Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni, epost: [email protected] Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta M.B kanda.
3.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.11.2024 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti 07.12.2021 notar Ragne Tehveri notaribüroos hagejale kuuluva korteriomandi, asukohaga Harju Maakond, XXX müügileping (edaspidi ka leping). Enne lepingu sõlmimist väitis kostja, et temal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud majandamiskulude nõue. Lepingu punkti 3.2.3 järgi leppisid lepingupooled kokku, et notar edastab ostja Xi hoiustatud raha summas 3647,8 eurot kolme pangapäeva jooksul arvates kostja poolt notariaalakti tõestajale sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kohta kinnituse esitamisest ksotjale ja nõude puudumisel hagejale. 14.12.2021 esitas kostja notarile kinnituse sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kohta summas 4406,52 eurot, mille alusel tegi notar kostjale väljamakse summas 3647,80 eurot. Hageja leiab, et tal puudus kohustus kostja ees ja seetõttu täitis ta olematut kohustust kostja ees. Arve esitamine ei loo õigussuhet poolte vahel ja sellest ei teki hagejal raha maksmise kohustust. Vana-Kalamaja xx omanikud, sh hageja ja East Invest OÜ sõlmisid 22.09.2014 notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt hageja vabastatakse kostja hooldustasu maksete tasumisest alates 2014.aasta septembrist kuni OÜ East Invest poolt kokkuleppe punktides 7.3.17.3.3. nimetatud tööde teostamiseni. OÜ East Invest ei ole seniajani nimetatud töid teinud, mistõttu ei olnud hagejal majandamis- ja kommunaalteenuste võlgnevuse summas 3647,87 tasumise kohustust. Hageja pöördus 16.07.2022 ja 29.05.2023 kostja poole avaldusega 3647,80 euro tagastamiseks, kuid kostja ei ole raha hagejale tagastanud. Seetõttu palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3647,70 eurot ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on 1484 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 455 eurot ja õigusabikuludest 1029 eurot (7,35 tundi 140 euro suuruse tunnihinnaga). Kostja vastus
2.Kostja leiab, et kuna kohustuse summa hoiustada täitis ostja X, siis kui ta täitis ekslikult mistahes kohustuse, on Xil õigus nõuda 3647.80 euro tagastamist. Hageja ei ole ka välja toonud, et kostja kinnitus notarile oleks olnud ebaõige, seda ei ole teinud õigustatud isik või oleks muul põhjusel tühine. Kostja ei nõustu, et kostja oleks lepingust tuleneva kohustuse täitmisel alusetult rikastunud. Hageja oli kostja liige. Hageja majandamiskulude tasumise kohustus tulenes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-st 1 ja kostja põhikirja punktist 2.2.14, st arved ei loonud poolte vahel õigussuhet nagu hageja väidab. Sellest tulenevalt oli hageja ja kostja vahel tehingulaadne võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus saada raha ja ta ei pea seda tagasi maksma. Hageja ei ole kunagi majandamiskulusid tasunud ning oli aktiivselt vastu kostja tegevusele, mis tõi kaasa erinevad kohtuvaidlused (2-21-4346, 221-9993, 2-20-171784) ning on kajastamist leidnud ka saates „Pealtnägija“. Selleks, et saavutada renoveerimistöödeks kõigi elanike nõusolek, pöördus kostja kohtusse, mille järgselt sõlmisid pooled kompromissi, kus kostja vabastati 50% ulatuses majandamiskulude võlgnevusest. Ülejäänud võlgnevus tuli tasuda viie päeva jooksul renoveerimistööde valmimisest. Hageja võlgnevust ei tasunud. Hageja oli väga teadlik nii majandamiskulude sisust kui ka võlgnevusest ja ei ole seda kordagi tunnistanud. Kostja põhinõue hageja vastu 30.11.2021 seisuga oli 3647,87 eurot. Hageja viidatud 22.09.2014 kokkuleppe punkti 7.8 osas 2
märgib hageja, et nimetatud kokkuleppe punkti 7.2 eesmärgiks oli kahjustunud konstruktsiooni (sein, vahelagi) rekonstrueerimine sealhulgas korterite nr xx ja xx sanitaarruumides juures, samuti korteri nr xx vannitoa seina taastamine. Tsiviilasjas nr 2-16-8247 tuvastas kohus, et vahelae projektijärgsed konstruktsiooni taastamistööd valmisid 18.11.2015. Samas tsiviilasjas on kohus välja toonud, et hageja lammutas OÜ East Invest osaliselt valmis tehtud seina, andmata võimalust tööd lõpetada. Seega vannitoa sein oli valmis juba 2015.aasta lõpus, kuid hageja lammutas selle. Kogu maja renoveerimistööd loeti lõppenuks 01.03.2017, mille kohta on koostatud ehitustööde üleandmise akt. Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et hageja ei ole enne kordagi väitnud, et tema ei pea majandamiskulusid tasuma, sest vannitoa sein ei ole valmis ehitatud. Hageja ei ole nimetatud asjaolust teavitanud ka korteri ostjat Xit. Sellest tulenevalt valmisid hageja korterit puudutavad tööd juba 2015.aastal ja hagejal lasus kohustus tasuda majandamiskulusid, mida ta ei teinud. Majandamiskulude arvelt nr 21128 nähtub, et põhinõue oli 3647,80 eurot, millest 30.11.2021 seisuga oli aegunud 1078,77 eurot. Raha tasumisega kolmanda isiku poolt täitis hageja enda kohustuse. Aegunud nõude tasumisel makstut ei saa hageja kostjalt tagasi nõuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude suuruseks on 3257,40 eurot (17,48 tundi tunnihinnaga 150 eurot +km). Kohtu põhjendused
3.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
Tsiviilasjas esitatud materjalidest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et:
Lepingu, mille osapooleks oli ka hageja, punktis 3.2.3 lepivad lepingupooled kokku, et notar edastab hoiustatud rahast 3647,80 eurot kolme pangapäeva jooksul arvates kostja poolt notariaalakti tõestajale sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kohta kinnituse esitamisest (kostja kohustub kinnituse esitama kolme kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest) kostjale ja nõude puudumisel hagejale (dtl 10).
Notar täitis lepingu punktis 3.2.3 lepingupoolte, sh hagejaga kokkulepitud kohustuse (dtl 16).
Kostja põhikirja punkti 2.2.14 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid (dtl 56-57).
Hageja perioodil 30.11.2017 kuni 30.11.2021 kostja esitatud arvete alusel XXX majandamis- ja kommunaalteenuste eest ei tasunud (dtl 62-102). 3
30.11.2021 seisuga oli korteri XXX majandamis-ja kommunaalteenuste eest tasumata 3647,80 eurot (dtl 50, 102).
22.09.2014 on Tallinna notar Merle Saar-Johansoni koostatud ja tõestatud lepingu punktis 7.8 leppinud hageja ja kostja kokku, et hageja võlgnevust kostja ees summas 1 869,97 eurot vähendatakse 1⁄2 võrra, hageja võlgnevuse suuruseks kostja ees jääb 934.99 eurot, lisaks vabastatakse hageja kostja hooldustasu (st kõik kostjale tasumisele kuuluvad maksed, välja arvatud maksed otseselt tarbitud vee, elektri jmt eest) maksete tasumisest alates 2014. aasta septembrikuust kuni käesoleva lepingu punktides 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööde teostamiseni. Vähendatud võlgnevuse 934.99 eurot kohustub hageja tasuma kostjale viie pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu punktis 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest (dtl 124). Sama lepingu punkti 7.3.2 järgi leppis sealhulgas hageja OÜ-ga East Invest kokku, et OÜ East Invest kohustub hiljemalt 30.09.2015 teostama Tallinnas, Vana-Kalamaja tn xx elamus vastavalt 2007.a. koostatud VanaKalamaja xx, Tallinn elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojektile (ehitusluba nr 35373) kahjustunud konstruktsiooni (sein, vahelagi) rekonstrueerimise, sealhulgas korterite nr xx ja xx sanitaarruumide juures, samuti taastama korteri nr xx vannitoa seina (dtl 123).
22.09.2014 lepingu punktis 7.3.2 nimetatud vahelae konstruktsiooniga seotud töö tehti valmis 18.11.2015 ja ehitustööde lõpetamist kinnitas tsiviilasjas 2-16-8247 hageja 23.05.2018 istungil (dtl 192. p 27; 198, p 55). Vana-Kalamaja xx-xx vannitoa seina ehitamist alustas OÜ East Invest küll siis, kui kokkulepitud tähtaeg oli juba möödunud, kuid OÜ East Invest jõudis selle osaliselt valmis teha enne, kui hageja seina lammutas, andmata OÜ-le East Invest võimalust tööd lõpetada (dtl 199, p 64). OÜ East Invest asus rajama vannitoa seina vastavalt hageja soovidele (kuigi OÜ East Invest tegi 19.11.2015 ettepaneku muuta korteri planeeringut, millest hageja keeldus 23.12.2015), kuid 19.01.2016 nõudekirjas märkisid hagejad, et vannitoa sein on valesti ehitatud ja palusid hoopis vastavalt OÜ Easti Invest poolt hagejalt saadetud plaanile. Kuna hageja ei teinud koostööd ja hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole tal õigus tugineda OÜ East Invest kohustuse rikkumisele (dtl 193-194, p 32).
6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kostjale tasutud 3647,80 eurot, kuna hageja täitis kostjale olematut kohustust.
7.Hageja nõude on võimalik kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 järgi. Sellele on kohus ka poolte tähelepanu 27.01.2025 e-kirjas juhtinud (dtl 44). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus selgitas pooltele, et antud paragrahvi kohaldamine eeldab, et üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Soorituse all mõistetakse mistahes teadlikku ja eesmärgipärast võõra vara suurendamist.
8.Nõuda rahuldamiseks pidi hageja kostja vastu esitatud nõude rahuldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (RKTKo 17.06.2020. a tsiviilasjas nr 2-18-7948/81, p 20; 21.09.2022 tsiviilasjas nr 2-19-604, p 13.5), sest VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (dtl 44-45). 4
9.KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Ka kostja põhikirja punkti 2.2.14 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid (dtl 56-57). Kostja on esitanud hagejale majandamis-ja kommunaalteenuste eest arveid (dtl 62-102), kuid arvetelt on näha, et hageja on jätnud arved tasumata (järgmise kuu arvel on lisaks tasumisele kuuluvale summale välja toodud ka eelmise kuu arvel kajastatud summa ehk võlgnevus).
10.Kostja on lükanud ümber hageja väite, et ta ei pidanud tasuma kostjale majandamis- ja kommunaalteenuste eest kuni OÜ East Invest poolt kahjustunud konstruktsiooni (sein, vahelagi) rekonstrueerimiseni, sealhulgas korterite nr xx ja xx sanitaarruumide juures, korteri nr xx vannitoa seina taastamiseni, mida seniajani ei olevat täidetud (dtl 109, p 6). Tõendamist on leidnud, et vahelae konstruktsiooniga seotud töö tehti valmis 18.11.2015 (dtl 192. p 27; 198, p 55) ja vannitoa seina ehitamiseks ei teinud hageja koostööd ja käitus vastuolus hea usu põhimõttega, kaotades sellega õiguse tugineda OÜ East Invest kohustuse rikkumisele (dtl 193194, p 32). Hageja ei ole ka tõendanud, et oleks likvideerinud võlgnevuse enne kui notar kostja sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kohta kinnistuskirja alusel lepingu punktis 3.2.3 kokkulepitud aja jooksul ostja hoiustatud summast ülekande tegi. Seega tõendamata on, et hagejal puudus kohustus tasuda kostjale 3647,80 eurot. Seevastu on kostja tõendanud, et kostjal oli 30.11.2021 seisuga kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 3647,80 (dtl 50; 102).
11.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt midagi saanud olematu kohustuse täitmisena ning seega puudub alus kostjalt 3647,80 euro väljamõistmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.