Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on ajavahemikul 23.05.2018- 21.06.2018 Santex Pluss OÜ ja B OÜ vahel sõlmitud rendilepingud 28/05k.v., AK30/05, PK13/0618, VS18/06, VK13/06, VK 14/06, P.K.200618, PK21/06.18, P.K.22/06, B.V.21/06 ja GS21/06 ehitusobjektil xxxx ning rendilepingud 23/05K.V., VP-30.05, VP-31.05, VP-01.06, VP-04.06, VP-05.06, VP-07.06, VP08.06, EV 09/06, B.V.4/06-01, B.V.8/06-01 ja GS-09/06 ehitusobjekt xxxx. Lisaks omandas B OÜ kostja jaoks täiteliiva ja killustikku, mille müüs kostjale, mis on kajastatud rendilepingus B.V.12/06 ehtitusobjekt xxx, ja rendilepingutes B.V. 30/05, B.V.31/05, B.V. 1/06, B.V. 5/06, B.V. 6/06-01. ehtitusobjekt xxxx. Kõik lepingud on samaaegselt nii lepinguks, kui teenuse vastuvõtmise-üleandmise aktideks, mille klient on peale teenuse saamist allkirjastanud. 31.05.2018, 11.06.2018 ja 25.06.2018 esitas B OÜ arved nr. 1805167, arve nr. 1806043 ja arve nr. 1806120, kokku summas 13 233,58 eurot. Kostja on tasunud 1 056,24 eurot, mistõttu kostjal on hageja eest võlgnevus 12 177,34 eurot. Santex Pluss OÜ on viivitades arve 1806120 tasumisega summas 2 548,80 periood 10.07.2018-01.11.2018, s.o. 25 päeva eest, kohustatud tasuma viiiviseid 0,5 % päevas, so. 318,60 eurot. 07.01.19 loovutas B OÜ Cranex Pluss OÜ-le võlanõude täies ulatuses, õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks võlanõue summas 12 177.34 eurot ja viiviseid summas 318.60 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt kostja ei nõustu, et rendilepingud on ühtlasi ka tööde vastuvõtuaktid, sest ühelt poolt ei saa rendilepingu esemeks olla töö tegemine ning teiselt poolt ei ole selles lepingus kokku sellekohaselt kokku lepitud. Samuti ei tulene tööde vastuvõtmine lepingu olemusest, mistõttu on kostja seisukohal, et hageja nimetatud töid ei ole teostatud või on need kostja poolt aktsepteerimata. Pealegi ei ole rendilepinguid allkirjastanud esindusõigust omav isik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et hagejale on 07.01.2019 loovutatud B OÜ nõuded kostja vastu (t.l. 2627). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Pooled vaidlevad selle üle kas B OÜ ja Santex Pluss OÜ on sõlminud rendi- ja müügilepinguid. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Hageja on veenvalt põhistanud, et lepingute 28/05k.v., AK30/05, PK13/0618, VS18/06, VK13/06, VK 14/06, P.K.200618, PK21/06.18, P.K.22/06, B.V.21/06 ja GS21/06 ehitusobjektil xxxx (t.l. 3-8); 23/05K.V. VP-30.05, VP-31.05, VP-01.06, VP-04.06, VP-05.06, VP-07.06, VP08.06, EV 09/06, B.V.4/06-01, B.V.8/06-01 ja GS-09/06 ehitusobjektil xxxx (t.l. 9-14) kohaselt andis B OÜ kostjale tehnikat kasutamiseks ning lepingute B.V.12/06 ehitusobjektil xxxx (t.l. 15), B.V. 30/05, B.V.31/05, B.V. 1/06, B.V. 5/06, B.V. 6/06-01. ehtitusobjektil xxxx (t.l 16-23) kohaselt lisaks tehnika üürimisele müüs B OÜ kostjale killustikku ja liiva. Kostja väited nagu kostja poleks kasutanud B OÜ poolt saadud lepingutes märgitud tehnikat või võtnud vastu temale tarnitud liiva ja killustiku pole tõendatud. Vaidlust ei ole, et kuni hagiavaldusele vastamiseni ei ole kostja esitanud hagejale eeltoodud lepingutes kokku lepitud tehnika kasutamise või saadud materjali suhtes mingeid vastuväiteid tehnika kasutamiseks või materjali saamisel selle lepingule mittevastavuse kohta. Seega ei ole kostja väited nagu kostja poleks saanud kasutada tehnikat või poleks kostjale üle antud materjali või poleks see vastanud lepingu tingimustele, veenvad. Asjaolu, et kostja sõnul on lepingud tehnika kasutamise või killustiku jms vastuvõtmise kohta, allkirjastatud isikute, kellel ei olnud esindusõigust kostja nimel, ei luba samuti järeldada nagu kostja ei oleks kasutanud B OÜ poolt kostjale antud tehnikat või võtnud vastu B OÜ poolt liiva ja killustikku. Samas, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 järgi kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andud. Hageja on veenvalt põhistanud, et B OÜ ja kostja vahel on varasemalt samade isikute O S, A S, S R ja R poolt allkirjastatud lepingute alusel tehtud töid kostja aktsepteerinud, kostja esindaja on ise tellinud tehnikat ja materjali objektidele ja kostja on ise teavitanud, et ehitusplatsil on kostja esindajaks O S (t.l. 33—42, 81-83, 85). Seega on põhjendatud arvata, et kostja on oma varasema käitumisega heaks kiitnud selliselt lepingute sõlmimise neid allkirjastanud isikute poolt, mistõttu hagejal ei olnudki põhjust arvata, et isikutel, kes töötavad kostja juures ei oleks olnud volitust võtta vastu B OÜ-lt kostja enda poolt kostja jaoks tellitud tehnikat ja materjali. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja on kasutanud tehnikat ja võtnud vastu materjali ülalmärgitud lepingute alusel, mistõttu on kostja kohustatud tasuma nii tehnika kasutamise eest kui saadud materjali eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja temale esitatud arvetest 31.05.2018 arve nr 1805167 maksetähtajaga 14.06.2018, 11.06.2018 arve nr 1806043 maksetähtajaga 25.06.2018 ja 25.06.2018 arve nr 1806120 maksetähtajaga 09.07.2018, kokku summas 13 233,58 eurot on jätnud tasumata 12 177,34 eurot (t.l. 24-25a, 28-32). Hageja on veenvalt põhistanud, et arvetel on kajastatud vaid poolte vahel eelnevalt kokku lepitud ja lepingutes kostja poolt kasutatud tehnika kasutamise eest ja saadud materjali eest maksmisele kuuluv tasu, mille kohta on märgitud arvetel viited vastavalt lepingu numbritele ja tehnika kasutamise eest märgitud aeg teisendatuna detsinaalsüsteemis (t.l. 3-25a, 77-84). Pooled ei vaidle tehnika üürihinnas ega materjali ostuhinnas. Seega on tõendatud, et hageja on kohustatud tasuma temale kasutamiseks antud tehnika ja saadud materjali eest esitatud arvete alusel 12 177,34 eurot. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 12 177,34 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on kohustus tasuda 25.06.2018 arve nr 1806120 maksetähtajaga 09.07.2018 summas 2 548,80 eurot viivitamisel viivist 0,5 % päevas. Vaidlust ei ole, et kostja eelnimetatud arvet tasunud ei ole, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist perioodi 10.07.2018 kuni 01.11.2018 eest, s.o. 25 päeva eest 318,60 eurot. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viiviste katteks 318,60 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on palunud määrata kohtuotsuse täitmine selliselt, et kosta tasuks hagejale võlgnevuse 500 euro kaupa kuus. Kuna hageja ei ole nõustunud sellise kohtuotsuse täitmise viisiga, siis ei pea kohus võimalikuks määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi kostja pakutud viisil. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja sõnul on hagejal tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 12 495,94 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 600 eurot riigilõivu. Hageja on hagi esitamiselt õigesti tasunud 600 eurot. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud menetluskulud 600 eurot, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 600 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.