Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 03.01.2019 hageja poole palvega analüüsida kostja ja üürileandja (xxxx keskus) vahel tekkinud üürivaidlust. Hageja võttis ülesande vastu ja analüüsis kostja edastatud dokumente, andis kostjale suulist konsultatsiooni ja koostas kostjale dokumendi. Kokku osutas hageja kostjale õigusabi ca 8,5 tundi. Pooled sõlmisid suulise lepingu teenuse osutamiseks. Hageja informeeris kostjat 01.02.2019 e-posti teel kohalduvast tunnihinnast (150 eurot/h+km) ja edastas kostjale töö kokkuvõtte ja ettepaneku arveldamiseks. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet ja hageja esitas 02.02.2019 kostjale arve osutatud teenuse eest summas 720 eurot ( 600 eurot+km) ja maksetähtajaga 09.02.2019. Kostja jättis arve tasumata. Hageja saatis 12.03.2019 kostjale kirjaliku meeldetuletuse, millele kostja midagi ei vastanud. 24.04.2019 esitas hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. 28.05.2019 tegi kohus määruse, millega otsustas jätkata nõude menetlemist hagimenetluses. Hageja on advokaadibüroo, mis osutab õigusteenust kutsetegevusena. Hageja ei ole lubanud kostjale teenuse osutamist tasuta. Samuti ei ole hageja lubanud kostjale, et tasu kuulub maksmisele ainult kindla tulemuse saavutamisel. Hageja on ühepoolselt ja vabatahtlikult vähendanud maksmisele kuuluvat tasu 1075 eurot+km summani 600 eurot+km. Seega on hageja poolt nõutav tasu mõistlik isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et poolte vahel puudus tasukokkulepe. Kuna hageja töömaht oli kokku 8,5h, siis kujunes hageja tunnihinnaks 70,6 eurot+km, mis on ca kaks korda turuhinnast odavam. Hageja on täitnud käsundi, st analüüsinud kostja edastatud dokumente, andnud kostjale suulist konsultatsiooni ja koostanud kostjale dokumendi (pretensioon üürileandjale). Kostja ebaõige ettekujutus hageja töö võimalikust resultaadist ei vabasta teda tasu maksmise kohustusest. Hageja on õigusteenust osutanud kooskõlas AdVS § 40 (2) nõuetega. Hageja arve muutus sissenõutavaks 09.02.2019. Hageja arvestab viivist alates 10.02.2019. Hageja palub kostjalt välja mõista 720 põhivõlga ja 20,35 eurot sissenõutavaks muutunud viivist kuni 18.06.2019 ja viivis määraga 8% aastas põhivõlast iga kalendripäeva eest alates 19.06.2019 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina määraga 8% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2018 lõpus tekkis Adair OÜ-l vajadus õigusabi järele – konkreetsemalt vajas kostja õigusabi hagiavalduse koostamisel ja kohtus esindamisel (seoses üürilepingu pinnalt tekkinud vaidlusega). 02.01.2019 pöördus kostja juhatuse liige hagiavalduse koostamise sooviga PwC Legal Eesti advokaadibüroo poole, kes ei saanud huvide konflikti tõttu asja vastu võtta. Advokaadibüroost soovitati pöörduda advokaat L P poole Glimstedt büroost, kellele PwC Legal Eesti advokaadibüroo edastas 03.01.2019 kõik kostja poolt esitatud dokumendid. Hageja ei teavitanud kostjat teenuse osutamise tingimustest ega tunnitasudest. Samuti ei teavitanud advokaat L P kostjat (ei suuliselt ega kirjalikult), et kostja poolt esitatud (s.o PwC Legal Eesti advokaadibüroo poolt edastatud) dokumentatsiooniga tutvumine toimub tunnitasu põhimõttel. 07.01.2019 saatis advokaat L P esmakordselt kostjale info hageja tunnitasude suuruse kohta ning ülevaate juba väidetavalt õigusteenuse osutamisele kulunud ajast ning lisaks hinnapakkumise üürileandja omanikfirmale (välisriigi äriühingule) kirja koostamisele. Kostja ei teavitanud advokaati sellest, et soovib üürileandja omanikfirmale kirja koostamist, kuid selgus, et vaatamata kostja käsundi puudumisele, oli hageja selle kirja koostanud ning edastas kirja projekti kostjale 10.01.2019. Hageja poolt koostatud kirja ei ole kunagi välja saadetud ning see kiri ei olnud hagejale vajalik. Kostjal oli vaja Eestis algatada kohtuvaidlus (mida kostja on nüüdseks ka teinud), mitte pidada välisriigis asuvate äriühingutega kirjavahetust. Varsti peale seda teatas advokaat L P, et ta sõidab veebruaris perega puhkusele ja ei saa kostjat kohtus esindada ning soovitas kostjal pöörduda advokaat U V poole. Seega ei ole kostja saanud hageja poolt väidetavalt osutatud õigusteenusest (mis koosnes peamiselt dokumentidega tutvumises) mistahes lisaväärtust – hageja ei ole kostjale osutanud kostja poolt soovitud teenust (s.o hagiavalduse koostamine ja kohtus esindus) ning on peale dokumentidega tutvumist teenuse osutamisest keeldunud. Kostja rõhutab, et ta ei ole sõlminud hagejaga teenuse osutamiseks kliendilepingut ega mistahes viisil aktsepteerinud hageja hinnakirja. Kostja teavitas telefoni teel koheselt hagejat sellest, et ei aktsepteeri hageja 07.01.2019 e-kirjas käsitletud tasu nõuet, kuna see ei vasta kokkuleppele ega kostja huvidele. Hageja tunnistas, et kuna ta pole eelnevalt tasudest teavitanud, siis teeb ta uue hinnapakkumise ja saatis selle 01.02.2019 koos küsimusega, kas nii sobib. Kostja ei jõudnud sellel e-kirjale vastata, kui juba 02.02.2019 saabus arve. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - Kostja pöördus 03.01.2019 hageja poole õigusabi saamiseks seoses üürivaidlusega. - Hageja analüüsis kostja dokumente ja koostas inglisekeelse kirja üürileandja omanikule. - Hageja esitas 02.02.2019 kostjale arve osutatud teenuse eest summas 720 eurot ( 600 eurot+km) ja maksetähtajaga 09.02.2019. - Kostja on arve kätte saanud. Kostja ei ole arvele kirjalikke vastuväiteid enne maksekäsu kiirmenetlust esitanud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas pooled on sõlminud kliendilepingu AdvS § 5 lg 3 mõttes, kui jah, siis, millised olid selle lepingu tingimused, sh tasu osas ja kas hageja on täitnud kostja käsundi nõuetekohaselt. AdvS § 40 lg 1 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. AdvS § 5 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid. Kuivõrd käesoleval juhul ei esindanud hageja kostjat kriminaalmenetluses, kohtus ega muus ametiasutuses, ei olnud kirjaliku kliendilepingu koostamine tulenevalt AdvS § 55 lg-st 4 kohustuslik. Seega võisid pooled sõlmida ka suulise kliendilepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asjas on vaidlus selles, kas pooled sõlmisid suulise käsunduslepingu õigusteenuse osutamiseks. Kohus leiab, et hageja seletuse, hageja e-kirjade ja telefonikõnede eristusega on tõendatud käsunduslepingu sõlmimine ja selle täitmine. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja dokumendid seoses üürivaidlusega edastati teisest advokaadibüroost hagejale 03.01.2019 ja et pooled arutasid telefoni teel edasisi toiminguid. Hageja seletuse järgi soovis kostja, et hageja analüüsiks kostja kui üürniku õiguslikku olukorda ja koostaks kirja kostja üürileandja omanikule J S. 07.01.2019 hageja e-kirjaga on tõendatud, et hageja teavitas kostjat kohalduvast tunnitasust 150 eurot+käibemaks, tehtud töö mahust ning eraldi oli välja toodud eelnimetatud kirja koostamise tasu 400 eurot+käibemaks. 10.01.2019 edastas hageja kostjale kirja projekti. Kostja möönis kohtuistungil, et ta soovis selle kirja koostamist ja et isiku nime, kellele kiri koostada, sai advokaat tema käest. Hageja märkis ka, et selgitas kostjale, et antud kiri iseenesest ei oma õiguslikku tähendust, kuid kostja soovis seda siiski üürileandja mõjutamiseks. Kohus leiab, et kui kostja tahtele ei oleks vastanud hageja poolt osutatud tasuline teenus, siis oleks kohane olnud sellest hagejat koheselt teavitada. Ebamõistlik on eeldada, et advokaat osutab teenust oma kutsetegevuses tasuta ja koostab hiljem ise omal algatusel kliendi käsundita kirja, millel kliendi üürileandjaga tekkinud vaidluse lahendamisel iseseisvat õiguslikku tähendust ei ole. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks soovinud koheselt hagi koostamist. Kostja ei ole hageja 07.01.2019 e-kirjale vastanud ega teavitanud, et tema tahe ei olnud mitte kostja materjalide analüüs ja kirja projekti koostamine, vaid käsundi sisu oli üksnes hagi koostamine

ja et õiguslikku analüüsi ta ei vajanud, kuna oli selle väidetavalt juba teisest advokaadibüroost saanud. Kohus leiab, et kostja sellekohased suulised vastuväited hagejale on tõendamata. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et juhul, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, siis võib käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. VÕS § 627 lg 2 sätestab, et kokkuleppe puudumisel kuulub maksmisele mõistlik tasu. Kohus leiab, et kostjal ei olnud alust eeldada, et hageja osutaks teenust tasuta, kuna tegemist oli advokaadi õigusteenusega, mida advokaat osutab AdvS § 40 lg 1 alusel kutsetegevusena, seega tasu eest. Et kliendile õigusabi osutada, on advokaadil vaja tema käsutusse antud dokumendid läbi töötada ja anda nendele õiguslik hinnang. Advokaat peab õigusteenuse osutamiseks analüüsima asjakohaseid õigusakte ja vastavat kohtupraktikat. Advokaat ei saa lähtuda teise advokaadibüroo analüüsist, vaid peab ise materjalidega tutvuma, neid analüüsima ja kujundama selle alusel õigusliku positsiooni. Samas leiab kohus, et tasus kokkuleppimine ei ole tõendamist leidnud. Hageja 07.01.2019 ekirjale, milles hageja teavitas tunnitasust 150 eurot+ käibemaks, ei ole kostja kirjalikult vastanud. Samuti ei ole kostja vastanud hageja 31.01.2019 arvele summas 720 eurot, milles hageja oli teinud allahindlust, paludes tasuda töö eest, lähtudes tunnihinnast 70,60 eurot+käibemaks. Seega ei ole kostja tahteavalduse olemasolu tasus kokkuleppimiseks tõendatud. Nimetatu ei ole aga aluseks jätta kostjalt hageja poolt osutatud käsundi täitmise eest tasu välja mõistmata, kuivõrd VÕS § 627 lg 2 alusel tuleb kokkuleppe puudumisel maksta mõistlikku tasu. Hageja on esile toonud, et analüüsis käsundi täitmiseks kostja esitatud dokumente, andis suulist konsultatsiooni ja koostas kostjale dokumendi, milleks kulus kokku 8, 5 tundi. Asjaolu, et kostja hilisemalt soovis ka hagi koostamist ja hagejal seda koostada võimalik ei olnud, ei saa olla aluseks hageja tehtud töö eest tasumata jätmiseks. Samuti ei saa selleks aluseks olla asjaolu, et hageja tehtud töö ei andnud kostjale nn lisaväärtust. Advokaat ei saa tagada kliendile kindla tulemuse saavutamist. Tõendamist ei ole ka leidnud, et kokku oleks lepitud mingi nn lisaväärtuse saavutamises. Kohus leiab, et hageja palutud tasu on mõistlik ja põhjendatud, kuna üldiselt teadaolevalt jääb antud tunnitasu 70,60 eurot+käibemaks oluliselt alla vandeadvokaatide tunnitasule, mis on Tallinnas keskmiselt 150-200 eurot/h. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Kostja lepinguline kohustus seisnes tasu maksmises ning kostja võis keelduda tasu maksmisest juhul, kui hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja on kohtumenetluse käigus tuginenud sellele, et hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja märkis, et ei jõudnud veel hageja hinnapakkumisele vastata, kuna juba saabus arve. Arvet kostja vaidlustanud ei ole. Arve vaidlustas kostja alles maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on arve kätte saanud, millele kostja vastu ei vaidle ning kostja ei ole mõistliku aja jooksul arve suhtes pretensioone esitanud. Kohus leiab, et kostjal puudub alus keelduda tasu maksmisest. Seega kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Hageja palub välja mõista kostjalt ka viivise seaduses sätestatud määras. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi, võib võlausaldaja kohtusse pöörduda ja kasutada kõiki lubatud õiguskaitsevahendeid, s.h nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär €kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on põhjendamatult viivitanud tasu maksmisega. Seega kuulub viivis väljamõistmisele. Hageja nõuab lisaks seadusjärgses määras jooksva viivise väljamõistmist kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina VÕS § 113 sätestatud määras. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse VÕS § 113 lg 1 alusel ning mõistab kooskõlas TsMS § 367 kostjalt hageja kasuks tasumata põhinõudelt välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni vastava põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 175 eurot, millest 45 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 130 eurot hagiavalduse esitamise eest. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja taotlus rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.