Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-18479
Tsiviilasi
M. T.-A. hagi K-Pargi OÜ ja Saaremaa vald vastu kehavigastuse tekitamisega seotud kahju hüvitamise nõudes ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
hagi hind 4675,67 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: M. T.-A. (isikukood xxxx, xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18, Tallinn 10141; telefon: 6410387; e-post: [email protected]); Hagihind
Kostja 1: K-Pargi OÜ (registrikood 14179729, Tuukri 19-216, Tallinn 10152); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja (Advokaadibüroo CLARUS, e-post: [email protected]);
Santašev
Kostja 2: Saaremaa vald (registrikood 77000306, Tallinna 10, Kuressaare 93819); Kostja lepinguline esindaja: [email protected]). Menetluse liik
Vilma
Kippak,
e-post:
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt K-Pargi OÜ-lt (registrikood 14179729) ja Saaremaa vallalt (registrikood 77000306) solidaarselt hageja M. T.-A.i (isikukood xxxx) kasuks välja varaline kahju 828,51 (kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja 51 senti) eurot.
3.Mõista kostjatelt K-Pargi OÜ-lt (registrikood 14179729) ja Saaremaa vallalt (registrikood 77000306) solidaarselt hageja M. T.-A.i (isikukood xxxx) kasuks välja viivis kahju hüvitiselt 828,51 eurolt alates hagi esitamisest (06.12.2018) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjatelt K-Pargi OÜ-lt (registrikood 14179729) ja Saaremaa vallalt (registrikood 77000306) solidaarselt hageja M. T.-A.i (isikukood xxxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 12 000 (kaksteist tuhat) eurot.
5.Mõista kostjatelt K-Pargi OÜ-lt (registrikood 14179729) ja Saaremaa vallalt (registrikood 77000306) solidaarselt hageja M. T.-A.i (isikukood xxxx) kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 12 000 eurolt alates hagi esitamisest (06.12.2018) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt K-Pargi OÜ-lt (registrikood 14179729) ja Saaremaa vallalt (registrikood 77000306) solidaarselt hageja M. T.-A.i (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud 2730 (kaks tuhat seitsesada kolmkümmend) eurot.
3.Mõista kostjatelt K-Pargi OÜ-lt (registrikood 14179729) ja Saaremaa vallalt (registrikood 77000306) solidaarselt hageja M. T.-A.i (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2730 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt välja mõista varalise ja mittevaralise kahju hüvitise seoses kehavigastuste tekitamisega. Hagiavalduse kohaselt külastas hageja 22.07.2018 perepuhkuse raames koos lastega Kuressaare seiklusparki ning läbis seal seiklusraja. Raja lõpus paikneva trosslaskumise lõpus tabas hageja suurel kiirusel puud, mille külge on tross laskumise lõpus kinnitatud. Trosslaskumise lõpus puudus igasugune pidurdusmehhanism, samuti puudus sellel hoo peatamiseks püüdevõrk või muud liikumiskiirust piiravad ja kokkupõrget leevendavad kaitsemehhanismid. Ainsaks turvaelemendiks oli puu ümber paigaldatud pehmendusmatt.
2.Kokkupõrkel trosslaskumist lõpetava puuga sai hageja tõsiseid kehavigastusi. Kohale kutsustud kiirabi toimetas hageja Kuressaare haiglasse, kus tal tuvastati nimmelülimurrud. Tekkinud vigastuste tõttu katkes varem planeeritud puhkus ning hageja pidi jääma haiguslehele.
Haiguslehe esimesel nädalal oli hageja liikumisvõimetuna voodis, järgnevate kuude jooksul oli ta kohustatud tarbima ravimeid, kandma ortoosi ning tal on keelatud liigelda autoga.
3.Kuni 2018. a septembri keskpaigani oli hagejale keelatud aktiivne liikumine ning füüsiline koormus, samuti auto juhtimine. Alates septembri keskpaigast kuni käesoleva ajani saab hageja taastusraviarsti ettekirjutuse alusel regulaarset taastusravi. Hageja kannatab kuni käesoleva ajani püsivalt alaseljavalude käes. Taastusraviarsti hinnangul on tõenäoline, et vastava diagnoosiga vigastus põhjustab vaevusi veel vähemalt aasta kestel, mille jooksul tuleb regulaarselt kinni pidada taastusraviprogrammist ja läbi viia raviseansse. On võimalik, et saadud vigastustega kaasnevaid kõrvalmõjusid ei õnnestu lõplikult välja ravida ja aeg-ajalt tekkivad seljavalud jäävad hagejat saatma kuni elu lõpuni.
4.13.08.2018 edastas hageja esindaja informatsiooni juhtumist Tehnilise Järelevalve Ametile ning palus ennast teavitada võimaliku järelevalvemenetlusega seonduvast. 31.08.2018 edastas hageja kostjale K-Pargi OÜ-le kui Kuressaare Seikluspargi käitajale nõudekirja, milles palus tekitatud kahju hüvitada. Kostja registrijärgsele aadressile tähtkirjaga edastatud nõudekirja tagastas postiteenuse osutaja hoiutähtaja möödumisel. 26.09.2018 teavitas Tehnilise Järelevalve Amet hagejat sellest, et on 18.05.2018 viinud koostöös Tarbijakaitseametiga Kuressaare Seikluspargis läbi järelevalvetoimingud ning juhtinud K-Pargi OÜ tähelepanu mitmetele puudustele ja kitsaskohtadele, mida ei ole kõrvaldatud. 22.07.2018 intsidendi tõttu oli vigastuse põhjustanud trosslaskumine kasutamiseks suletud kuni täiendavate turvameetmete rakendamiseni.
5.28.09.2018 edastas hageja postiasutuse tagastatud kirja koopia kostja K-Pargi OÜ e-posti aadressile ja palus endaga ühendust võtta. 03.10.2018 edastas hageja e-kirja teel pöördumise kostjale Saaremaa vallale, milles selgitas, et peab tekkinud kahju eest vastutavaks ka antud kostjat kui avalik-õiguslikku isikut, kellele seikluspargi käitamiseks kasutatav kinnistu kuulub ning kes on avaliku hankemenetluse kaudu andnud kinnistu seikluspargi rajamiseks ja käitamiseks hankelepingu alusel OÜ-le K-Pargi opereerimiseks. Pooltel edasise kirjavahetuse käigus kokkuleppele jõuda ei õnnestunud, sest kostjad ei pidanud ennast õnnetuse eest vastutavateks.
6.Kostjatelt saadud vastuste põhjal puudub vaidlus, et hageja sai 22.07.2018 Kuressaare seikluspargi atraktsioonide kasutamise käigus kehavigastusi, mille tulemusel ta toimetati kiirabiga haiglasse. Vaidlust ei saa olla ka vigastuste iseloomu osas. Mõlemad kostjad vastutavad solidaarselt hagejale tekitatud tervisekahjustustega seonduva kahju eest.
7.Kostja K-Pargi OÜ väited, mille kohaselt ei järginud hageja seikluspargi töötaja juhiseid enda ohutuse tagamiseks, on eksitavad. Hageja sai kehavigastused atraktsioonil, mille lõpus jõudis trosslaskumine suurel kiirusel vastu polstriga kaetud puutüve. Atraktsioonil puudusid igasugused pidurdusmehhanismid, mille kasutamise nõudeid oleks hageja saanud eirata. Kostja K-Pargi OÜ vastusest ei selgu, missuguseid meetmeid oleks hageja saanud selles olukorras kasutusele võtta või missuguseid instruktori juhiseid oleks tal tulnud järgida. Kostja K-Pargi OÜ seisukohaga on vastuolus Tehnilise Järelevalve Ameti teavituskirjas esitatuga. Juhul kui õnnetusjuhtumi oleks põhjustanud hageja enda süü või hooletus, oleks puudunud vajadus atraktsioon sulgeda ning nõuda täiendavate turvameetmete kasutuselevõtmist.
8.Hageja viitas VÕS §-le 620 ja leidis, et kostjal K-Pargi OÜ-l kui käsundisaajal oli seadusest tulenev kohustus tagada, et hagejale ei teki kahju. Seikluspargis ja sinna paigaldatud atraktsioonide iseloomust tulenevalt on tegemist käsunduslepinguga, mille täitmine kätkeb endas kõrgendatud ohtu kasutaja elule ja tervisele. Seetõttu esinevad seal keskmisest kõrgemad standardid käsundisaaja hoolsuskohustuse täitmisele. VÕS § 2 lg-st 2 tulenevalt oli käsundisaaja
lepinguliseks kohustuseks VÕS §-st 100 tulenev kaitsekohustus mitte kahjustada käsundi täitmisel käsundiandja vara, elu ja tervist. Tulenevalt VÕS § 103 lg-st 1 ei ole kaitsekohustuse rikkumine üldjuhul vabandatav juhul, kui rikkumise tulemusena kahjustati käsundiandja tervist. Kostja K-Pargi OÜ on kaitsekohutust rikkunud ja kannab vastutust hagejale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise eest.
9.Kostja Saaremaa valla vastutus tuleneb asjaolust, et kostja on seikluspargi väljaehitamise ja käitamise andnud avaliku ülesande täitmise eesmärgil sõlmitud halduslepinguga üle kostjale KPargi OÜ-le. Selleks on Saaremaa vald korraldanud avaliku hankemenetlusena eelläbirääkimistega pakkumise, millel K-Pargi OÜ osales ja võitis. Hankemenetluse tulemusena sõlmis Saaremaa vald hankelepingu, mille kohaselt võttis K-Pargi OÜ endale kohustuse seikluspark projekteerida, välja ehitada ja seda järgneva viie aasta jooksul käitada. Lepingu kohaselt võttis K-Pargi OÜ endale kohustuse pakkuda avalikku teenust tasuta kohalikele kooliõpilastele. Saaremaa vald kui kohalik omavalitsus on sõlmitud halduslepinguga delegeerinud avaliku ülesande erasektori ettevõtjale. Lepingu eset silmas pidades olid Saaremaa vallal kõik võimalused ja kohustus tagada, et rajatava seikluspargi atraktsioonid oleksid kasutajatele ohutud. Kostja Saaremaa valla vastutuse aluseks on VÕS §-st 1045 tulenev üldine käibekohustus ja VÕS § 1054 lg-st 2 tulenev vastutus kostja K-Pargi OÜ tegevuse eest.
10.Hageja viitas samuti VÕS § 1045 lg 1 punktile 2. Kostja K-Pargi OÜ käitas kostja Saaremaa vallaga sõlmitud lepingu alusel objekti, mis vastab VÕS §-s 1056 sätestatud suurema ohu allika tunnustele, kuivõrd seikluspargis asuvad atraktsioonid tingivad juba oma iseloomu tõttu selle rajajalt ja käitajalt erilist hoolsust. Ilma selleta võib tekkida suur kahju kasutajate elule ja tervisele. Juhul, kui seikluspark kohtu arvates ei kvalifitseeru suurema ohu allikaks, tuleb üldise käibekohustuse rikkumise tõttu ka kostja Saaremaa valla süüd VÕS § 1050 alusel eeldada.
11.Hageja viitas VÕS § 130 lõikele 1. Hagejale tekkis kehavigastuse tõttu kahju, mis seisneb kantud kuludes ja saamata jäänud töötasus kokku summas 828,51 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt kahju välja mõista. Hagejale võib kulusid tekkida ka edaspidi, sest taastusravi on pooleli. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju. Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 2. Hagejale tekitatud kehavigastused põhjustasid füüsilist valu ning kannatusi, mis ei ole möödunud. Pärast õnnetusjuhtumit veetis hageja mitu nädalat voodirežiimil ning tema tavapärane elurütm oli häiritud enam kui kuu aja jooksul. Hiljem on hagejal tulnud läbi teha regulaarseid raviprotseduure, mis kestavad. Sealjuures ei ole teada, kas tekkinud vigastuste tagajärjed on lõplikult väljaravitavad.
12.Hageja palus, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Kohus saab lähtuda varasemast kohtupraktikast. Analoogilistes olukordades on mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud summasid, mis ulatuvad kuni 12 000 euroni.
13.25.03.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja K-Pargi OÜ vastuväidetega. Kostjale on nõude õiguslik alus olnud arusaadav. Kostjate vastu esitatud nõuete asjaolud on samad, kuid õiguslikud kvalifikatsioonid erinevad. Hagejal puudub kohustus määratleda ise, millises ulatuses kuulub rahuldamisele mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
14.Alusetud on kostja K-Pargi OÜ väited, et hageja on ise kahju põhjustanud või on osaliselt selle tekkimise eest vastutav. Kostja väited, milliste kohaselt on ta hagejale korraldanud instruktaaži ja selgitanud ohutusnõudeid, ei ole käsitletavad vastutust välistavate asjaoludena. Sealjuures ei ole kostja selgitanud, millist ohutusnõuet on hageja väidetavalt rikkunud või kuidas ise endale tervisekahjustuse põhjustanud. Tehnilise Järelevalve Amet on kontrolli tulemusena tuvastanud, et laskumisseade, mille kasutamisel hagejale vihastused tekkisid, ei olnud ohutu.
Kostja väidetav juhendamine ei oleks saanud ohtu kõrvaldada. Ohu realiseerumine tõendab, et kostja K-Pargi OÜ juhendamine ei olnud piisav ega kohane abinõu ohu välistamiseks.
15.Kostja K-Pargi OÜ väited, et seikluspargis ei ole varem ega hiljem toimunud midagi taolist, ei ole usutavad. Samal laskumisel sai jalgadele marrastused ka hageja alaealine poeg, kes tabas samuti suurel kiirusel trossi lõpus asuvat puud. Vastavat asjaolu kinnitab muuhulgas kostja esitatud õnnetusjuhtumi aruanne, mille viimasest lausest nähtub, et kirja pandi ka kannatanu poja ütlused. Ilmselt just sellel põhjusel ei ole kostja esitanud raportit tõendina kohtule. Kostja KPargi OÜ töötaja kinnitas, et samal laskumisel oli varem õnnetusi juhtunud. Laskumise ohtlikkust tõendab TJA järelkontroll. Kostja ei ole tõendanud, et TJA arvamuse kummutab Tarbijakaitseameti koostatud protokoll. Hageja pidas küünilisteks kostja K-Pargi OÜ väiteid, et hageja ei ole talle tekkinud kannatusi tõendanud. Hageja on tõendanud talle tekkinud vigastuste ulatust.
16.Hageja ei nõustunud kostja Saaremaa valla seisukohaga, et kahe kostja vastu saaks nõuet esitada siis, kui nõuded tuleneksid samast alusest, mis antud juhul nii ei ole. Kostja on segamini ajanud hagi aluseks olevad asjaolud ja nõude õigusliku kvalifikatsiooni. Alusetud on kostja Saaremaa valla väited, et ta ei vastuta seikluspargis toimunu eest, kuna kostja on sõlminud OÜ-ga K-Pargi tsiviilõigusliku lepingu kostjale kuuluva maa üürimiseks, millele on seikluspark rajatud. Kostja Saaremaa vald on jätnud märkimata, et tema maale on rajatud ehitus- ja kasutusloa alusel lõbustus- ja puhkepargi rajatis. Rajatis kui ehitis on vastavalt TsÜS § 54 lg-le 1 kinnisasja oluliseks osaks. Seega kuulub kostjale Saaremaa vallale ehitisloa alusel maale püstitatud lõbustus- ja puhkepargi rajatis. Kostjal Saaremaa vallal kui ehitise omanikul on võim talle kuuluva asja üle. Ehitise kahjulike mõjutuste ja nendega seonduva kahju eest kannab üldise käibekohtuse alusel vastutust ehitise omanik.
17.16.10.2019 seisukohtades selgitas hageja, et ta pöördus seoses traumajärgsete seljavaludega 07.05.2019 uuesti perearsti juurde, kelle saatekirja alusel ta saadeti täiendavale röntgenuuringule. Uuringu tulemusena tuvastati, et lülisamba kolme lüli (L2, L4 ja L5) vaskpoolsed väljaulatuvad jätked on murrujärgselt paigast liikunud ja kokku kasvades deformeerunud. Selleks, et välja selgitada, kas deformatsiooniga võib olla tekkinud närvikahjustusi, mis põhjustavad püsivaid seljavaevusi, suunati hageja edasi neuroloogi vastuvõtule, kuhu hagejal õnnestus pääseda 02.10.2019. Neuroloog närvikahjustusi ei tuvastanud. Diagnoosi kohaselt põhjustavad jätkuvat valu lülisambamurru jääknähud.
18.Hageja kahjunõue seoses transpordikuluga on seotud asjaoluga, et tal tuli tööülesannete täitmiseks aeg-ajalt kasutada taksoteenust, sest arst ei lubanud hagejal endal autot juhtida. Hageja esitas kohtule tõendi tõlke. Hageja nõudis kostjatelt ka seikluspargi piletiraha tagastamist, sest saadud trauma tõttu jäi seikluspargi külastus nii hagejal kui hageja pereliikmetel pooleli. Hageja viidi kiirabiga ära ja tema pereliikmed läksid kaasa. Seetõttu ei saanud hageja ja tema pereliikmed teenust, mille eest nad piletiraha tasusid. Hageja palus antud summa välja mõista kahjuna.
19.Hageja ei nõustunud kostja Saaremaa valla vastuväidetega, et halduslepingu alusel rajatud seikluspargi tehnilise auditi läbiviimisega enne avamist oli kostja täitnud oma hoolsuskohustuse. Kostja ei ole sõlminud lepingut ainult maa üürimiseks, vaid on korraldanud eelläbirääkimistega pakkumise just seikluspargi rajamiseks. Seda tõendab kostja esitatud kirjaliku enampakkumise protokoll, mille kohaselt arvestati pakkumise hindamisel kriteeriumitena just seikluspargi väljaehitamisega seonduvaid asjaolusid. Seikluspargi rajamise eesmärgiks oli avaliku ülesande täitmine, mida kinnitab asjaolu, et seiklusparki said tasuta kasutada Kuressaare linna kooliõpilased. Kostja Saaremaa vald vastutas avaliku ülesande täitmisega kaasnevate ohtude eest, mis tulenesid vahetult rajatise iseloomust.
20.Seikluspargi rajatiste näol on tegemist suurema ohu allikaga. Tulenevalt VÕS § 1059 regulatsioonist vastutab ehitisena püstitatud suurema ohu allika eest ka ehitisealuse maa omanik. Kuivõrd tegemist on suurema ohu allikaga, ei välista kinnisasja omaniku riskivastutust hoolsuskohustuse järgimine. Olukorras, kus suurema ohu allikast tulenev risk on realiseerunud, kaasneb sellega ehitisealuse maa omaniku vastutus sõltumata tema süüst. Omanikul oli võimalik halduslepingu sõlmimisel oma vastutuse ulatust sisesuhtes reguleerida ning vastutusega kaasnevaid riske maandada. Kostjal Saaremaa vallal oleks olnud võimalik nõuda halduslepingus vastutuskindlustuse lepingu sõlmimist või see ise sõlmida või nõuda muude tagatiste esitamist. Vastutust kolmandate isikute ees ei saanud lepinguga välistada.
21.Kuigi hageja leidis, et hoolsuskohustuse täitmine ei oma õiguslikku tähendust, oli ta siiski seisukohal, et kostja Saaremaa vald ei ole hoolsuskohustust täitnud. Seikluspargi rajatiste auditi kokkuvõtva arvamuse punktid 4, 5 ja 6 selgitavad, et ehitise üle tuleb teostada järjepidevat seiret, sest ehitise trossid, kinnitused ja järelpingutid võivad venida. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja Saaremaa vald oleks järjepidevat seiret ise korraldanud või nõudnud seda seikluspargi operaatorilt. Ehituse esmane audit viidi läbi vahetult pärast ehitise rajamist 31.05.2017. Õnnetusjuhtum leidis aset 22.07.2018. Kostja Saaremaa vald ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et selle perioodi kestel oleks korraldatud järjepidevat seiret. Asjas kogutud tõendid kinnitavad vastupidist, sest 18.05.2018 Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve ameti kontrolli raames pöörati tähelepanu mitmetele puudustele, sealhulgas radade ohutusega seonduvatele puudustele.
22.Hageja pidas ekslikuks kostja Saaremaa valla seisukohta, et 31.05.2017 auditi läbiviimisega on kostja täitnud hoolsuskohustuse nõudeid. Vastavalt seadme ohutuse seaduse § 9 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele„ §-s 16 sätestatule tuleb nii lõbustuspargi kui köistee seadme ohutuse tagamiseks läbi viia korraline audit iga 12 kuu möödudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb lõbustuspargiseadme ja köistee korraline audit visuaalse kontrolli näol selleks pädeva isiku poolt läbi viia enne iga hooaja algust, aga mitte varem kui üks kuu enne hooaja algust. Seega pidi pädev isik Kuressaare seikluspargi rajatiste kordusauditi läbi viima 2018. a kevadel ning vastavalt seadme ohutuse seadusega ettenähtud korrale auditi tulemustest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametit teavitama. Kostja Saaremaa vald ei ole esitanud tõendeid, et selline korraline auditeerimine oleks toimunud ning et kostja oleks selle läbiviimist OÜ-lt K-Pargi või kolmandalt isikult kunagi nõudnud. Korralise auditeerimise vajadusele viidati 31.05.2017 esmases auditis. Järelikult on kostja rikkunud ka hoolsuskohustust.
23.Hageja pidas ebaõigeks kostja Saaremaa valla väidet, et tal puudus tegelik võim rajatise üle. Kinnisasja omanikuna oli kostjal selline võim olemas. Asjaolu, et avaliku ülesande täitmiseks sõlmitud halduslepinguga delegeeris kostja 2 seikluspargi rajamise ja käitamise ülesande kolmandale isikule, ei välistanud kostja õigust ja kohustust tagada sellise rajatise ohutus kolmandatele isikutele ning rajatise nõuetekohase järelevalve korraldamine.
24.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete ja nõuete juurde. Vastuseks kostja Saaremaa valla väidetele leidis hageja, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja on talle kuuluvale kinnistule rajatava seikluspargi operaatori leidmiseks korraldanud pakkumise riigihangete seaduse või vara valitsemise korra alusel. Arvestades pakkumise tingimusi oli selge, et tegemist oli halduslepinguga, mis sõlmiti avalik-õigusliku kohustuse täitmiseks. Kostjate vahel oli sõlmitud haldusleping.
25.Avalik-õiguslike kohustustena ei ole käsitletavad üksnes sellised spetsiifilised ülesanded, mille täitmist on kohalikult omavalitsuselt võimalik seaduse alusel nõuda. Avalikke ülesandeid võib täita ka otseselt seaduses mitte-ettenähtud viisil. Hageja pidas alusetuks kostja Saaremaa
valla väidet, et ta ei vastuta kinnisasja omanikuna suurema ohu allika valdamisel tekkinud kahju eest, sest ta on lepinguga delegeerinud vastutuse kostjale K-Pargi OÜ-le. Kui kinnisasja omanikul või suurema ohu allika kaudsel valdajal oleks võimalik sellest tulenev vastutus lepinguga delegeerida kolmandale isikule, puuduks lepinguvälise kahju tekitamise regulatsioonil olemasoleval kujul igasugune mõte. Kohustuste üleandmine või delegeerimine saab mõjutada üksnes kostjate omavahelisi suhteid.
26.Kostja Saaremaa valla vastutust ei välista asjaolu, et seikluspark ei olnud kinnisasjaga püsivalt ühendatud rajatis, vaid oli sinna rajatud mööduvaks otstarbeks. Rajatis oli püstitatud kostja Saaremaa valla väljastatud ehitusloa alusel kostjale kuuluvale kinnisasjale. Kinnisasja omanik, kes lubab endale kuuluvale kinnistule püstitada suurema ohu allikana käsitletava rajatise, vastutab kinnisasja omanikuna vastavast rajatisest tuleneva riski realiseerumise eest.
27.Kostja Saaremaa valla selgitused, et tal puudus pädevus teostada järelevalvet seiklusparki paigaldatud seadmete üle, on asjakohatud. Hageja ei väida, et kostja pidi järelevalvet ise teostama. Kostjal oli kohustus jälgida, et seadusega nõutavad järelevalvetoimingud oleksid teostatud. Kostjal olid sellise kontrolli teostamiseks olemas kõik võimalused. Kostja Saaremaa vald jättis kontrollimata, kas kostja K-Pargi OÜ lepingut vastavas osas täidab ning tagab sellega avalikult kasutatava seikluspargi ohutusõudeid. Sellega on kostja jätnud mõistlikult täitamata hoolsuskohustuse.
28.Hageja pidas kohatuteks kostja Saaremaa valla väiteid, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostas seikluspargis 18.05.2018 järelevalvetoiminguid. Varem esitatud menetlusdokumentides on kostja selgitanud, et ta sellistest järelevalvetoimingutest midagi ei teadnud. Seega ei saanud kostja lugeda hoolsuskohustuse täidetuks sellega, et pädev isik teostas pargis juhuslikult 2018. a maikuus järelevalvetoiminguid. Kostja ei tundnud kuni õnnetusjuhtumi toimumiseni pargi ohutuse vastu mingisugust huvi ega nõudnud kostjalt K-Pargi OÜ-lt seadusest tulenevate ohutusnõuete täitmist.
29.Hageja pidas eluliselt ebausutavaks kostja Saaremaa valla väidet, mille kohaselt puudus tal korrakaitseseaduse § 15 alusel tegelik võim tagada seikluspargi seadmete ohutust. Soovi korral oleks kostjal olnud kõik võimalused ka korrakaitseseaduse alusel seikluspargi ohutuse tagamiseks vajalike samme astuda.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasumääraga 156 eurot koos käibemaksuga. Hageja kui eraisik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulu arvestada koos käibemaksuga. Hageja esindajal kulus 06.12.2018 hagiavalduse koostamisele, kliendiga kooskõlastamisele ning kohtule esitamisele 5,2 h. 25.03.2019 kulus kostjate vastuste analüüsile ja vastuse koostamisele 2,8 h. Kohtuistungiks valmistumiseks kulus 1,2 tundi ja 12.06.2019 istungil osalemisele 1,3 tundi. 20.09.2019 kulus taotluse koostamiseks ja tõendite esitamiseks 0,2 tundi.
31.16.10.2019 kulus täiendavate seisukohtade koostamisele 4,2 tundi. Kostja Saaremaa valla seisukohtade analüüsile ja lõplike seisukohtade esitamisele kulus 2,6 tundi. Kogumahus on õigusabi osutatud 17,5 tundi ning maksumuseks on 2730 eurot koos käibemaksuga.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja Saaremaa valla vastuväited
32.Kostja Saaremaa vald leidis, et tema vastu on hagi esitatud ebaõigesti ja ilma õigusliku aluseta. Teise kostja vastu on nõue esitatud käsunduslepingu alusel. Kostja Saaremaa vald ei ole käsunduslepingu pooleks, mistõttu ta ei saa koos teise kostjaga solidaarselt vastutada. Kostjal ei lasu mingit vastutust teise kostja tegevuse tagajärjel. Saaremaa vald pidas ebaõigeks hageja seisukohta, et seikluspargi käitamine toimub avaliku ülesande täitmise eesmärgil kostjaga 2 sõlmitud halduslepingu alusel. Kostjate vahel on 21.03.2017 sõlmitud tsiviilõiguslik maa-ala üürileping, mille punkt 1.4. kohaselt on üüritava maa-ala kasutamise otstarve üürniku kulul seikluspargi projekteerimine, väljaehitamine ja kasutamise korraldamine. Kostja Saaremaa vald on üürileandjana kohustunud üürilepingu punktis 3.2. mitte sekkuma kostja K-Pargi OÜ majandustegevusse. Seega ei ole kostjad sõlminud halduslepingut, millega oleks haldusülesanne delegeeritud eraettevõtjale.
33.Kostja pidas ka ebaõigeks hageja järeldust, et ta vastutab kahju eest VÕS § 1054 lg 2 alusel. Kostja viitas TsÜS §-dele 132 ja 133 ning leidis, et ta ei kasuta kostjat K-Pargi OÜ mingil moel oma majandustegevuses. Üürilepingu alusel ei oma Saaremaa vald mingit teavet kostja K-Pargi OÜ majandustegevuse käigus osutatavate teenuste kohta TsÜS § 133 lõike 2 mõttes. Üürilepingu punktide 4.8 - 4.9. kohaselt on kostja K-Pargi OÜ kohustuseks üürnikuna hoida maa-alale püstitatavad ehitised ning tehnosüsteemid ja seadmed heas tehnilises korras, teha selleks vajalikku hooldus-, sanitaar-, avarii- ja jooksvat remonti, tagada nende säilimise ja hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagada seikluspargis ohutusnõuete täitmine, sh vajaliku arvu infotahvleid, millel on märgitud seikluspargi kasutamise kord, ajad, tingimused, ohutusnõuded, hoiatused jne info. Maa- ala üürilepingu puhul ei ole ka tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lõike 2 ja § 81 lõike 1 mõttes. Hageja kolmanda isikuna saaks esitada üürilepingu alusel nõudeid kostja Saaremaa vald vastu vaid juhul, kui see oleks ette nähtud üürilepinguga või see tuleneks seadusest.
34.Hageja esindaja pöördus 13.08.2018 pöördunud Kuressaare seikluspargi ohutuse järelevalve küsimuses korrakaitseorgani Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poole. TJA pöördus asjaolude selgitamiseks 11.09.2018 kirjaga nr 16-2/18-2177-005 kostja Saaremaa valla poole. TJA kirja andmeil teostasid Tarbijakaitseamet ja TJA 18.05.2018 järelevalvet Kuressaare seikluspargis. Järelevalve käigus tuvastati puudusi dokumentatsioonis ja radade ohutuses. Kostjal K-Pargi OÜ-l tuli teenuse pakkujana parandused sisse viia hiljemalt 22.06.2018 ja 22.08.2018. TJA 11.09.2018 kirja kohaselt ei ole kostja K-Pargi OÜ tarbijakaitseameti ja TJA 18.05.2018 protokollis nr KPM-TTO-2018-00226 välja toodud puudusi täies mahus kõrvaldatud. Eeskätt ei olnud kõrvaldatud puudusi, mis seondusid radade turvalisuse ja trossilaskumise ohutu kasutamisega. TJA keelas seiklusraja osalise kasutamise.
35.Kostja Saaremaa vald edastas TJA 11.09.2018 kirja nr 16-2/18-2177-005 koheselt kostjale K-Pargi OÜ-le meetmete tarvitusele võtmiseks. Kostja K-Pargi OÜ vastuse järgi keelati trassilaskumise rajaosa kasutamiseks. Kostja leidis, et korrakaitseseaduse § 15 kohaselt on korrakaitse ülesanne isikul, kellel on tegelik võim asja üle. Kostja K-Pargi OÜ on seikluspargis avaliku korra eest vastutav isik, kelle tegevus on käsitletaval juhtumil põhjustanud isikule tervisekahjustuse, kuna ta ei ole taganud vajalikku ohutust teenuse osutamisel ega ole ohtu ennetanud.
36.Kostja Saaremaa vald leidis, et kuna ta on ebaõigesti kostjana kaasatud, ei ole tal võimalik hinnata kahju nõude põhjendatust. Kostja K-Pargi OÜ on nõudele vastu vaieldes viidanud, et hageja ise ei järginud ohutusnõudeid. Kostja Saaremaa vald vaidlustas esitatud nõude täies ulatuses. Kostja Saaremaa vald ei saa hinnata, kas TJA tuvastatud puudused kostja K-Pargi OÜ tegevuses põhjustasid õnnetusjuhtumi. Mittevaralise kahju hüvitise nõude hindamisel tuleb arvestada, millisel määral hageja elu kvaliteet pärast õnnetust püsivalt halvenes. Selles osas, kas füüsiline valu on möödunud ja kas tagajärjed on ravitavad, on vajalik raviarsti seisukoht.
37.06.06.2019 seisukohtades leidis kostja Saaremaa vald jätkuvalt, et hagi alusena esile toodud faktilised asjaolud ei võimalda tema vastu nõuet esitada. Kostja Saaremaa valla tegevusel või tegevusetusel ei ole põhjuslikku seost hagejale Kuressaare seikluspargis 22.07.2018 põhjustatud kahju tekkimisega. Kostjaga K-Pargi OÜ sõlmitud üürilepingu alusel oli vastutus ohutusnõuete täitmise eest pandud teisele kostjale.
38.Kostja Saaremaa valla vastutus ei tulene seikluspargile ehitusloa ja –kasutusloa väljastamisest. Seikluspargi rajad on ehitatud nn köisteedena (trossirajad puudel) ja vastavalt lifti ja köistee ohutuse seaduse §-le 28 ja ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punktile 1 on köistee nõuetele vastavuse üle kohustatud riiklikku järelevalvet teostama Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). Kostjal Saaremaa vallal kui kohalikul omavalitsusel ei ole nõutavat järelevalve teostamise pädevust ega õigust köisteena rajatud seikluspargi rajatiste üle.
39.TJA 11.09.2018 kirja nr 16-2/18-2177-005 kohaselt on Tarbijakaitseamet ja TJA 18.05.2018 teostanud järelevalvet seikluspargis, mille käigus tuvastati mitmeid puudusi. TJA 11.09.2018. kirja andmeil ei ole kostja K-Pargi OÜ enne 22.07.2018 aset leidnud õnnetusjuhtumit puudusi täies mahus kõrvaldanud (eeskätt olid puudused radade turvalisuse ja trossilaskumise ohutuse tagamise osas). Hageja on ise järelevalve teostamise eesmärgil 13.08.2018 pöördunud Tehnilise Järelevalve Ameti poole.
40.Kostja Saaremaa vald ei nõustunud, et seikluspark on rajatis, mis on vastavalt TsÜS § 54 lõikele 1 kinnisasja oluliseks osaks. Hageja jätab tähelepanuta, et üürileping on sõlmitud tähtajaga 5 aastat. Seega on tegemist rajatistega, mis on ühendatud maaga (trassid kulgevad puude peal) mööduvaks otstarbeks TsÜS § 54 lõike 2 mõttes. TsÜS § 54 lg 2 sätestab, et kinnisasja osaks ei loeta võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitist või muud sellesarnast asja, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asja. Kostja Saaremaa vald ei vastuta ehitise omanikuna üldise käibekohustuse alusel. Hageja peaks tõendama, et kostja Saaremaa vald oli oma tegevusega loonud hageja jaoks ohtliku olukorra ja hageja sai kehavigastuse sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel ning puudub kostja süü.
41.06.09.2019 seisukohtadega koos esitas kostja Saaremaa vald täiendavaid tõendeid. Kostja esitas Kuressaare Linnavalitsuse 24.01.2017 korraldus nr 34 „Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamine ja maa-ala üürilepingu sõlmimine“. Korraldusega kinnitati Kuressaare linna tervisepargis asuva maa-ala üürile andmiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise tulemused ning tunnistati võitjaks K-Pargi OÜ pakkumine projekteerida, ehitada ja kasutusele võtta Kuressaare linnaga sõlmitava üürilepingu alusel maa-alal viis seiklusrada ja investeerida seiklusparki kuni 150 000 eurot. Üürniku poolne maa-ala kasutamise tasu sisaldas 1500 tasuta külastuskorda õpilastele aastas ja üüri 10 eurot kuus. Kostja Saaremaa vald leidis, et antud tõendi kohaselt kuulusid seikluspargi rajatised kostjale K-Pargi OÜ.
42.Kostja esitas rajatava seikluspargi auditi 31.05.2017, terastrossi sertifikaadi 07.03.2017, trossiraja erinevate detailide vastavusdeklaratsioon 21.03.2017, 12.06.2017 kostja K-Pargi OÜ seikluspargi kasutusloa taotluse nr 1711371/09109, Kuressaare Linnavalitsuse 13.06.2017 korralduse nr 332 kasutusloa andmise kohta ning 14.06.2017 väljastatud kasutusloa. Enne Kuressaare seikluspargile kasutusloa väljastamist on kostja kohaliku omavalitsusena ehitusseadustiku (EhS) § 51 järgse pädeva isikuna EhS §-le 18tuginedes nõudnud kasutuseelse auditi tegemist seikluspargi nõuetele vastavuse ja ohutu kasutamise kohta hinnangu saamiseks. Auditi kokkuvõttev arvamus oli, et seiklusrajad olid konstruktiivselt stabiilsed ning terviklikud. Kandetrosside ning puitplatvormide kinnitused olid nõuetekohased ja püsivad. Seikluspargi
rajamise materjalide (terastross ja erinevad sõlmed) kohta oli esitatud sertifikaat ja vastavusdeklaratsioon.
43.Auditi kokkuvõte vastas „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ §-s 12 köistee ohutusanalüüsile esitatud nõuetele. Auditi kokkuvõttes oli käsitletud erinevaid esilekerkivaid riske. Kostja Saaremaa vald leidis, et esitatud tõenditest nähtuvalt kuulus seikluspargi rajatis kostjale K-Pargi OÜ-le. Kostja Saaremaa vald järgis kõiki õigusakte, tagamaks seiklusraja atraktsioonide vastavuse standarditele ja ohutusnõuetele. Samuti oli tagatud kostja K-Pargi OÜ teavitus seiklusraja haldamisel esinevatest võimalikest riskidest, mida peab ekspluatatsiooni eel ja hiljem selle käigus jooksvalt jälgima. Seikluspargi ohutu ekspluatatsiooni tagamiseks lisas Saaremaa vald üürilepingusse K-Pargi OÜ kohustuse hoida maa-alale püstitatavad ehitised ning tehnosüsteemid ja seadmed heas tehnilises korras, teha selleks vajalikku hooldus-, sanitaar-, avarii- ja jooksvat remonti, tagada nende säilimise ja hoidmise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis (punkt 4.8.) ja tagada seikluspargis ohutusnõuete täitmine, sh vajaliku arvu infotahvleid, millel on märgitud seikluspargi kasutamise kord, ajad, tingimused, ohutusnõuded, hoiatused jne info (punkt 4.9.). EhS § 130 lg 3 p 1 järgi ei olnud kostjal pädevust teostada järelevalvet köisteede üle.
44.21.11.2019 vaidles kostja hageja täiendavatele seisukohtadele vastu. Ebaõige on hageja väide, et kostja K-Pargi OÜ käitas seiklusparki hankemenetluse tulemusena sõlmitud halduslepingu alusel. Hageja ei ole eristanud hankija poolt riigihangete seaduse (RHS) alusel riigihanke korras läbiviidavat hankemenetlust kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) vara valitsemisel tehtavatest toimingutest ja tehingutest. Antud juhul korraldas kostja 2 õiguseellane Kuressaare linn Kuressaare Linnavalitsuse 06.12.2016 korralduse nr 682 kohaselt Kuressaare linnavara valitsemise korra § 18 alusel eelläbirääkimistega pakkumise linnavara ehk Kaevu 18 maa-ala sihtotstarbeliseks üürile andmiseks. Maa-ala kasutamise lubatud otstarbeks oli pakkuja rahaliste vahendite arvelt seikluspargi projekteerimine, ehitamine ja haldamine.
45.Eelläbirääkimiste tulemused kinnitati Kuressaare Linnavalitsuse 24.01.2017 korraldusega nr 34, mille p 1 järgi oli üürniku/kostja K-Pargi OÜ kohustus investeerida seikluspargi rajamiseks orienteeruvalt 150 000 eurot. Kostjaga sõlmitud maa-ala üürilepingu p-de 2.1;2.2 ja 2.3 kohaselt kohustus üürnik tasuma maa-ala kasutamise eest üüri 635 eurot kuus viisil, kus üürileandja ostis üürnikult aastas 7500 euro eest pileteid ja pooled teevad tasaarvestuse. Tegu ei olnud riigihangete seaduse alusel riigihankega seikluspargile hageja väidetud operaatori leidmisega. Kostja KOV üksusena viib riigihanked läbi oma eelarveliste vahendite arvel ja oma rahaliste vahendite õiguspäraseks kasutamiseks KOV seadusjärgsete avalike ülesannete täitmise eesmärgil.
46.Kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslikud kohustused peavad olema seaduse või mõne muu õigusakti pinnalt selgelt määratletavad. Antud juhul ei ole võimalik õigusaktidest järeldada, et Saaremaa vallal kohaliku omavalitsusena oleks avalik-õiguslik kohustus osutada erinevatele sihtgruppidele seikluspargi laadset elamus- või vabaaja teenust. Samuti ei ole maa-ala kasutusse andmine kohaliku omavalitsuse seadusjärgne kohustus ega avalik ülesanne. Seega maa-ala väljaüürimine elamusteenuste (seikluspark, köiel ronimine, servalkõnd vmt) osutamise otstarbeks ei ole kostja kui kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus ega avalik ülesanne, vaid õigus võimaldada eraõigusliku isiku poolt tulu teenimise eesmärgil pakutava elamusteenuse/vabaajateenuse näol rahuldada kõigist vanusest isikute soovi vaba aja lõbusaks ja põnevaks sisustamiseks.
47.Kostja K-Pargi OÜ tegutses eraõigusliku juriidilise isikuna tulu teenimise eesmärgil kostjale Saaremaa vallale kuuluval maa-alal seikluspargi rajamisel ja haldamisel üürilepingu alusel oma
majandustegevuse raames sõltumatult, kuna seikluspargi kui elamusteenuse osutamine on tema äritegevuses vabatahtlikult pakutav teenus. Kostja Saaremaa vald ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lõikest 2 alusel. Osutatava elamusteenuse olemust ei muuda asjaolu, et K-Pargi OÜ käibe suurendamise ja rahaliste kohustuste optimeerimise huvides lepiti kokku, et maa-ala kasutamise eest makstava üürisumma arvel ostab Saaremaa vald seikluspargi pileteid, mida levitab tasuta erinevates koolides.
48.Kostja Saaremaa vald ei nõustunud, et ta vastutab VÕS § 1059 alusel. Üürilepingu punkti
3.2.järgi ei saanud Saaremaa vald sekkuda K-Pargi OÜ majandustegevusse. Kostja K-Pargi OÜ haldas ja käitas temale kuuluvat seiklusparki oma äritegevuses iseseisvalt. Kostjal Saaremaa vallal ei olnud õigust kohustada ettevõtjat võtma täiendavaid kulutusi vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise näol.
49.Kostja ei vastuta VÕS § 1056 lg 1 alusel, sest seiklusparki valitses kostja K-Pargi OÜ. Hageja viide VÕS §-le 1059 on alusetu, sest antud säte ei ole kohaldatav. Hageja ei ole ka tõendanud VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaldamise eeldusena, et kostja lõi süüliselt hageja jaoks ohtliku olukorra ning hageja sai kehavigastuse sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel. Seikluspargi rajatised ei kuulu kostjale Saaremaa vallale nende rajatiste aluse maa omanikuna. Seikluspark on maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud rajatis. Üürilepingu punktide 8.1 ja 8.2 järgi kohustus kostja K-Pargi OÜ lepingu viimasel kehtivuspäeval maa-ala üürileandjale akti alusel tagastama seisundis, kus maa-ala on samas seisundis nagu üleandmisel. Kostjal puudub riskivastutus.
50.Hageja on kostja kui kohaliku omavalitsuse pädevust järelevalve teostamisel alusetult laiendanud. Kostja Saaremaa vald ei pidanud pärast kasutuseelse auditi läbiviimist tegema seikluspargile pidevat seiret. EhS § 130 lg 2 punktidest 2 ja 5 selliseid kohustusi ei tulene. Kui suurema ohu allika seisukord kasutamise käigus ehk kasutusea jooksul muutub ning üksnes korrashoiutöödega ei ole võimalik ohu kõrvaldamist tagada, on riikliku järelevalve tegemise eest vastutav ja EhS § 130 lõike 3 punkti 1 ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 5 p 5 järgi sellekohast pädevust omav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kellele on pandud köistee kui spetsiifilise ehitise järelevalve pädevus tagamaks kasutamisel selle ohutuse ja nõuetele vastavuse. Ohutuse üle pidi järelevalvet üürilepingu alusel tegema kostja K-Pargi OÜ.
51.Tehnilise Järelevalve Ameti 11.09.2018 kiri tõendab, et kostja 1 oli korraldanud riikliku järelevalve teostaja poolt seire kohustuse täitmise, mis on nõutav vastavalt seadme ohutuse seaduse § 9 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele„ § 16 kohaselt köistee seadme ohutuse tagamiseks iga 12 kuu möödudes (kasutuseelne audit toimus 31.05.2017). Õnnetusjuhtumi põhjustas asjaolu, et kostja K-Pargi OÜ ilmselt ei täitnud koheselt riikliku järelevalve teostaja tehtud ettekirjutisi avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja K-Pargi OÜ vastuväited
52.Kostja K-Pargi OÜ vaidles samuti hagile vastu. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole selge, kuna hageja on korraga tuginenud nii poolte vahel sõlmitud käsunduslepingule kui VÕS §-le 1045. Kostjale ei ole arusaadav, kas hageja on esitanud oma nõude käsunduslepingu alusel või delikti alusel. Hageja peab valima, mis alusel nõuab ta kahju hüvitamist, sest nõuete rahuldamiseks on erinevad eeldused. Samuti leidis kostja, et hageja peaks mittevaralise kahju hüvitise nõude esitama rahaliselt selgelt määratletuna. Hageja mittevaralise kahju nõue on liiga suur ja üksnes analoogiale viitamine ei ole nõude rahuldamiseks piisav, sest hageja ei saanud raskeid kehavigastusi.
53.Kostja K-Pargi OÜ viitas VÕS § 127 lõikele 4 ja leidis, et ta ei ole süüdi hagejale kahju tekkimises. Õnnetus toimus hageja süül, sest hageja ei järginud ohutusnõudeid. Võib esineda alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ning § 140 järgi. Kostja K-Pargi OÜ ei ole kahju tekitamise eest vastutav. Kostja on täitnud hoolsuskohustust, selgitanud hagejale ohutusõudeid ja viinud läbi vajaliku instruktaaži. Hageja on külastajana kirjalikult kinnitanud, et talle olid kõik õhutusnõuded arusaadavad. Kostja K-Pargi OÜ korraldas ohutu ajaveetmise seikluspargis. Kuna varem ega hiljem ei ole sarnaseid õnnetusjuhtumeid toiminud, viitab see kostja süü puudumisele.
54.Hageja lõi laskumisel ära selja, mida ei oleks pidanud juhtuma. Hageja hakkas liikuma jalad ees ja pidi samal viisil lõpetama liikumise rajal. Kuna hageja pööras ringi, võib eeldada, et ta ei kasutanud süsteemi nii, nagu oli temale seletatud. Hageja võis ise hakata lõbu pärast kõikuma või keerlema, mis on rangelt keelatud. Sellise käitumise tõttu sai hageja vigastada. Hageja peab tõendama kostja süüd ja mitte vastupidi. Hageja ei ole selgitanud, millise õigusvastase teo kostja toime pani ja kuidas on ta süüdi.
55.Kostja K-Pargi OÜ tegi pärast õnnetusjuhtumit kõik endast sõltuva, et leevendada hageja kannatusi. Viivitamatult kutsuti hagejale kiirabi ja kannatanule osutati esmaabi. K-Pargi OÜ töötaja koostas juhtunust seletuskirja. Kostja tegi kõik antud olukorras vajaliku.
56.Seikluspark oli ehitatud Euroopa Liidu standardi EN 15567-1 ja töö standardi EN 15567-2 kohaselt. Seikluspargi ehitamisel oli järgitud kõiki vajalikke ehitus- ja ohutusnõudeid, milliseid eeldatakse sarnaste seiklusparkide projekteerimisel ja ehitamisel. Muuhulgas on seikluspargis kasutusel kinnitussüsteem Smart Belay, mis on üks kõige mugavamaid ja ohutumaid automaatseid lahendusi maailmas, kuna Smart Belay süsteem on Aerial Adventure Parki turul parim isiklik turvasüsteem. Smart Belay süsteemi kasutamine ei eelda täiendavat pidurdusmehhanismi. Pidurdusmehhanismi puudumine on hageja subjektiivne seisukoht. Smart Belay süsteemi kasutatakse ilma täiendava pidurdusmehhanismita, kuna pidurdamine ise toimub hõõrdejõu ning kõrguste erinevuse õige paigalduse arvel viisil, kus kiirus finišis on väike. Puud ümbritses pehmendus, mis pidi ka aitama.
57.Hageja viitas Tehnilise Järelevalve Ameti teavituskirjale, mis kostja K-Pargi OÜ hinnangul oli vastuolus Tarbijakaitseameti koostatud protokolliga. Tarbijakaitseamet ei pidanud vajalikuks radu sulgeda, mistõttu ei saa väita, et rajad olid ohtlikud ning neid ei tohtinud kasutada. Suurem osa etteheidetest puudutas dokumentaalset vormistamist. Kostja K-Pargi OÜ pidas ka ebaõigeks hageja väidet, et rada suleti TJA käsul, sest sellist nõuet ei ole kostjale esitatud. Rada küll suleti, kuid mitte õnnetusjuhtumi tõttu, vaid seetõttu, et üks puu sai tormi tagajärjel vigastada.
58.Kostja K-Pargi OÜ ei olnud nõus, et hagejale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks on vähemalt 12 000 eurot. Hagiavaldusest pole võimalik aru saada, milline hingeline valu ning kannatused hagejal olid ning mis alusel nõuab hageja 12 000 eurot. Füüsilist valu ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole kostjale teada hageja tervislik seisund käesoleval ajal. Tulevikus tekkida võivaid kulusid ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole ka selgitanud, milliseid taastusravi protseduure ta võib vajada. Nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et pidi viibima pärast õnnetust mitu nädalat voodirežiimil.
59.Hageja varaline nõue 828,51 eurot ei ole veenvalt põhjendatud. Kostja vaidles vastu õigusabi kulule 216 eurot, sest advokaadi poole pöördumine on isiku vaba valik. Kostja vaidles vastu takso kasutamise kulule, sest pidas põhjendamatuks taksoteenuse kasutamist pärast tööpäeva lõppu. Isegi kui eeldada, et taksoteenuse kasutamine oli osaliselt vajalik, pidas kostja arusaamatuks, miks ei saanud hageja kasutada ühistransporti. Saamata jäänud töötasu nõuet summas 292,78 eurot pidas kostja K-Pargi OÜ alusetuks, sest ta ei vastuta, kui riik töötasu täies
ulatuses ei hüvita. Muus osas pidas kostja ebaselgeks, kuidas on kulud seotud vaidlusaluse juhtumiga ning vajalikud.
KOHTU PÕHJENDUSED
60.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
61.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad Saaremaa vald ning K-Pargi OÜ olid sõlminud omavahel üürilepingu, mille alusel rajati Kuressaare tervisepargi alale seikluspark. Pooled ei vaidle, et hageja sõlmis kostjaga K-Pargi OÜ lepingu seikluspargi teenuse kasutamiseks ning hageja sai 22.07.2018 seiklusraja trosslaskumise lõpus kokkupõrkel puuga lülisamba murru. Pooled vaidlevad selle üle, kas või milline kostja vastutab õnnetusega tekkinud kahju hüvitamise eest ning millises suuruses kahju kuulub hagejale hüvitamisele.
62.Hageja esitas solidaarse kahju hüvitamise nõude mõlema kostja vastu, paludes neilt välja mõista varalise kahju hüvitise 821,51 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja leidis, et temale tekkinud kahju eest vastutavad mõlemad kostjad erinevatel õiguslikel alustel. Tehnilise Järelevalve Amet tuvastas pärast õnnetust, et trosslaskumine oli kasutamiseks ohtlik. Kostja K-Pargi OÜ vastutab hageja ees käsunduslepingust tuleneval alusel. Kostja Saaremaa vald vastutab rajatise aluse maa omanikuna, sest ta kasutas kostjat K-Pargi OÜ seikluspargi rajamisel ja käitamisel. Seikluspark kuulub rajatisena kinnisasja omanikule Saaremaa vallale. Seikluspargi näol on tegemist suurema ohu allikaga.
63.Kostja Saaremaa vald leidis, et ta ei vastuta õnnetuse eest, sest ta oli kostjaga K-Pargi OÜ sõlminud üürilepingu, mille kohaselt pidi üürnik tagama seikluspargi ohutu käitamise. Kostja Saaremaa vald ei kasutanud kostjat K-Pargi OÜ oma majandustegevuses ning üürilepingu alusel ei saanud ta sekkuda üürniku tegevusse. Lisaks ei olnud kostjal Saaremaa vallal kui kohalikul omavalitsusel pädevust teostada riiklikku järelevalvet seikluspargi rajatiste ohutuse üle. Seikluspark ei kuulunud Saaremaa vallale, sest tegu oli mööduvaks otstarbeks loodud rajatisega. Ka kostja K-Pargi OÜ vaidles hagile vastu ja leidis, et ta täitis hoolsuskohustuse, sest selgitas hagejale ohutusnõudeid. Hageja ise rikkus ohutusnõudeid. Hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu ega süüd.
64.Kohus leiab, et mõlemad kostjad vastutavad solidaarselt hagejal tekkinud kahju eest. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 näeb ette, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodud sätetest ei tulene, et solidaarkohustus saaks tekkida vaid siis, kui mitu isikut vastutab kannatanu ees samal õiguslikul alusel. Solidaarkohustus saab tekkida ka siis, kui vastutus tuleneb erinevatest õiguslikest alustest. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
65.Kohus leiab, et kostja K-Pargi OÜ vastutab hageja ees käsunduslepingu rikkumise tõttu. Vaidlus puudub selle üle, et seikluspargi kasutamiseks sõlmis hageja kostjaga teenuse osutamise ehk käsunduslepingu. VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Lisaks tuleneb VÕS § 620 lõikest 2, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele
käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
66.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 620 lõikest 1 võib lepingu sisu ja olemust arvestades tuleneda käsundisaaja kohustus hoida ära käsundiandja muude õigushüvede, sealhulgas elu ja tervise kahjustamine (RK TKo 3-2-1-48-15, p 17). Kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sealhulgas kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning eeldatakse VÕS § 103 lg 1 järgi, et rikkumine ei ole vabandatav (RK TKo 3-2-1-48-15, p 19). Kahju hüvitis kuuluks seejuures VÕS § 139 alusel vähendamisele vaid siis, kui oleks tõendatud kannatanu tahtlik enesekahjustamise soov. Kohus leiab, et arvestades sõlmitud lepingu olemust ja eesmärki, pidi kostja kui käsundiandja tagama, et tema ettenähtud ohutusnõuete järgimisel ei teki seiklusparki kasutavate inimeste elule ja tervisele ohtu. Tegemist oli kaitsekohustusega, mida kostja K-Pargi OÜ rikkus.
67.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Sellise vääramatu jõu asjaolude esinemist ei ole kostja K-Pargi OÜ väitnud ega tõendanud.
68.12.06.2019 eelistungil selgitas kohus kostjale K-Pargi OÜ-le, et kui viimase väiteil rikkus hageja ise ohutusnõudeid ja pööras end rajal ringi, tuleb kostjal neid väiteid tõendada, sealhulgas tõendada vastava ohutusnõude olemasolu. Kohus selgitas kostjale, et kuna viimane vastutab hageja ees lepingulisel alusel, ei pea hageja tõendama kostjal süü olemasolu. Vaatamata kohtu selgitustele kostja K-Pargi OÜ oma vastuväiteid hageja nõudele täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
69.Ambulatoorsest epikriisist (toimiku lk 5) nähtub, et hageja pöördus erakorraliselt Kuressaare haiglasse 22.07.2018 seoses kinnise nimmeluu murruga. Murru põhjuseks oli löö vastu esemeid või nendega puhke- ja vaba aja tegevuse käigus. Anamneesi osas on märgitud, et hageja lendas seikluspargis laskudes vastu puud ümbritsevat pehmendust
70.Tehnilise Järelevalve Amet selgitas 26.09.2018 vastuses hageja pöördumisele (toimiku lk 8), et 18.05.2018 oli TJA koos Tarbijakaitseametiga teinud järelevalvet Kuressaare seikluspargis. Järelevalve käigus pöörati tähelepanu mitmetele puudustele, sealhulgas radade ohutusele. Seikluspargi omanik alustas pärast kontrolli parandusmeetmete sisseviimist, mille järel muuhulgas täiustati radade ohutust. Õnnetusjuhtumi järel tehti täiendavaid muudatusi trosslaskumise osas ja õnnetusjuhtumi põhjustanud laskumine suleti. Kirjas märgiti, et TJA selgitas seikluspargi omanikule, et trosslaskumiste puhul peab olema tagatud turvaline ja ohutu laskumine. Trosslaskumiste lõpetamised peavad olema varustatud sõltuvalt raskusastmest erinevate turvaelementidega, sealhulgas puude ja tasapindade polsterdus, turvavõrgud, pidurdussüsteemid. Õnnetusjuhtumi hetkel oli tõenäoliselt laskuja hoog raja lõpus liiga suur ja seetõttu ei taganud turvaelemendid piisavat kaitset. TJA leidis, et kuni ei ole sobivaid parandusmeetmeid kasutusele võetud, ei tohi antud rajaosa kasutada.
71.Lisaks saatis Tehnilise Järelevalve Amet Saaremaa Vallavalitsusele 11.09.2018 pöördumise (toimiku lk 37-39). Ka selles pöördumises juhiti tähelepanu, et maapinnal lõppeva trosslaskumise raja pehmendus ei pruugi tagada piisavat kaitset saadava löögi eest, kuna suurema kaaluga kasutajate kiirus on suur. Teenuse pakkujal tuli parandused sisse viia hiljemalt
22.06.2018 ja 22.08.2018. Samuti nähtub pöördumisest, et pärast hagejaga toimunud õnnetusjuhtumit 22.07.2018 laskumise trossi lõdvendati, mille tulemusena ei tohtinud laskumisel enam tekkida nii suurt kiirust. TJA siiski rõhutas, et 18.05.2018 koostatud protokollis välja toodud puudusi ei olnud täies mahus kõrvaldatud, eriti radade turvalisuse ja ohutu laskumise osas. Seoses sama pöördumisega saatis kostja K-Pargi OÜ Saaremaa Vallavalitsusele kirja (toimiku lk 42-44), milles pidas arusaamatuks, mis oli raja osas valesti. Samas kirjas teatas KPargi OÜ laskumise sulgemisest kuni hooaja lõpuni.
72.Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud tõenditest, et hageja kokkupõrge puuga trosslaskumise lõpus ja sellest tulenevalt kehavigastuste tekkimine oli otseselt tingitud asjaolust, et seikluspargi rajatis ei olnud inimesele ohutu. Tehnilise Järelevalve Amet tuvastas, et kuna trosslaskumist kasutava inimese kiirus võis minna väga suureks, ei taganud olemasolevad turvaelemendid piisavat kaitset. Kostjal K-Pargi OÜ-l oleks tulnud käsunduslepingu alusel tagada, et trosslaskumist kasutav inimene saab laskuda ohutult ja ilma tervist kahjustamata, kuid seda kohustust ta ei täitnud.
73.Kostja K-Pargi OÜ esitas kohtule hageja allkirjastatud ohutusnõuded (toimiku lk 56). Ohutusnõuete kohaselt pidi raja kasutaja olema veendunud, et mõlemad karabiinid on trossi külge kinnitatud ning julgestussüsteem on õigesti seljas ja kinnitatud. Ohutusnõuetes ei olnud märgitud, kuidas tuleb käituda laskumisel ning kas või kuidas vältida laskumise korral liikumist selg ees. Kostja töötaja 23.07.2018 koostatud õnnetusjuhtumi aruandest (toimiku lk 57) nähtub, et hageja lõi ennast ära vastu laskumise lõpus asetsevat pehmendusmatti. Enne kiirabi saabumist täitis töötaja õnnetusjuhtumi raporti, milles märkis üles hageja poja ütlused. Seega ei saa esitatud tõenditest ühelgi viisil järeldada, et hageja ise oleks jätnud järgimata mõnda ohutusnõuet, mille tõttu talle tekkisid tervisekahjustused. Ka kostja töötaja õnnetusjuhtumi aruandest võib järeldada, et hageja põrkus trosslaskumise lõpul kokku puuga ning kuigi puu ümber oli pehmendusmatt, ei hoidnud see suure laskumiskiiruse tõttu ära tervise kahjustamist. Kostja ei ole ühelgi viisil välja toonud ega tõendanud, et õnnetusjuhtumi oleks põhjustanud või selle toimumisele kaasa aidanud mõni hageja tegevusest tulenev asjaolu. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud hageja tahtlikku enesekahjustamise soovi. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja K-Pargi OÜ vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
74.Kohus leiab, et hagejale tekkinud kahju eest vastutab erineval õiguslikul alusel ka kostja Saaremaa vald. Kohus leiab, et seikluspargi rajatise näol on tegemist kõrgema ohu allikaga. Samuti on kostja vastutav hageja ees ohtliku ehitise omanikuna. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et tema vastutuse välistab üürilepingu sõlmimine teise kostjaga.
75.VÕS § 1056 lg 1 näeb ette, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 sätestab, et asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
76.Kohus leiab, et seikluspargi rada on oma olemuselt inimesele kõrgema ohu allikaks, mille puhul seisneb risk selles, et ka kõiki ohutusnõudeid täites võib inimese tervis saada suurtel kõrgustel või ebastabiilses keskkonnas liikudes kahjustada. Kohtu hinnangul vastab seikluspark kui rajatis VÕS § 1058 lg 1 kohaselt ohtliku ehitise kriteeriumitele. Nimelt näeb VÕS § 1058 lg 1 ette, et ehitise omanik vastutab selles toodetava, ladustatava või edastatava energia või tule-,
kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste või sööbivate või keskkonnaohtlike ainete tõttu või muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Asja omanik vastutab asjast lähtuva tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste, söövitavate või keskkonnaohtlike omaduste tõttu või muul põhjusel asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Seikluspargist kui rajatisest tulenevaks eriliseks ohuks on see, et inimene võib seal suurtel kõrgustel kukkuda või end muul moel vigastada.
77.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1056 kohaldab üldsättena kõikidel suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtudel (RK TKo 3-2-1-169-10, p 12). Riskivastutuse kohaldamiseks peab olema tõendatud, et kannatanu kahju tekkis suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel (samas, p 13). Suurema ohu allika valitseja vastutust ei välista seejuures asjaolu, et ta ei käitanud ohu allikat otseselt ise, vaid lasi seda lepingulisel alusel teha kolmandal isikul. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei vabane isik, kelle huvides tehtav tegevus on käsitatav suurema ohu allikana, riskivastutusest üksnes selle tõttu, et vahetult tegutses ja valitses suurema ohu allikat teine isik (samas, p 14). Suurema ohu allika valitsejaks on isik, kelle võimu all asi on ja kes saab seetõttu mõjutada asja kasutamist ning asja olemuse või kasutamisega seotud ohtusid (RK TKo 2-18-5278, p 12). Kohus leiab, et kostja Saaremaa vald on seikluspargi kui rajatise omanik ning sai seetõttu mõjutada asja kasutamist. Rajatise omanikuna vastutab ta hagejale tekkinud kahju eest ning kohustuste üleandmine OÜ-le K-Pargi mõjutab vaid kostjate omavahelist sisesuhet.
78.Kohus ei nõustu kostja Saaremaa valla väidetega, et viimane ei ole seikluspargi omanik, sest tegemist oli ajutiselt loodud rajatisega. Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et seikluspark rajati kostjale Saaremaa vallale kuuluvale maale antud kostja soovide ning juhiste kohaselt. TsÜS § 54 lg 1 näeb üldnormina ette, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 54 lg 2 sätestab, et kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
79.Kohus leiab, et kui kostja Saaremaa valla hinnangul oli seikluspargi näol tegemist rajatisega, mis kuulus omandiõiguse alusel kostjale K-Pargi OÜ-le, oleks kostjal tulnud vastavat väidet tõendada. Asjas kogutud tõenditest selliseid järeldusi teha ei saa. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et seikluspargi näol on tegemist EhS § 3 lg 2 mõistes rajatisega. Ainuüksi antud asjaolust ei tulene aga, et rajatise alune maa ja rajatis ise võiksid automaatselt kuuluda erinevatele isikutele. AÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Seega oleks tehing kostjate vahel, millega oleks kostja KPargi OÜ saanud omandada asjaõiguse, pidanud olema notariaalselt tõestatud.
80.Riigikohus on selgitanud, et kuigi TsÜS § 54 lõike 2 järgi ei ole kinnisasjal asuv tehnovõrk või –rajatis kinniasja oluline osa, ei tähenda see, et tegu oleks tsiviilkäibes iseseisvalt liikuva vallasasjaga. Kirjeldatud rajatis ei ole kinnisasja oluliseks osaks vaid juhul, kui on olemas teisele isikule kuuluv asjaõigus (RK TKo 2-15-17137, p 25.1). Seega oli seikluspark kostjale Saaremaa vallale kuuluva kinnisasja osaks ning kuulus asjaõiguse alusel antud kostjale, mitte OÜ-le KPargi.
81.Lisaks ei nähtu asjas kogutud tõenditest ka ühelgi viisil kostja Saaremaa valla tahet seikluspargi omandiõiguse üleandmiseks. Hageja esitas kohtule väljavõtte ajalehest „Saarte Hääl“, kus 01.02.2017 ilmus sõnum (toimiku lk 13), mille kohaselt korraldas linnavalitsus detsembris eelläbirääkimistea pakkumise seikluspargi rajamiseks. Tähtaegselt esitas pakkumise ainult K-Pargi OÜ, kes pidi pakkumise tingimuste kohaselt projekteerima, ehitama ja kasutusele võtma viis seiklusrada. Pakkuja pidi Kuressaare kooliõpilastele aastas võimaldama kokku 1500 tasuta külastust. Üürileping pidi kehtima 5 aastat. Need asjaolud nähtuvad ka teisest, sealhulgas
kostja Saaremaa valla esitatud tõenditest. Eeltoodust võib järeldada, et seikluspargi rajamine vallale kuuluvale kinnistule oli kostja Saaremaa valla soov ning tahe.
82.Kostja Saaremaa vald esitas kohtule üürile antud maa-ala asendiskeemi (toimiku lk 32) ja kostjaga K-Pargi OÜ sõlmitud üürilepingu (toimiku lk 33-36). Üürilepingu punkti 1.1. järgi võttis K-Pargi OÜ üürile kostjale Saaremaa vallale kuuluva maa-ala. Maa-ala kasutamise otstarbeks oli lepingu punkti 1.4 järgi üürniku kulul seikluspargi projekteerimine, väljaehitamine ja kasutamise korraldamine. Leping kehtis selle punkti 1.5. kohaselt kuni 19.03.2022. Sama lepingu punkt nägi ette võimaluse lepingut pikendada.
83.Kostjal Saaremaa vallal oli lepingu punkti 3.2 järgi kohustus mitte sekkuda üürniku majandustegevusse. Üürnikul oli lepingu punkti 4.3. järgi omakorda kohustus korraldada omal kulul seikluspargi projekteerimine, väljaehitamine ja kasutamine. Ehitustööd ja muud paremustamised tuli üürnikul üürileandjaga lepingu punkti 4.4. kohaselt eelnevalt kooskõlastada. Lepingu punkti 4.8. järgi pidi üürnik hoidma maa-alale püstitatavad ehitised ning tehnosüsteemid ja seadmed heas tehnilises korras ja tegema selleks vajaliku hoolduse ning remondi. Lisaks nägi lepingu punkt 4.9 ette, et kostja K-Pargi OÜ pidi üürnikuna tagama seikluspargi ohutusnõuete täitmise koos vajaliku arvu infotahvlitega ohutusnõuete kohta. Kohustuste rikkumist võis Saaremaa vald lepingu kohaselt sanktsioneerida leppetrahvide ning lepingu erakorralise ülesütlemisega.
84.Lepingu punkt 8.1. kohaselt pidi üürnik lepingu viimasel kehtivuspäeval maa-ala üürnikule üle andma. Tagastatav maa-ala pidi lepingu punkti 8.3 järgi olema samas seisundis, nagu oli märgitud üürnikule üleandmisel koostatud aktis, arvestades normaalset kulumist või tulenevalt üürniku poolt üürileandja loal tehtud parendustest sh investeeringutest, milliste võrra oli seisund parem. Seega ei näinud leping ette, et rajatav seikluspark kuulub K-Pargi OÜ-le. Leping ei näinud ette ka seda, et selle lõppemisel tuleks seikluspargi rajatised maalt kindlasti ja tingimusteta eemaldada.
85.Kohus leiab, et eelviidatud üürilepingust nähtuvalt valitses kostja Saaremaa vald endiselt oma kinnistut ning ta valitses seeläbi seiklusparki kui kõrgema ohu allikat. Kostja ei saa hea usu põhimõtte kohaselt vabaneda vastutusest vaid seetõttu, et ta andis lepinguga kohustuse tagada seikluspargi ohutus lepinguga üle OÜ-le K-Pargi. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kostjat Saaremaa valda saab pidada TsÜS § 132 lg 2 mõistes teise isiku eest vastutavaks sõltumata sellest, et üürilepingu alusel ei saanud ta sekkuda OÜ K-Pargi igapäevasesse majandustegevusse ning seikluspargi rajamine ei kujutanud endast kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud avaliku kohustuse täitmist. Nimelt sätestab TsÜS § 132 lg 2, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kostja Saaremaa vald pidi seikluspargi kui rajatise omanikuna vastutama selle ohutuse eest. Kui ta ohutuskohustuse täitmiseks kasutas OÜ K-Pargi, vastutab ta kolmandate isikute ees, kui ohutuse tagamise kohustus jääb täitmata.
86.Kohus nõustub hageja väidetega, et trosslaskumised ja muud seikluspargi tehniliste osade ohutus pidi olema tagatud seadme ohutuse seaduse kohaselt. SeOS § 2 lg 1 näeb ette, et antud seadust kohaldatakse seadmele, seadme kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning seadmetööle, kui seadmest lähtub oht inimese elule või tervisele, asjale või keskkonnale ning kui selle ohu vältimine ei ole reguleeritud muu õigusaktiga. SeOS § 2 lg 6 sätestab, et seadme ohutuse seadusest tulenevaid nõudeid kohaldatakse täiendavalt ehitustegevust reguleerivast seadusest tulenevatele nõuetele.
87.SeOS § 3 lg 1 järgi on seade surve-, gaasi- või elektriseade, masin või nendest koosnev
tehnosüsteem või muu objekt, milles sisalduv energia või fluidum või millega toimuv protsess tekitab oma olemuse tõttu isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral ohu inimese elule või tervisele, asjale või keskkonnale. SeOS § 4 lg 1 kohaselt tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. SeOS § 4 lg 3 sätestab, et seadmest, seadme kasutusele võtmisest ja kasutamisest ning seadmetööst tuleneva ohu ennetamise, tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutav isik määratletakse korrakaitseseaduse § 15 kohaselt.
88.Korrakaitseseaduse § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik on isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Kostja Saaremaa vald lõi ja korraldas olukorra, kus temale kuuluvale kinnistule rajati seikluspark. Saaremaa vallal oli võimalik kontrollida, kas kostja K-Pargi OÜ täidab lepingulisi kohustusi ohutuse tagamisel, kuid see ei vabastanud kostjat ennast vastutusest kolmandate isikute ees. Korrakaitseseaduse § 15 lg 3 näeb ette, et kui avaliku korra eest vastutava isiku käitumise eest on TsÜS § 132 kohaselt vastutav teine isik, siis on korrakaitse selle isiku ülesanne solidaarselt avaliku korra eest vastutava isikuga. Seega vastutab kostja Saaremaa vald solidaarselt koos teise kostjaga seikluspargi radade ohutuse eest.
89.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused Saaremaa valla suhtes on tõendatud. Riskivastutus ei eelda kahju tekitaja õigusvastase ja süülise teo olemasolu, mis kahju tekitas, vaid riskivastutus tekib, kui realiseerus eriti ohtlikust asjast või rajatisest tulenev oht. Riskivastutus võib tekkida ka siis, kui käibes vajalikku hoolsust ei ole rikutud. Samas leiab kohus, et kostja Saaremaa valla esitatud tõenditest ei nähtu käibes vajaliku hoolsuse täitmist. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud VÕS § 1058 lõikes 3 toodud asjaolusid, mis välistaksid tema vastutuse.
90.Kostja Saaremaa vald esitas kohtule mitmeid tõendeid seoses üürilepingu sõlmimise ja kasutusloa väljastamisega. Nii esitas kostja kohtule Kuressaare Linnavalitsuse 06.12.2016 korralduse eelläbirääkimistega pakkumise korraldamiseks Kuressaare linna tervisepargis asuva maa-ala üürile andmiseks (toimiku lk 124-126) ja 24.01.2017 korralduse (toimiku lk 86), millega kinnitati Kuressaare linna tervisepargis asuva maa-ala üürile andmiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise tulemused ning tunnistati võitjaks K-Pargi OÜ. Samuti esitas kostja kirjaliku enampakkumise protokolli (toimiku lk 87-88), millest nähtuvalt esitas ainsa pakkumise kostja K-Pargi OÜ. Nendest tõenditest nähtub vaid kostja soov ja tahe rajada linna territooriumile seikluspark.
91.12.06.2017 esitati kasutusloa taotlus (toimiku lk 95-96) lõbustus ja puhkepargi rajatisele. 13.06.2017 korraldusega väljastati K-Pargi OÜ-le kasutusluba (toimiku lk 97-98, kasutusloa täpsemad andmed toimiku lk 70-71, 99-101). Enne kasutusloa väljastamist viidi seikluspargis 31.05.2017 läbi audit (toimiku lk 89-94), milles küll eraldi trosslaskumiste ohutust ei hinnatud. Asjas kogutud tõendites ei nähtu, et kostja Saaremaa vald oleks pärast kasutusloa väljastamist ja kostja K-Pargi OÜ-ga lepingu sõlmimist kontrollinud, kas üürnik lepingust tulenevaid ohutusalaseid nõudeid täidab. Kohus loeb siinkohal asjakohatuteks kostja Saaremaa valla väiteid, et viimasel puudus kohustus teostada trosslaskumiste üle riiklikku järelevalvet või sekkuda üürniku majandustegevusse. Kostjal kui seikluspargi omanikul lasus seadme ohutuse seaduse järgi kohustus tagada järjepidevalt seadme ohutus ja teha sellekohast kontrolli. Kohus nõustub hageja väitega, et kostjal kui seikluspargi omanikul lasus kohustus tagada seadme ohutuse seaduses sätestatud auditite tegemine. SeOS § 9 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määrusega nr 95 kehtestatud „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning
auditi tulemuste esitamisele“ nägi oma §-s 16 ette, et köisteedele tuli teha audit kord aastas. Sama määruse § 16 lg 2 nägi ette, et hooajaliselt kasutatava lõbustuspargiseadme ja köistee visuaalne kontroll peab olema tehtud enne iga hooaja algust, aga mitte varem kui üks kuu enne hooaja algust.
92.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kumbki kostjatest oleks täitnud enne õnnetuse toimumist auditi läbiviimise kohustust. Samuti ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et kostja Saaremaa vald oleks seikluspargi omanikuna teinud mistahes samme enne õnnetuse toimumist selleks, et kontrollida oma lepingulise partneri poolt ohutusnõuete järgimist. Kostja Saaremaa vald pöördus K-Pargi OÜ poole ohutusnõuete täitmise osas alles pärast õnnetust 14.09.2018 (toimiku lk 40-41). Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja Saaremaa vald ei järginud ohutuse tagamisel omanikuna käibes vajalikku hoolt, mis küll nõude rahuldamisel riskivastutuse alusel tähtsust ei oma.
93.Kohus leiab, et hageja varaline kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
94.VÕS § 128 lg 3 järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lisaks tuleneb VÕS § 130 lõikest 1, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
95.Eeltoodust lähtuvalt kuuluvad hagejale hüvitamisele kulud, mis tal tekkisid pärast vigastust seetõttu, et tal oli vaja saada taastusravi, osta abivahendeid ja kasutada liiklemiseks taksot. Alusetud on kostja K-Pargi OÜ väited, et hageja takso kasutamise kulud ei kuulu hüvitamisele ainuüksi seetõttu, et taksot on kasutatud pärast tööpäeva lõppu. Kui kannatanu ei saa mistahes liiklemiseks kasutada vigastuse tõttu isiklikku sõidukit, vaid peab kasutama taksot, on tema kulud vigastuse tõttu suurenenud. Põhjendamatud on ka kostja K-Pargi OÜ väited, et kostja ei pea hüvitama kehavigastuste tekkimise tõttu saamata jäänud töötasu ulatuses, milles seda ei hüvita Eesti Haigekassa. VÕS § 130 lõikest 1 tuleneb vastupidine ehk kehavigastuste tekkimise eest vastutava isiku kohustus hüvitada töövõimetusest tulenev kahju. Kostja oleks saanud nõuda üksnes vastava hüvitise vähendamist selle hüvitise võrra, mida on hagejale juba hüvitanud Eesti Haigekassa, kuid vastavas osas ei ole hageja nõuet esitanud. Samuti on alusetud kostja väited, et õigusabikulude hüvitamiseks puudub tal kohustus, sest õigusabikulude kandmine oli hageja vaba valik. Hagejal on õigus nõuda kostjalt nende õigusabikulude hüvitamist, millised olid vajalikud nõuete esitamiseks.
96.Hageja ambulatoorsest epikriisist (toimiku lk 5) nähtub, et kui hageja lubati kodusele konservatiivsele ravile, kirjutati talle välja seljaortoos, mida tuli kanda vähemalt 4 nädalat. Samuti kirjutati hagejale retsept ravimile, mille tarbimisel ei tohtinud ta autoga sõita. Hagejal tuli võimalikult palju vältida selja liigutamist ja pöörduda uuesti arsti poole. Seega on hageja tõendanud, et tal esines seljavigastusest tulenev vajadus abivahenditele ning takso kasutamisele.
97.Hageja esitas nimekirja oma varalistest kulutustest (toimiku lk 14). Takso kasutamisele kulus hagejal nimekirja kohaselt 139,73 eurot. Hageja esitas ka vastavas summas maksekviitungid taksoteenuse kasutamise kohta (toimiku lk 15-17, ühe tõendi tõlge lk 112), millistest nähtub, et ta kasutas taksot juulis, augustis, septembris ja oktoobris 2018 kokku kuueteistkümnel korral. Ortopeedilistele vahenditele ja ravikulule kulus hagejal kokku 15,40 eurot. Kulu tõendamiseks esitas hageja maksekorraldused (toimiku lk 17 pöördel – 18) Mustamäe Tervisekeskusele 15.08.2018 makse tegemise ning ortopeediliste lahenduste ostmise kohta 27.07.2018.
98.Taastusravi kuluna palus hageja kostjatelt 105 euro väljamõistmist ning võimlemisvahendi soetamise eest 4,60 euro väljamõistmist. Võimlemisvahendi soetamist tõendas hageja OÜ Rehabilitatsiooniabi arve ning arvet tõendava kviitungiga (toimiku lk 20). Taastusravikulusid tõendas hageja tasulise massaažiteenuse eest esitatud arvete ning arvet tõendavate kviitungitega (toimiku lk 20 pöördel – lk 21).
99.Õigusabikuludena palus hageja kostjatelt välja mõista 216 eurot ning esitas kulu tõendamiseks advokaadibüroo arve kostjale nõudekirja koostamise eest (toimiku lk 19 pöördel). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis nõudekirja kostjale K-Pargi 31.08.208 (toimiku 6-7) tähitud kirjaga ja hiljem e-posti teel (toimiku lk 9). 03.10.2018 saatis hageja esindaja e-kirja teel pöördumise ka kostjale Saaremaa vallale (toimiku lk 10). Kumbki kostjatest ei nõustunud nõude rahuldamisega kohtuväliselt (toimiku lk 11, lk 12).
100.Hageja esitatud nimekirjas on märgitud, et hageja soovis saada saamata jäänud töötasuna 292,78 eurot. Nõude tõendamiseks esitas hageja enda palgateatise 2018. a juuli kohta (toimiku lk 19), millest nähtuvalt töötas hageja 22 tööpäeva asemel 5 ning sai haigushüvitist. Lisaks palus hageja hüvitada talle kahjuna seikluspargi piletid, sest ta oli sunnitud seikluspargist koos perega lahkuma kiirabi tulekul. Viimati märgitud asjaolu üle poolte vahel vaidlust ei ole. Seikluspargi piletite eest 55 euro tasumist tõendab maksekorraldus (toimiku lk 18 pöördel).
101.Eeltoodud tõenditega on kohtu hinnangul kogumis tõendatud, et hagejale tekkis õnnetuse tõttu varaline kahju kokku summas 828,51 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 828,51 eurot. Lisaks tuleb kooskõlas hageja taotlusega mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis kahju hüvitise summalt 828,51 eurolt VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagiavalduse esitamisest 06.12.2018 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
102.Lisaks varalisele kahjule palus hageja kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohtu hinnangul tulenes seikluspargi teenuse kasutamiseks sõlmitud lepingust kostja kohustus järgida hageja mittevaralist huvi ehk huvi olla kaitstud võimalike kehavigastuste eest.
103.VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega tuleneb seadusest, et kehavigastuse tekitamisel on kannatanul alati õigus nõuda kahju tekitamise eest vastutavatelt isikutelt mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
104.Alusetud on kostja K-Pargi OÜ väited, et hageja oleks pidanud hagiavalduses selgelt ise ära määratlema, millise hüvitise väljamõistmist ta soovib. Hagejal oli õigus tugineda TsMS §-le 366 ja paluda hüvitis välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel. Riigikohus on selgitanud, et hüvitise saamiseks ei pea hageja tõendama midagi peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuste tekitamise eest. Mittevaralise kahju hüvitise suurus sõltub vigastuse suurusest (RK TKo 3-2-185-08, p 11). Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtute väljamõistetavad hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (samas, p 13).
105.Eeltoodust lähtuvalt on alusetud kostja K-Pargi OÜ väited, et hageja oleks pidanud tõendama lisaks kehavigastuse tekkimisele ja selle raskusele muude mittevaraliste tagajärgede olemasolu ning hüvitise suuruse määramisel ei saa kohus lähtuda sarnastest varasematest juhtumitest kohtupraktikas.
106.Hageja on käesolevas asjas tõendanud, et talle tekkis raske kehavigastus, mis vajas pikaajalist ravi ja piiras oluliselt tema liikumist. Samas ei saa esitatud tõenditest järeldada, et vigastus oleks muutnud hageja püsivalt töövõimetuks või toonud talle kaasa püsivaid liikumistakistusi. Hagejale 08.05.2019 koostatud saatekirjast (toimiku lk 110) nähtub, et tema lülisamba piirkonnast tehti 07.05.2019 röntgenülesvõte. Hageja selgroolülidel oli murrujärgne deformatsioon. 03.10.2019 koostatud ambulatoorsest epikriisist (toimiku lk 111) tuleneb, et hageja käis neuroloogi vastuvõtul, sest tal esinesid lülisambamurru jääknähud. Hagejal olid jätkuvalt valud, kuid lülisambal patoloogiat siiski ei täheldatud. Hagejale määrati ravimid.
107.Eeltoodust võib järeldada, et hagejale tekkis tõsine kehavigastus, mis vajas pikaajalist ravi ning tõi kahtlusteta kaasa valu ning kannatused. Siiski ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et tervisekahjustus oleks pöördumatu. Teisalt ei astunud kostjad pika aja jooksul mistahes samme, et hagejale tekkinud kahju hüvitada. Hageja on õigustatult viidanud mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel sarnaste asjaoludega vaidlusele tsiviilasjas nr 2-14-2656, kus kannatanule mõisteti välja hüvitis 12 000 eurot luumurdude tõttu, millistest taastumine võttis aega terve aasta. Hageja tervisekahjustus oli äärmiselt tõsine, kuigi hageja taastumine on olnud mõnevõrra kiirem. Kohus leiab, et vaatamata sellele on õiglane mittevaraline kahju hüvitis 12 000 eurot. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus asjaolu, et tegu oli raske tervisekahjustusega, mis tõi kaasa olulise liikumispiirangu, kannatused ja valu. Hüvitis vastab sarnastel asjaoludel varem välja mõistetud hüvitisele. Lisaks on eelviidatud kohtulahendi tegemisest möödunud 4 aastat, mille jooksul on elukallidus tõusnud.
108.Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 12 000 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest 06.12.2018 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
109.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
110.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasumääraga 156 eurot koos käibemaksuga. Kogumahus on õigusabi osutatud 17,5 tundi ning maksumuseks on 2730 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on samuti mõistlik ja põhjendatud, olles kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning kohtuistungi ajalise kestvusega. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 2730 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt TsMS § 177 lg 4 alusel solidaarselt välja mõista viivis menetluskulude summalt 2730 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2020 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.02.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.