Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

11.02.2015 esitas võlgnik kohtule usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt puudus võlgnikul 2014 aastal töö ja sissetulek, tööotsingud tulemust ei andnud. Eluks vajalike vahendite allikaks oli sugulaste ja lähedaste inimeste abi. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last, kelle üllapidamiseks sai võlgnik riigilt toetusi kokku summas 38.00 eurot ja elatist laste isalt summas kokku 120.00 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. 26.03.2015 teatas võlgnik, et tema isa suri 01.06.2014. Võlgnik loobus pärandist laste kasuks. 18.05.2015 esitas võlgnik aruande ning 01.01.2014 – 31.03.2015 konto väljavõtted, millest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on peretoetus, elatis laste ülalpidamiseks, üüritulu ning sularaha sissemaksed. Võlgnik selgitas, et laste ülalpidamisraha laekub laste isalt ebaregulaarselt ja mittetäielikus ulatuses. Üüritulu XXX asuva korteri eest oli saadud 03.10.2013 sõlmitud üürilepingu alusel, mille oli sõlminud enne surma võlgniku isa. Üürilepinguga on määratud, et üüri saajaks on võlgniku vanem tütar. Käesoleval ajal on leping lõpetatud, viimane üüritasu saadi 20.10.2014. Sularaha kandmine arvele on ebaregulaarne abi sugulaste, s.o ema ja tädipoja, poolt. Raha kantakse võlgniku vanema tütre arveldusarvele. 03.08.2015 teatas võlgnik, et tema lapsed on pärinud neli korterit, sõiduauto ja paadi, teised asjaolud ei ole muutunud. Võlgnik esitas ka seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud avalduse (II kd, tlk 9 - 12). 05.05.2016 aruandest ja 01.06.2015 – 01.04.2016 konto väljavõtetest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on peretoetus, elatis laste ülalpidamiseks ning võlgniku ema poolt antud sularaha. Võlgnik on jätkuvalt töötu. Võlgnik on esitanud laste nimel hagi laste vanaema vastu asenduskohustusena elatise saamiseks. Samuti on kohtule esitatud avaldus alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks, s.o nõusoleku saamiseks pärandina saadud ühe korteriomandi võõrandamiseks (II kd, tlk 25 - 51). 02.03.2018 aruandest ja 19.02.2017 – 19.02.2018 konto väljavõtetest nähtub, et aastal 2017 töötas võlgnik K OÜ-s ning sai töötasu 217.23 eurot kuus. Töötasust ei jätkunud võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Laste ülalpidamisel abistas võlgnikku jätkuvalt tema ema. Elatis laste isalt laekub ebaregulaarselt ja mitte täies ulatuses. Laste isa elatisevõlgnevus on 20 000.00 eurot. Hagi laste vanaema vastu asenduskohustusena elatise saamiseks on kohus jätnud rahuldamata. Võlgnik on aga saanud kohtult loa alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks, s.o nõusoleku saamiseks pärandina saadud korteriomandi võõrandamiseks. Pärandina saadud korteritest üks müüdi seega hinnanaga 9 000.00 eurot, nimetatud summa maksti AS-ile SEB Pank võlgnevuse katteks. Võlgnik on pidevas kontaktis võlausaldaja AS SEB Pank esindajaga (II kd, tlk 58 – 72). 17.10.2018 teatas võlausaldaja AS SEB Pank, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning jätta võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg 1 ja 6 nimetatud kohustusi ning sellega oluliselt takistanud võlausaldaja nõude rahuldamist (II kd, tlk 81 – 82). 23.11.2018 esitas võlgnik kohtule aruande ning 01.01.2018 – 22.11.2018 konto väljavõtted, millest nähtub, et 2018 aastal töötas võlgnik K OÜ-s, tema töötasuks on 217.23 eurot. Võlgnik saab ka lastetoetust summas 55.00 eurot kuus. Võlgnik on seisukohal, et nimetatud summad ei ole piisavad mitte ainult võlausaldaja AS SEB Pank nõuete rahuldamiseks, vaid ka laste ülalpidamiseks. Laste ülalpidamisel, nagu ka varem, jõukohast abi andis võlgnikule ema. Elatis lastele laekub ebaregulaarselt ning mitte täies mahus. Elatisevõlgnevus seisuga 01.10.2018 on 18 114.25 eurot. Vaatamata sellele, et 2016 aastal oli võlgniku laste isa tunnistatud süüdi karistusseadustiku § 169 järgi, jätkab ta töötamist taksojuhina, saab tulu, kuid hoidub kõrvale

elatise tasumisest. Võlgniku endine abikaasa ja laste isa on solidaarvõlgnik AS-i SEB Pank ees, solidaarvõlgniku vastu ei ole võlausaldaja nõuet esitanud (II kd, tlk 100 – 116). Võlgnik palub lõpetada kohustustest vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

menetlus

ning

vabastada

teda

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud ning lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmise kohta. Võlausaldaja AS SEB Pank võlgniku kohustustest vabastamisega ei nõustu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on tahtlikult vähendanud oma vara mahtu, esitades notarile avalduse pärandist loobumiseks. Sellega takistas ta oluliselt võlausaldaja nõude rahuldamist. Võlgniku ja võlausaldaja vahel on olnud kokkulepe, et võlgnik tagastab pangale 22 750.00 eurot (II kd, tlk 179). Võlgnik nimetatud kokkuleppest loobus. Võlausaldaja oli sunnitud algatama kohtumenetluse pärijate vastu, et rahuldada oma nõude pärandvara arvelt (tsiviilasi 2-18-5433). Ka tsiviilasjas 2-18-5433 võlgnik kompromissi sõlmimisest loobus. Võlgniku toimingud on kogu menetluse kestel olnud suunatud eelkõige endiselt abikaasalt ja solidaarvõlgnikult lastele elatise saamiseks. Nimetatud võlgniku tegevus kohustustest vabastamise menetlusse ei puutu (II kd, tlk 187). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. 16.04.2019 kohtuistungil jäi AS SEB Pank oma kirjalikult esitatud seisukoha juurde. 16.04.2019 kohtuistungil teatas võlausaldaja Narva kohtutäitur Andrei Krek kohtule, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võlgnik ei ole võlausaldajale mitte midagi tasunud. Kohus nõustub võlausaldajate vastuväidetega. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 1, lg 2 ja lg 6 sätestatud kohustusi. Kohus selgitab, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud, kui ta rikub tahtlikult PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, on selge, et praegusel juhul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja/ või on asunud varjama oma saadud tulusid, mille tõttu ei ole võlgnik võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses suutnud vähendada.

Vaatamata sellele, et võlgnik on töövõimeline, on ta olnud pikalt töötu, tööle asus võlgnik alles 2017 aastal. Võlgnik on kohtule esitatud aruannetes näidanud enda sissetulekuid iga-aastaselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast oluliselt väiksemas ulatuses. Kohus kuulas 16.04.2019 ära võlgniku, võlgnik andis vande PankrS § 175 lg 4 alusel. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt töötab võlgnik üksnes osalise tööajaga vähese töötasu eest. Toimiku materjalidest nähtub ka, et 01.06.2014 sai võlgnik pärast isa surma pärandvara. Pärandvara hulka kuulusid neli korteriomandit XXX, sõiduauto ja paat. Võlgnik esitas notarile avalduse pärandist loobumiseks. Pärandvara võtsid vastu võlgniku alaealised lapsed V R ja D R , mille kohta väljastati 19.05.2015 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Võlgnik on kohtule selgitanud, et loobus pärandist, kuna notar on temale öelnud, et pärandist tuleb loobuda. Kohus nimetatud asjaolu usaldusväärseks ei pea. Kohus nõustub, et notar võis anda võlgnikule selgitusi, kuid pärandist loobumine sai siiski toimuda vaid võlgniku enda soovil. Kohus nõustub võlausaldaja AS-i SEB Pank seisukohaga, et võlgnik on tahtlikult vähendanud oma vara mahtu, esitades notarile avalduse pärandist loobumiseks, millega takistas oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus leiab, et võlgnik oli oma teo tagajärgedest teadlik. PankrS § 173 lg 1 sätestab expressis verbis, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 kohaselt ei tohi tulusid ja sissetulekut varjata. PankrS § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel saadud väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Kohus on juba pankrotimenetluse lõpetamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi, samuti on võlgnik kinnitanud kohtule, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, kuid kahetsusväärselt jättis need siiski täitmata. Õiged ei ole ka võlgniku väited, et ta on andnud endast parima võlausaldajate nõuete vähendamiseks. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on saanud kohtult loa alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks, s.o nõusoleku saamiseks pärandina saadud korteri võõrandamiseks. Pärandina saadud korteritest üks müüdi hinnanaga 9 000.00 eurot, nimetatud summa maksti võlausaldajale AS SEB Pank osalise võlgnevuse katteks. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades käesoleval juhul tegemist sisuliselt laste arvelt võlgniku kohustuste osalise täitmisega. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Käesoleval juhul on võlgnik näidanud kohtule sissetulekuid alla miinimummäära ning üksnes passiivselt oodanud 5 aasta möödumist menetluse alustamisest. Kohus nõustub AS-i SEB Pank seisukohaga, et võlgniku toimingud kogu menetluse kestel on olnud suunatud eelkõige laste isalt ja vanaemalt lastele elatise saamiseks. Nimetatud võlgniku tegevus kohustustest vabastamise menetlusse ei puutu. Võlgnik on töövõimeline ning tal on olemas haridus müüja erialal, seega oskused, millega oleks võimalik mõistlikult tulu teenida ja võlausaldajate nõudeid täita. Ka menetluse kestel omandatud oskustega, s.o koka abi, oleks võimalik mõistlikult tulu teenida ja võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnik on aga tööle asunud alles aastal 2017 ning vaid osalise tööajaga. Kohtu hinnangul on võlgniku tegevus kohustustest vabastamise menetluses pigem seotud sooviga pankrotimenetluse võlausaldajate nõudeid mitte täita kui tegeliku tulutoova tegevuse võimaluste puudumisega. Ka võlausaldajaga AS SEB Pank sõlmitud kokkuleppest tasuda võlgnevusest 22 750.00 eurot, võlgnik loobus. Võlausaldaja oli sunnitud algatama kohtumenetluse pärijate vastu, et rahuldada oma nõude pärandvara arvelt (tsiviilasi 2-18-5433).

Ka tsiviilasjas 2-18-5433 kompromissi sõlmimisest võlgnik loobus. Võlgniku selgitused, et ta on soovinud ja soovib võlausaldajate nõuete rahuldamist, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes viieaastase tähtaja möödumise ootamist. Kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on tahtlikult vähendanud oma vara mahtu, esitades notarile avalduse pärandist loobumiseks, ning on süüliselt jätnud oma kohustused olulises osas täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda, ei nõudnud kohus võlgnikult menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Võlausaldajatel lepingulisi esindajaid ei olnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mida peab kohus kindlaks määrama. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.