OÜ Aktiva Finants hagi Riho Roodja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 722,83 eurot.
Menetlusosalised ja nende
•
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Weizenbergi tn 20)
•
Hageja lepinguline esindaja: Maarja Radziwill (isikukood XXX e-post [email protected])
•
Kostja: Riho Roodja (isikukood XXX, elukoht: XXX))
esindajad
Kirjalik menetlus Menetlusliik
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Riho Roodja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Riho Roodjalt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 460,79 eurot, seisuga 10.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 105,93 eurot, kokku 566,72 eurot.
Välja mõista Riho Roodjalt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt (460,79 eurot) alates 11.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-1 sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-19-117322
4.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi põhivõlasummas, mis sisaldab käsitlustasu 70 eurot, viivise nõudes summas 3,23 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisekulu summas 40 eurot.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 83,40% ulatuses Riho Roodja kanda ja 16,60% ulatuses hageja kanda.
8.Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 200 eurot.
9.Välja mõista Riho Roodjalt OÜ Aktiva Finants kasuks 166,80 eurot.
10.Välja mõista Riho Roodjalt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Kostja on hagi ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 26.12.2019, TsMS § 3151 lg 1 ja lg 4 alusel kohtutäituri vahendusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
Tsiviilasi nr 2-19-117322 lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Faktilised asjaolud Kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX ning osamaksetega vara müügilepingu nr XXX. Ajavahemikul 01.01.2017 -01.04.2017 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud XX.XX.XXXX ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 15.01.2019 Osaühingule Aktiva Finants. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: Arve nr Summa Maksetähtaeg XXX 122,11 eurot 18.01.2017 XXX 119,88 eurot 18.02.2017 XXX 29,83 eurot 18.03.2017 XXX 262,20 eurot 18.04.2017 Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 534,02 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 105,93 eurot ning viivised alates 11.10.2019 kuni põhinõude summas 534,02 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused
1.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX ja osamaksetega vara müügileping nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
4.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5
Tsiviilasi nr 2-19-117322 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonide kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
5.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (XXX; XXX; XXX; XXX) eest tasumata 534,02 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust ja meeldetuletustasust, osamaksetest ja liitumistasust ja viivistest.
6.Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
7.Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
8.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
9.Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on kohtu hinnangul käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel. Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata.
10.VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohtule esitatud arvest nr XXX nähtuvalt sisaldab see ka viivist summas 3,23 eurot. Kuivõrd viiviselt viivise arvestamine ei ole lubatud, jätab kohus ka viivisenõude summas 3,23 eurot rahuldamata.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt on võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500 kuni 1000 eurot.
12.Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale saatnud ning millised olid nende saatmise reaalselt kantud kulud. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Seetõttu ei ole võimalik sissenõudekulude hüvitamise nõuet rahuldada üksnes VÕS § 1132 lg 2 p 3 või kahju hüvitamise sätete alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitamise 40 euro nõudes.
Tsiviilasi nr 2-19-117322
13.Ülejäänud osas on hagi eelnevast tulenevalt hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 460,79 eurot, mis on põhinõue ja 105,93 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 83,40% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 83,40% ulatuses kostja kanda ja 16,60% ulatuses hageja kanda.
16.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 240 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
18.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 166,80 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.