Otsuse avalikult teatavaks- 7. veebruar 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-20059
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Katrin Johanson vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
107,85 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
• Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83-601) • Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115, e-post [email protected]) • Kostja: Katrin Johanson (isikukood XXX, aadress XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Katrin Johansoni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Katrin Johansonilt PlusPlus Capital AS-i kasuks AS-ga Elisa Eesti XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel arvetest nr XXX ja XXX tulenev võlgnevus summas 38 eurot.
Välja mõista Katrin Johansonilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,99 eurot.
4.Välja mõista Katrin Johansonilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 38 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Asja materjalidest nähtuvalt on Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja Katrin Johanson (kostja) sõlminud XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arve(d): 1. juuli kuni 31. juuli 2016, XX.XX.XXXX arve nr. XXX summas 19,35 €, tasumise tähtaeg 18.08.2016. 1. august kuni 31. august 2016, XX.XX.XXXX arve nr. XXX summas 20,21 €, tasumise tähtaeg 18.09.2016 Kostja on vastavalt lepingule arve(te)l märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Elisa Eesti AS on 01.02.2018 loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
3.Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 16.12.2019 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 39,56 eurot põhinõude, 25 eurot võla sissenõudmiskulude ja 33,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. 2(4)
Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. XX.XX.XXXX kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX eest tasumata 19 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 0,35 eurot) ja arve nr XXX eest tasumata 19 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 1,21 eurot). Seega kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 38 eurot (19+19). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.10) viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr XXX, summas 19 eurot alates 19.08.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 5,06 eurot. Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr XXX, summas 19 eurot alates 19.09.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 4,93 eurot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.12.2019. Hageja nõude õiguslik alus on TsMS § 367. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas on tühine, tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 38 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Hageja nõuab kostjalt võlateatiste eest kokku sissenõudekulu 25 eurot.
3(4)
Kohus tuvastas Kohtute infosüsteemist, et hageja on sama liitumislepingu alusel esitanud kohtule teiste arvete osas maksekäsukiirmenetluse avaldusi, mis on ka tsiviilasjades nr XXX ja XXX rahuldatud. Katrin Johansonilt on nimetatud menetlustes välja mõistetud põhinõue, viivised ja menetluskulud.
7.Kohus selgitab hagejale järgmist. TsMS § 200 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud üldine hea usu põhimõte menetlusõiguste teostamisel. Koosmõjus peavad viidatud sätted tagama, et menetlusosalised tegutseksid oma õigusi kasutades viisil, mis vastaspoolt ei kahjusta. Olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitmeid hagisid, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt, on vastuvõetamatu, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid (näiteks igalt asjalt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud). Hageja on nõudnud kostjalt samadest lepingutest, kuid erinevatest arvest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus on rahuldanud hageja nõuded maksekäskudega, mõistes hageja kasuks välja ka sissenõudekulud, mida veelkordselt nõutakse käesolevas asjas, lisaks menetluskulud – riigilõiv. Käesolevalt oleks saanud hageja kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses ja kohus lahendada ühes menetluses. Selline hageja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, vaid tegemist on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega. Hageja selline pahatahtlik tegevus – nõude esitamine samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt – raiskab põhjendamatult kohtute ressursse ning kandub hilisemalt üle täitemenetlusse (iga eraldiseisev kohtulahend võimaldab alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kaasa uute täitekulude tekkimise). Hagejale on tsiviilasjades nr XXX ja XXX välja mõistetud menetluskulud 20 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagejale on hüvitatud juba kahel korral menetluskulude nõue summas 20 eurot ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 25 eurot.
8.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 38 eurot, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 9,99 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 38 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
9.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
11.TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.
13.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks sellele on hagejale juba sama lepingu alusel esitatud hagi lahendamisel õigusabikulud ja riigilõivu summa välja mõistetud.
14.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude suurust kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.