Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 07.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-19-20790/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.02.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1232

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

7.veebruar 2020.a., Vabaduse 13, Võru

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-19-20790

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Ülle Kahari (KAHAR) vastu võlgnevuse nõudes 5443,60 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, aadress Tartu mnt. 83, Tallinn 10115 Lepinguline esindaja: Marjana Šestel , PlusPlus Legal OÜ, aadress Tartu mnt.83-603, Tallinn 10115 e-post: [email protected] Kostja: Ülle Kahar, isikukood XXX, aadress XXX, e-post: XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi Ülle Kahari vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Ülle Kaharilt PlusPlus Capital AS kasuks 4899 (neli tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa) eurot 28 senti hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX.a. sõlmitud kompromissilepingust tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 2802,81 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivised kuni 7.02.2020 (kaasa arvatud ) 2061,47 eurot.

3.Välja mõista Ülle Kaharilt PlusPlus Capital AS kasuks kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2802,81 eurot) lepingus kokkulepitud määras, 0,06 % päevas (1,68 eurot) alates 8.02.2020.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud aadressile XXX 9.01.2020.a. (tl.20). Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on XX.XX.XXXX.a. PlusPlusCapital AS ja Ü.Kahari vahel sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus nr XXX. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kompromissileping on vastavalt VÕS § 578 lg 1 leping vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 50 eurot, seejuures esimese tarbijale saadetava meeldetuletuskirja eest kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist 35 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgme viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras, 0,06 % päevas, põhivõlgnevuselt (2802,81 eurot) iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 29.12.2019 summas 1003,97 eurot. Kompromissisummas sisaldus viivis summas 988,62 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 68,88 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 4899,28 eurot (2802,81+ 35+ 988,62+1003,97+68,88).

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 425 eurot ning õigusabikulude summas 420 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise, võla sissenõudmise kulude hüvitamise ja lepingujärgse viivise väljamõistmise nõude. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka asjaga. Kohtu hinnangul on hageja esindaja poolt hagimenetluses tehtud toimingute kulu on põhjendatud 200 euro ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega 625 (425+ 200) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude katteks 625 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik