguskuupäev, kuni 23.04.2018, millal toimus lepingu ülesütlemine.
20.Nähtuvalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust (dtl 35) oli tegemist kahe koolitussessiooni ja ühe eksamiperioodiga. I koolitussessioon hõlmas 20.22.04.2018 koolituspäevi, 28.04.2018 vaheeksamit, 04.-06.05.2018 koolituspäevi, 12.05.2018 vaheeksamit, 18.-20.05.2018 koolituspäevi ja 26.05.2018 vaheeksamit. II koolitussessioon toimus kuupäevadel 24.-26.08.2018, 31.08-02.09.2018, 14.-
16.09.2018 ning III osana toimusid eksamid 29.09.2018 (teooriaeksam), 06.-07.10.2018 (praktiline eksam) ja 03.11.2018 (lõputööde kaitsmine).
21.Kohus leiab, et olukorras, kus kogu koolitus hõlmas 12 erinevat tegevust, millest kostja sai osaleda ühel (20.-22.04.2018), on põhjendatud asuda seisukohale, et kostja pidi hagejale käsundi täitmisega seoses tasuma 1/12 koolituse tervikmaksumusest, s.o 175 eurot (2100/12). Kostja on tõendanud, et kostja on hagejale tasunud 700 eurot, seega on kostja 175 euro tasumise kohustuse täitnud.
22.Täiendavalt analüüsib kohus, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Hageja leiab, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist summas 2100 eurot, kuna vastav tingimus oli sätestatud käsunduslepingu alapunktis „Koolituse tühistamine“ (dtl 36). Kostja vaidleb leppetrahvi nõudele vastu põhjendusel, et vastav lepingusäte oli tühine, kuna kostjal kui tarbijal ei olnud võimalik seda läbi rääkida ning see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Alternatiivselt on kostja esitanud taotluse leppetrahvi vähendamiseks summani, mille kostja on hagejale juba tasunud.
23.Kohus märgib, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohus on hagejale 07.11.2019 e-kirjas selgitanud, et juhul, kui hageja väidab, et tegemist ei ole tüüptingimustega, tuleb hagejal selgitada ja tõendada, millisel viisil oli kostjal võimalik vastavaid tingimusi mõjutada ja läbi rääkida. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-66-12 p-s 12 märkinud, et selleks, et lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (vt Riigikohtu 30. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 17; Riigikohtu 8. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-07, p 11).
24.Hageja on asunud seisukohale, et tegemist ei olnud tüüptingimusega, kuna hageja väitel oli kostjal võimalik vastavaid tingimusi läbi rääkida. Kohus on seisukohal, et hageja väide on paljasõnaline ja põhjendamatu, kuna hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi selgitust või tõendit, millest ilmneks, et kostjal oli võimalik vastava lepingusätte sisu mõjutada. Vastupidiselt ilmneb hageja esindaja S I 24.04.2018 e-kirjast (dtl 59), et lepingu tingimused tulenevad xxx antud tingimustest ning kõiki koolituse üldtingimusi rakendatakse kõigile osalejatele võrdsetel alustel. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et lepingus sisalduv leppetrahvi säte on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes, kuna seda kohaldatakse hageja poolt automaatselt kõigile koolitusel osalejatele ning kostjal ei olnud võimalik täiendavalt antud küsimuses lepingusätte sisu mõjutada.
25.Kohus märgib, et VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui sellega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ka Riigikohus on lahendis nr 2-17-117146 p-s 15 rõhutanud, et ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus selgitas 07.11.2019 e-kirjas hagejale, et hagejal tuleb kohtu ette tuua asjaolud ja tõendid,
millest ilmneb, miks on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi samas summas, mille kostja oleks pidanud tasuma, kui ta oleks koolituse läbinud täies mahus. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud tõendeid, millest ilmneks, et olukorras, kus kostja käsunduslepingu üles ütles, on hageja õigustatud saama leppetrahvi samas summas, mille kostja oleks tasunud siis, kui kostja oleks koolituse täies mahus läbinud.
26.Kohus leiab, et antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alajaotuse „Koolituse tühistamine“ punkt, milles nähakse ette, et kui osaleja teatab ilma arstitõendit esitamata tühistamisest ette vähem kui 14 päeva enne koolituse algust või koolituse jooksul, tuleb tasuda kogu koolituse hind, tühine tüüptingimus. Nimelt ei ole hageja esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, et hageja peab igal juhul kandma samaväärseid kulutusi sõltumata sellest, kas kostja tegelikkuses osaleb koolitusel või mitte. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus koolitus on jagatud kolmeks erinevaks sessiooniks, mis toimuvad omavahel pikkade ajavahemike tagant, on hagejal võimalik teha jooksvalt korrektuure selles, millises mahus materjale ette valmistada, kui suuri ruume broneerida vms. Seega on hageja ja kostja sõlmitud käsunduslepingus sätestatud tingimus, mille kohaselt koolitusel osaleja peab tasuma ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud VÕS § 42 lg 3 p-st 5 lähtuvalt lepingus sisalduva leppetrahvi sätte tühisuse, ei ole hagejal alust kostjalt leppetrahvi nõuda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 1 499,79 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.