Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Edasikaebamise kord
Viru Maakohus Kaire Pullerits 03. veebruar 2020, Jõhvi kohtumaja 2-19-19929 AS PlusPlus Capital hagi N. Š. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn, 10115) Hageja esindaja: Tarvo Ilves, e-post xxx Kostja: N. Š., ik xxxxxxxxxxx, hagis märgitud elukoht xxx xx-xx xxx linn xxx vald xxx e-post xxx Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest
Menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagi N. Š. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Menetlusosalised esitasid 03.02.2020 maakohtule allkirjastatud kompromissi, et lõpetada tsiviilasja 2-19-19929 menetluse kompromissiga. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud kompromisstingimustes ning taotlenud kohtul poolte kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa AS PlusPlus Capital uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest so 1⁄2 riigilõivust 37,50 eurot jääb kostja kanda. Pooled on TsMS § 168 lg 3 tulenevalt kokku leppinud, et lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-19929 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2(3)
Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest so 1⁄2 riigilõivust 37,50 eurot jääb kostja kanda. Pooled on TsMS § 168 lg 3 tulenevalt kokku leppinud, et lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivu 37,50 eurot AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) arvelduskontole nr EE082200221053320710 Swedbank. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 37,50 eurot hageja arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.