M.B hagi Tallinn, Vana-Kalamaja 11 korteriühistu vastu 3647,80 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.B apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Kostja Tallinn, Vana-Kalamaja 11 korteriühistu (registrikood 80227901), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.B apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.04.2025. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2-24-17450
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud M.B kanda. Tallinn, Vana-Kalamaja 11 korteriühistul ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.M.B (hageja) esitas 18.11.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista Tallinn, VanaKalamaja 11 korteriühistult (kostja) välja võla 3647,80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hagejale kuuluva korteriomandi, asukohaga Harju Maakond, /aadress 1/ müügileping (edaspidi ka Leping). Müügilepingu koostas ja tõestas Tallinna notar Ragne Tehver. Lepingu p 3.2.3 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et notar edastab hoiustatud rahasumma 3647,8 eurot kolme pangapäeva jooksul Tallinn, VanaKalamaja 11 korteriühistu poolt notariaalakti tõestajale sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kohta kinnituse esitamisest arvates Tallinn, Vana-Kalamaja 11 korteriühistule ning nõude puudumisel hagejale. 14.12.2021 esitas kostja notarile kinnituse sissenõutavaks muutunud nõude suurusega 4406,52 eurot olemasolu kohta, mille alusel notar tegi kostjale väljamakse 3647,80 eurot. Hageja hinnangul ei ole tal kostja ees kohustust. Seega on ülekanne alusetu. Arve esitamine ei loo pooltevahelist kohustust. Vana-Kalamaja 11a omanikud, sh hageja ja East Invest OÜ sõlmisid 22.09.2014 notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt hageja vabastatakse alates 2014. aasta septembrist kuni OÜ East Invest poolt kokkuleppe p-des 7.3.1–7.3.3. nimetatud tööde teostamiseni kostja hooldustasu maksete tasumisest. OÜ East Invest ei ole seniajani nimetatud töid teinud, mistõttu ei olnud hagejal majandamis- ja kommunaalteenuste võla 3647,87 eurot tasumise kohustust.
1.2.Hageja pöördus 16.07.2022 ja 29.05.2023 kostja poole ning palus 3647,80 euro tagastamist, kuid kostja ei ole raha hagejale tagastanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle läbivaatamata jätta. Kohustuse vaidlusalune summa hoiustada, täitis korteriomandi ostja Q.P. Kui ostja täitis ekslikult kohustuse, on temal õigus nõuda 3647,80 euro tagastamist. Hageja ei ole esile toonud, et kostja kinnitus notarile oli ebaõige või et seda ei teinud selleks õigustatud isik või et see oleks muul põhjusel tühine. Kostja ei ole lepingust tuleneva kohustuse täitmise tulemusena alusetult rikastunud. Hageja oli kostja liige. Hageja kohustus majandamiskulude eest tasuda tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-st 1 ja kostja põhikirja punktist 2.2.14, st arved ei loonud poolte vahel õigussuhet nagu hageja väidab. Hageja ja kostja vahel oli tehingulaadne võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma. Selleks, et saavutada renoveerimistöödeks kõigi elanike nõusolek, pöördus kostja kohtusse, kus pooled sõlmisid kompromissi, millega kostja vabastati majandamiskulude võlast 50% ulatuses. Ülejäänud võlgnevus tuli tasuda viie päeva jooksul renoveerimistööde valmimisest. Hageja ei tasunud võlga. Kostja põhinõue hageja vastu oli 30.11.2021 seisuga 3647,87 eurot. Hageja korterit puudutavad tööd tehti juba 2015. aastal, mistõttu hagejal lasus kohustus majandamiskulusid tasuda. Kolmas isik täitis raha tasumisega hageja kohustuse. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.
hageja
kanda.
3.1.Maakohus tuvastas poolte esitatud põhjal järgmise: - lepingu, mille osapooleks oli ka hageja, p-s 3.2.3 leppisid lepingupooled kokku, et notar edastab hoiustatud rahast 3647,80 eurot kolme pangapäeva jooksul kostja poolt notariaalakti 3
2-24-17450 tõestajale sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kohta kinnituse esitamisest (kostja kohustub kinnituse esitama kolme kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest) kostjale ja nõude puudumisel hagejale. - Kostja teatas 14.12.2021 notarile, et tal on hageja vastu nõue 4406,52 eurot. - Notar täitis lepingu p-s 3.2.3 lepingupoolte, sh hagejaga kokkulepitud kohustuse. - Kostja põhikirja p-i 2.2.14 kohaselt on omanik kohustatud tasuma üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. - Hageja ei ole ajavahemikul 30.11.2017–30.11.2021 kostja esitatud arvete alusel /aadress 2/ majandamis- ja kommunaalteenuste eest tasunud. - 30.11.2021 seisuga oli korteri /aadress 2/ majandamis- ja kommunaalteenuste eest tasumata 3647,80 eurot. - 22.09.2014 leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja võlga 1869,97 eurot kostja ees vähendatakse 1⁄2 võrra, hageja võla suuruseks jäi 934,99 eurot, lisaks vabastati hageja kostja hooldustasu (st kõik kostjale tasumisele kuuluvad maksed, välja arvatud maksed otseselt tarbitud vee, elektri jmt eest) maksete tasumisest alates 2014. aasta septembrist kuni lepingu p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööde teostamiseni. Vähendatud võla 934,99 eurot kohustus hageja tasuma kostjale viie pangapäeva jooksul arvates lepingu p-s 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest. Sama lepingu p 7.3.2 järgi leppis hageja OÜ-ga East Invest kokku, et OÜ East Invest kohustub teostama hiljemalt 30.09.2015 Tallinnas, Vana-Kalamaja tn 11 elamus vastavalt 2007.a. ehitusprojektile (ehitusluba nr XXX) kahjustunud konstruktsiooni (sein, vahelagi) rekonstrueerimise, sealhulgas korterite nr X ja Y sanitaarruumide osas, samuti taastama korteri nr X vannitoa seina. - 22.09.2014 lepingu p-s 7.3.2 nimetatud vahelae konstruktsiooniga seotud töö tehti valmis 18.11.2015 ja ehitustööde lõpetamist kinnitas hageja tsiviilasjas nr 2-16-8247 23.05.2018 toimunud istungil. /Aadress 1/ vannitoa seina ehitamist alustas OÜ East Invest küll siis, kui kokkulepitud tähtaeg oli juba möödunud, kuid OÜ East Invest jõudis selle osaliselt valmis teha enne, kui hageja seina lammutas. OÜ East Invest asus rajama vannitoa seina vastavalt hageja soovidele, kuid 19.01.2016 nõudekirjas märkisid hagejad, et vannitoa sein on valesti ehitatud.
3.2.Maakohus leidis, et hageja nõuet on võimalik kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Maakohus selgitas seda pooltele 27.01.2025 e-kirjas. Maakohus selgitas pooltele, et VÕS §-i 1028 kohaldamine eeldab, et üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Soorituse all mõistetakse mistahes teadlikku ja eesmärgipärast võõra vara suurendamist. Nõuda rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära, sest VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud.
3.3.Kostja lükkas ümber hageja väite, et hageja ei pidanud tasuma kostjale majandamis- ja kommunaalteenuste eest kuni OÜ East Invest poolt kahjustunud konstruktsiooni (sein, vahelagi) rekonstrueerimiseni, sealhulgas korterite nr X ja Y sanitaarruumide juures, korteri nr X vannitoa seina taastamiseni. Tõendamist on leidnud, et vahelae konstruktsiooniga seotud töö tehti valmis 18.11.2015. Hageja ei ole tõendanud, et tasus võla enne, kui notar lepingu p-s 3.2.3 kokkulepitud aja jooksul ostja hoiustatud summast ülekande tegi. Hageja ei ole tõendanud võla puudumist ning kostja on tõendanud sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu. Neist asjaoludest järeldas maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 4
2-24-17450 saanud temalt midagi olematu kohustuse täitmisena (VÕS § 1028 lg 1), mistõttu maakohus jättis hagi rahuldamata.
3.4.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja võlg 3647,80 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.1.Hageja hinnangul on maakohus tõendeid vääralt hinnanud. Hagejal ei ole kostja ees kohustust. Hageja täitis 3647,80 euro ülekandmisega olematut kohustust. Hageja hinnangul ei tõendanud kostja, et tal on VÕS § 1028 lg 1 kohaselt õigus saadu tagastamisest keelduda. Hagejal ei tekkinud üksnes majandamis- ja kommunaalteenuste eest esitatud arvete alusel raha maksmise kohustust. Seega ei saa arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi hageja majandamiskulude eest tasuma. Arvega saab selgitada, mille eest ja kui palju hagejalt raha nõuti, kuid arve ei tõenda nõude olemasolu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
6.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Praeguses asjas kvalifitseeris maakohus hageja nõude õigesti VÕS § 1028 järgi. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-122-14, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-131-15, p 14).
8.VÕS § 1028 lg 1 järgi nõude esitamisel lähtutakse üldisest tõendamisreeglist. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool oma väiteid tõendama, kui seadusest ei tulene teisiti. TsM § 230 lg-st 1 tulenev tõendamiskoormis võib hea usu põhimõttest tulenevalt ümber pöörduda, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on teise poole kontrolli all, poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja teine pool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast (RKTKm 5
2-24-17450 08.05.2024, 2-19-1488/79, p 18). Deklaratiivse võlatunnistuse kontekstis on leitud, et väljaspool pankrotimenetlust on tõendamiskoormise ümberpöördumine väga erandlik (RKTKKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16/1, p 22).
9.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et ta tasus (hoiustatud rahast notari kaudu) 3647,80 eurot õigusliku aluseta. VÕS § 1028 lg 1 järgi nõude esitamisel ei piisa üldisest väitest, et soorituseks ei olnud õiguslikku alust, vaid hageja oleks pidanud esile tooma ja tõendama vähemalt, et kostjal ei olnud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevat majandamiskulude nõuet või et pooled on nõude kokkuleppel välistanud.
10.Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneva majandamiskulude nõude puudumise väitmisel ei lähe tõendamiskoormis korteriühistule üle pelgalt selle väite esitamisega. Hagejal oleks võimalik nõude puudumist esile tuua ja tõendada korteriühistu dokumentidega (majanduskava, teenusepakkujate arved) ja asjakohaste arvutustega. Kui hageja soovis tugineda nõude välistamise kokkuleppele, oleks tulnud esile tuua ja tõendada poolte tahteavaldused ning et 2014. aasta lepingus ette nähtud töid, eelkõige hageja korterisse seina ehitamist ei toimunud.
11.Apellatsioonkaebuses tugines hageja sellele, et maakohus jaotas tõendamiskoormise valesti ja oleks pidanud laskma kostjal tõendada, et hagejal ei olnud kostja vastu majandamiskulude nõuet. Hageja arusaam tõendamiskoormise jaotusest ei vasta TsMS tõendamisreeglitele ega eelnevalt viidatud kohtupraktikale. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et sooritus kostjale oli alusetu.
12.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
13.Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 455 eurot riigilõivu. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada ringkonnakohtule taotlus.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.