Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda.
4.Mõista XX-lt välja AS Postimees Grupp kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 091 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda AS-ile Postimees Grupp alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista XX-lt välja Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 750 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt lisatud makseinfole. Riigilõivu
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-11121 tasumisega viivitamisel tuleb XX-l tasuda Eesti Vabariigile VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates riigilõivu tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Keelduda asja materjalide juurde lisamast apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid ning tagastada need hagejale.
7.Jätta rahuldamata XX taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.XX (hageja) esitas 24.07.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse AS Eesti Meedia (praeguse ärinimega AS Postimees Grupp) (edaspidi kostja) vastu mittevaralise kahju nõudes. 17.08.2018 edastas Tartu Maakohus hagiavalduse kohtualluvuse korras menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja nõuab kostjalt 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.
3.Hageja väitel on ajalehes Postimees 02.03.2017 artiklis avaldatud hageja suhtes ebaõigeid au teotavaid faktiväiteid. Hageja väitel ei ole artiklis toodud süütegusid toimunud. Hagejale ei ole tehtud oraalseksi. Hageja ei ole kedagi enda büroos pildistanud. Hageja ei ole kedagi raha, sigarettide ja alkoholiga meelitanud. Hageja ei ole kutsunud lapsi autosuvilasse alkoholi tarbima ega pakkunud sigarette. Kedagi ei ole sõidutatud Tahkuranna või Audru metsa. Hageja pole kedagi käskinud alasti magada ega kutsunud kaissu. Hageja ei ole teinud öösel lastest alasti pilte. Ei ole käidud Pärnumaa metsade vahel ega tehtud koledaid tegusid. Politsei ei ole leidnud arvutist ja mälupulkadelt „hunnikute viisi“ alasti laste pilte.
4.Artiklite ajendiks on olnud jõustunud kohtuotsus, kuid artiklites avaldatu ei põhine kohtuotsusel. Hageja väitel on avaldatuga rikutud hageja inimväärikust, kodu ja eraelu puutumatust, sõnumi saladust, au ja head nime.
5.Hageja poole pole enne artikli avaldamist pöördutud vastulause saamiseks. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata.
7.Kostja väitel on kõik artiklis avaldatud väited hageja kuritegude kohta õiged ja on kohtu poolt kriminaalasjas X-XX-XXXX tehtud kohtuotsusega tuvastatud. Kohus tuvastas, et hageja on toime pannud vähemalt 11-nes episoodis noorema kui 14-aastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo. Hageja mõjutas nooremaid kui 18-aastaseid isikuid modellina üles astuma pornograafilistes või erootilistes teostes, loodes alaealistega usalduslikud suhted, veetes nendega aega, ostes neile asju ja andnud raha, mistõttu võimaldasid kannatanud endid alasti erinevates kohtades ja poosides pildistada. Hageja pani kuriteod toime kavatsetult, seades endale eesmärgiks lapseealistega suguühtesse astumise. Hagejal on tuvastatud seksuaalsuunitlushäire pedofiilia.
8.Tahkuranna või Audru metsa sõidutamise fakt, isegi kui see faktiväide oleks ebaõige, ei saaks hageja au teotada. Faktiväitena ei saa käsitleda hageja poolt esile toodut: „Ei ole käidud
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-11121 Pärnumaa metsade vahel ega tehtud koledaid tegusid.“ Artikli avaldamiseks esines õigustatud huvi. Kostja on järginud ajakirjanduseetikat ja kontrollikohustust. Artikkel põhineb jõustunud kohtuotsusel, mis sündis võistlevast kohtumenetlusest, kus pooltel (Eesti Vabariigil ja hr. X-l) oli võrdne võimalus oma õiguspositsioone kaitsta. Artikli avaldamisel on kontrollitud informatsiooni tõestust ja allikate usaldusväärsust. Artikli avaldamisel küsis ajakirjanik kommentaari ka riiklikku süüdistust esindanud prokurörilt. Arvestades asjaolu, et artikli avaldamine oli kantud olulisest avalikust huvist, oli põhjendatud ka teatud ajakirjanduslike kujundite kasutamine. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlust ei ole selles, et ajalehe Postimees 02.03.2017 (hageja poolt esitatud artiklil kuupäev 01.03.2017, tl 2-3) artiklis „Pedofiilid pilastasid Pärnumaa metsade vahel“ (edaspidi artikkel) on hageja suhtes avaldatud järgmised faktiväited: Hagejale on tehtud oraalseksi; Hageja on enda büroos alaealisi pildistanud. Hageja on alaealisi meelitanud raha, sigarettide ja alkoholiga; Hageja on kutsunud lapsi autosuvilasse alkoholi tarbima ja neile pakkunud sigarette; Hageja on alaealisi sõidutanud Tahkuranna või Audru metsa; Hageja on alaealisi käskinud alasti magada ja kutsunud kaissu; Hageja on teinud öösel lastest alasti pilte; Politsei on leidnud hageja arvutist ja mälupulkadelt „hunnikute viisi“ alasti laste pilte. Vaidlust ei ole ka selle üle, et eelpoolnimetatud faktiväited on hageja suhtes negatiivse sisuga.
10.Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle: Kas hageja poolt esile toodud faktiväited on ebaõiged; Kas artiklis toodud faktiväide selle kohta, et hageja on alaealisi sõidutanud Tahkuranna või Audru metsa, on hageja au teotav; Kas artiklis toodud lause „Puudutamised, sündmatud kommentaarid ja alasti massaažid saunas kasvasid nädalatega aina koletumateks tegudeks autosuvilas Pärnumaa metsade vahel.“ sisaldab faktiväidet; Kas kostja oleks pidanud hageja enne artikli avaldamist ära kuulama.
11.Kohus leiab, et ühtegi ebaõiget faktiväidet hageja suhtes avaldatud ei ole. Hageja on sidunud hageja inimväärikuse, kodu ja eraelu puutumatuse, sõnumisaladuse, au ja hea nime rikkumise samuti avaldatud faktiväidetega, mistõttu kohus ei tuvasta käesolevas asjas hageja inimväärikuse, kodu- ja eraelu puutumatuse ning au ja hea nime rikkumist. Sõnumisaladuse rikkumine seoses kostja poolt avaldatud artikliga jääb kohtule arusaamatuks, hageja ei ole seda vaatamata kohtu poolsele tähelepanu juhtimisele kohtule selgitanud.
12.Kuna kohus ei tuvasta, et tegemist oleks ühegi hageja isikliku õiguse rikkumisega, ei saa kohus rahuldada hageja nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja apellatsioonkaebus
13.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, milles hagi jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kriminaalasjas tehtud otsusega tuvastatu ebaõige, valesüüdistuse esitas hageja kohta politseinik, kes ise on kuritegude eest uurimise all. Kostja poolt avaldatud artikkel sisaldab väljamõeldisi, mida kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei kajasta. Artiklis sisalduvad andmed saadi lubamatut tõendit kasutades, sest kriminaalasja menetlus oli kinnine ja seal tehtud kohtuotsus ei saanud olla avalik. Maakohtu otsuses ei ole arvestatud, et vaidlustatud faktiväited, mis avaldati artiklis, ei ole kajastatud kohtuotsuses. Kriminaalasjas saadi tõendid hageja vastu piinamise ja ähvardamistega, loodi kunstlikke tõendeid. Uurijat on tõendite varjamise ja fabritseerimise eest karistatud. Hageja palub kuulutada menetlus kinniseks.
Vastus apellatsioonkaebusele
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-11121 15.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
17.Asja materjalidest nähtub, et kostja poolt avaldati 01.03.2017 väljaandes Pärnu Postimees ja 02.03.2017 väljaandes Postimees samasisulised artiklid (edaspidi artikkel), milles avaldatud väited hageja kohta on hageja kahju nõude aluseks. Kostja väidete järgi tuginevad avaldatud väited kriminaalasjas nr X-XX-XXXX 06.06.2016 tehtud lahendile.
18.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolud on ebaõiged, kuna asja lahendamisel kasutati kunstlikult loodud tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja artiklis sisalduv tugineb jõustunud kohtuotsusele ei saa kostjale ette heita kohtuotsusega kooskõlas olevate väidete avaldamist.
19.TsMS § 229 lg 1 järgi tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks mh dokumentaalne tõend. TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumendid ja kohtulahendid teistes kohtuasjades. Seega sai kostja avaldatud väidete tõendamiseks kriminaalasjas tehtud lahendile tugineda. Kriminaalmenetluses antud ütlused on dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14, p 9). Seega on ka kohtuotsuses viited kannatanud ütlustele täiendavateks dokumentaalseteks tõenditeks. Ringkonnakohus toob esile, et tsiviilasja lahendav kohus ei ole küll seotud kriminaalasja menetluses tehtud otsustes tuvastatuga, kuid sellised otsused on kasutatavad dokumentaalse tõendina, mida kohus peab hindama koos teiste asjas kogutud tõenditega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 25; 19. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-04, p 30). Selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber kriminaalasja otsuses tuvastatut, hageja maakohtus ei esitanud. 20.Hageja väidab apellatsioonkaebuses seda, et kostja sai ebaseaduslikult kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse, sest kriminaalasja arutamine oli kuulutatud kinniseks. Hageja on seetõttu seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole võimalik tugineda kriminaalasjas tehtud kohtuotsusele. Selle hageja seisukohaga ringkonnakohus nõustuda ei saa. Kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, lg 3 järgi, kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa, lg 4 järgi kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab teavet, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, avalikustab kohus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa. Asja materjalidele lisatud Pärnu Maakohtu 06.06.2016 kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud otsuses puudub viide selle kohta, et maakohus oleks piiranud eeltoodud sätete alusel jõustunud kohtuotsuse täies ulatuses avaldamise. Seetõttu ei saa nõustuda hageja väitega, et viidatud kohtuotsuse sai kostja oma valdusesse ebaseaduslikult. Nõustuda ei saa ka sellega, et nimetatud jõustunud kohtuotsuse näol on tegemist käesolevas asjas lubamatu tõendiga. TsMS § 238 lg 3 p 1 järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Kuivõrd asjas ei ole
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-11121 tõendatud, et kostja sai kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud 06.06.2016 lahendi kuriteoga või põhiõiguste rikkumisega, siis ei ole tegemist lubamatu tõendiga.
21.Hageja on käesolevas asjas väljendanud, et kriminaalasjas tehtud otsus ei sisalda osaliselt selliseid väiteid, mida kostja artiklis avaldas. Apellatsioonimenetluses leiab hageja, et valesti on artiklis avaldatud järgmised väited: Hagejale on tehtud oraalseksi; hageja on enda büroos alaealisi pildistanud, politsei on leidnud hageja arvutist ja mälupulkadelt „hunnikute viisi“ alasti laste pilte, hagejat on rahuldatud suu ja käega. 21.Nõustuda ei saa ringkonnakohtu arvates hageja seisukohaga, et kriminaalasjas tehtud otsusega ei ole tuvastatud, et: „Politsei on leidnud hageja arvutist ja mälupulkadelt „hunnikute viisi“ alasti laste pilte“. Kriminaalasjas tehtud otsuses (kriminaalasja otsus lk 54 pöördel ja 55) on esile toodud erinevad episoodid nii hageja arvutist kui mälupulgalt alaealiste laste alastipiltide leidmise kohta. Maakohus on käesolevas asjas tehtud otsuses (otsuse p 25) põhjendanud, miks ta leiab, et artiklis esitatud väide ei ole ebaõige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et selles osas puudub alus maakohtu otsust korrigeerida.
22.Õige on hageja väide, et kriminaalasjas tehtud otsusega ei ole tuvastatud, et hageja pildistas alasti alaealisi oma büroos ning selle on maakohus käesolevas asjas tehtud otsuses ka esile toonud (otsuse p-d 20 ja 22). Samas leidis maakohus, et piltide (fotode) tegemise asukohas eksimine artiklis ei ole hageja au eraldiseisvalt teotav.
23.Õige on ka hageja väide, et kriminaalasjas tehtud maakohtu otsusega ei ole tuvastatud hagejale oraalseksi tegemine. Maakohus on käesolevas asjas tehtud otsuses (otsuse p 19) tsiteerinud kriminaalasjas tehtud lahendis tuvastatut ning seal viidatud kannatanu ülekuulamise protokolli, kuid sealt nähtub, et hageja ise tegi oraalseksi alaealisele, mitte temale ei tehtud. Lisaks on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei andnud hinnangut artiklis esitatud väite, et hagejat rahuldati nii suu kui käega, tõele vastavuse kohta. Ringkonnakohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid asub seisukohale, et tõendamata on kostja artiklis avaldatu, et hagejat rahuldati suuga ja käega. Kriminaalasja otsusest nähtuvalt hageja küll küsis alaealistelt suudlusi ja oraalvahekorda enda suhtes, kuid kuriteod jäid täide viimata, kuna alaealised keeldusid (näiteks episoodid 2, 3, 4, 5; kriminaalasja otsuse lk 27, 28, 29).
24.Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused kostja avaldatud väited on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt avaldatud väited (artikli kontekstist eraldivõetuna) teotavad hageja au (VÕS § 1046), kuivõrd need võimaldavad anda hageja tegevusele negatiivset hinnangut.
25.Au teotavate väidete (andmete) avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Eeltoodust nähtub, et osad kostja avaldatud artiklis sisalduvad väited ei vastanud tegelikkusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et artiklis avaldati andmeid, milliste teadasaamise vastu on avalikkuse huvi õigustatud. Samas peavad need andmed olema enne avaldamist kontrollitud põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Käesoleval juhul oli kostja avaldatud andmete aluseks jõustunud kohtuotsus, kuid hoolimata sellest avaldas kostja artiklis andmeid, mida jõustunud kohtuotsusega tuvastatud ei olnud. Seega ei kontrollinud kostja piisavalt artiklis avaldatu vastavust temal olemasoleva kohtuotsusega. Seetõttu oli ebaõigete andmete avaldamine kostja poolt õigusvastane.
26.Siiski leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas puudub alus kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Ringkonnakohus toob esile, et mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet,
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-11121 kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
27.Kuigi asjas on tuvastatud, et osad kostja avaldatud andmed hageja kohta ei vastanud tegelikkusele, tuleb arvestada ka järgmist. Kriminaalasjas tehtud otsusega on tõendatud, et hageja tegi korduvalt alasti alaealistest pilte erinevates kohtades looduses ja oma autosuvilas, sh mõjutas, luues enne alaealistega usaldusliku suhte, veetis nendega aega, ostis toitu, alkoholi ja suitsu ning andis raha, erinevaid alaealisi vanuses 10-15 aastat üles astuma erootilistes ja pornograafilistes teostes (kriminaalasja episoodid 47-60, kriminaalasja otsus lk 48-52). Kriminaalasjas tehtud otsusega on tuvastatud hageja ja lapseealise vahel anaalne vahekord (episood 28, kriminaalasja otsus lk 41) ning hageja poolt käega sooritatud sugulise iseloomuga tegude toimepanemine lapseealiste suhtes (näiteks episoodid 23, 26, 27, 29, 30, 31,32) kriminaalasja otsuse lk 38, 39, 40, 41, 42). Lisaks on tuvastatud, et alasti alaealised tegid alasti hagejale hageja pakutud raha eest jalgadega massaaži (näiteks kriminaalasjas esiletoodud episoodid 24, 25, kriminaalasja otsuse lk 38-39).
28.Ringkonnakohus toob esile, et selleks, et hinnata, kas kostja avaldatud ebaõiged andmed riivavad käesoleval juhul hageja head nime ja au tuleb arvestada käesoleva asjaolusid kogumis, sh kostja poolt avaldatud artiklis esitatud ebaõigete andmete konteksti võrrelduna teiste artiklis esitatud tõeste andmetega. Arvestades artikli sisu, milles esitatud väited tuginevad suures osas kriminaalasjas tehtud otsusele ning millega hageja tunnistati süüdi erinevate kuritegude toimepanemises, siis tuleb asuda ringkonnakohtu arvates seisukohale, et hageja kohta avaldatud ebaõiged väited ei riiva võrrelduna muude vaidlustamata väidetega hageja au sellisel määral, mis annaks alust kaaluda kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmist. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et lõppjärelduses jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
29.Hageja esitas apellatsioonkaebusele täiendavad tõendid. Kuna tõendid on esitatud hilinenult, tuleb nende asja materjalide juurde võtmisest keelduda TsMS § 652 lg 4 alusel. Asjaolu tõttu, et maakohus hindas asjas esitatud väiteid ja tõendeid hageja kahjuks, ei anna alust apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks. Kohus tagastab hagejale esitatud tõendid.
30.Hageja esitas taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, põhjendades seda kannatanuks sunnitute elu ja tervise kaitsega. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Asjas on tõenditeks eelkõige kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsus ning kostja avaldatud artiklid, mis on avalikult kättesaadavad. Asjas puuduvad muud tõendid, mille kaudu oleks võimalik kriminaalasjas kannatanuid identifitseerida. Seetõttu puudub alus menetluse kinniseks kuulutamiseks. 31.Tallinna Ringkonnakohus andis hagejale 04.12.2019 menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, tuleb hagejal tasuda riigilõiv riigituludesse TsMS § 190 lg 2 alusel Menetluskulude jaotus
32.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud summa 1 091 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus esindamise eest 119,89 eurot tund ja õigusteenuse osutamisel tehtud toimingud on põhjendatud. Vastavalt kostja taotlusele, tuleb hagejal menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.