Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-5433 korteriomandi müügitehingust saadud vahenditest 14 250 (neliteist tuhat kakssada viiskümmend) eurot.

2(5)

2-18-5433

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi V R ja D R vastu võlgnevuse nõudes loobutud pärandvara arvelt. Pooled esitasid kohtule kompromissi ja taotluse anda kohtu nõusolek alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb anda kohtu nõusolek alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks, kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus. Lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Pooled esitasid kohtule kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Komprimissile on lisatud taotlus, milles hageja ja kostja II paluvad anda kostja II vanemale, M R, nõusolek alaealisel lapse D R nimel V R ühisomandis oleva korteriomandi aadressil XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2749209 võõrandamiseks ning selleks võlaõigusliku lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks ning kohustada M R korteriomandi müügitehingust saadud 1⁄2 kompromissi punktis 4 määratud summast tasuda hageja kontole. Kokku kostjad kohustuvad tasuma hagejale korteriomandi müügitehingust saadud vahenditest 14 250 eurot. Tsiviilasjas on kostja II alaealine laps. Seega on tegemist poolte avaldusega nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks. Nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks lahendatakse TsMS § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluses. Menetlusosalised paluvad kohtumenetluses kinnitada kompromissikokkuleppe, mille sõlmimiseks on lapse esindajal perekonnaseaduse järgi vaja kohtu nõusolekut. Seega peab kohus sellisel juhul lahendama asja sisuliselt, kaaludes mh lapse huve, või algatama kompromissi sõlmimiseks nõusoleku andmise menetluse, et kaaluda, kas kompromissileping on lapse huvides. Riigikohus 17. novembri 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15 (p 25) leidis, et asja õige ja kiire lahendamise huvides saab kohus lahendada kompromissilepingule nõusoleku andmise koos hagiasjaga, arvestades hagita menetluse erisusi. Kohus leiab, et tuleb lahendada kompromissilepingule nõusoleku andmise koos hagiasjaga. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole 3(5)

2-18-5433 kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 552 lg 2 alusel kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses. Kohus küsis elukohajärgse linnavalitsuse kirjaliku seisukoha lapse nimel tehingu tegemise osas. Narva linna vastuse kohaselt esitas lapse ema (puudutatud isik II) Narva linnale 19. juulil 2016 tehtud vara hindamisakt, kus on märgitud vara maksumus summas 14 500 eurot. Narva linna esindaja uuris sama vara hinda portaalis www.city24.ee ja sai teada, et vara maksumus vastab 14 500 eurole. Alaealine D R kinnitas Narva linna esindajale, et on nõus esitatud kompromissiga ja korteriomandi asukohaga XXX müümisega ning on võimeline aru saama taotleva tehingu tagajärgedest. Samuti 28. jaanuaril 2020 Narva linna esindaja võttis ühenduse lapse isaga A R telefoni teel ja kuulas tema arvamuse ära. Ärakuulamisel lapse isa andis oma nõusoleku tehingu tegemiseks Narva linna arvamusel on antud tehingu tegemine ja kompromissi sõlmimine kooskõlas lapse huvidega. Kohus ka ei tuvastanud asjaolusid, et taotletava tehinguga rikutaks lapse huve ega õigusi. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lg 1 ja lg 4, PKS § 187 p 1 alusel tuleb rahuldada menetlusosaliste avaldus ja anda lapse emale nõusolek lapse nimel tehingu tegemiseks. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuistungi aja tühistamine Antud asjas oli määratud kohtuistung 26. veebruarile 2020 algusega kell 13.00. Vastavalt TsMS § 352 lg 1 ls 1 mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus peab poolte vahel sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud kompromissi ja menetluse lõpetamist istungi tühistamise mõjuvaks põhjuseks. Seoses menetluse lõpetamisega kohus tühistab 26. veebruaril 2020 määratud kohtuistungi ning lõpetab menetluse kohtuistungit pidamata. 4(5)

2-18-5433

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 3 võib kohus hagita perekonnaasja menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – kompromisslepingus poolte (hageja, kostja I ja kostja II) nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Puudutatud isikute II, III ja kohaliku omavalitsuse menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja menetlusosalistelt, kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamine Menetlusosalised leppisid kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS 65. ptk reguleerib määruskaebuse esitamist ka hagita menetluses. Juhul kui hagita menetluses on selge, kelle õigusi määrus täpselt puudutab, ei ole välistatud ka seal kaebeõiguse kokkuleppel välistamine või kaebetähtaja lühendamine. Kohus leiab, et käesoleva asja menetluses on selge, kelle õigusi määrus täpselt puudutab nõusoleku andmise osas ja kohus saab välistada menetlusosaliste kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.