T P ́i hagi AS Eesti Meedia vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
20 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T P (isikukood xxx), viibimiskoht xxx Kostja: AS Postimees Grupp (endise ärinimega AS Eesti Meedia (registrikood 10184643), lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta T P ́i hagi AS Eesti Meedia (kehtiva ärinimega AS Postimees Grupp) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1958 eurot.
2.3.Mõista T Pilt (isikukood xxx) AS Postimees Grupp (endise ärinimega AS Eesti Meedia) (registrikood 10184643) kasuks välja 1958 eurot.
2.4.Kohustada T Pi (isikukood xxx) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt AS Postimees Grupp (endise ärinimega AS Eesti Meedia) (registrikood 10184643) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Mõista T P`ilt (isikukood xxx) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulud, mille kandmiselt oli hageja vabastatud, so 750 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt lisatud makseinfole. Nõude
2-18-11121 tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Saata kohtuotsus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 3 täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jätta tähelepanuta hageja 21.08.2019 menetlusdokumendis esitatud väited, välja arvatud menetluskulude osas.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja seisukohad
1.T P (hageja) esitas 24.07.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse AS Eesti Meedia (praeguse ärinimega AS Postimees Grupp) (edaspidi kostja) vastu mittevaralise kahju nõudes. 17.08.2018 edastas Tartu Maakohus hagiavalduse kohtualluvuse korras menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja nõuab kostjalt 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.
3.Hageja väitel on ajalehes Postimees xxx artiklis avaldatud hageja suhtes ebaõigeid au teotavaid faktiväiteid. Hageja väitel ei ole artiklis toodud süütegusid toimunud. Hagejale ei ole tehtud oraalseksi. Hageja ei ole kedagi enda büroos pildistanud. Hageja ei ole kedagi raha, sigarettide ja alkoholiga meelitanud. Hageja ei ole kutsunud lapsi autosuvilasse alkoholi tarbima ega pakkunud sigarette. Kedagi ei ole sõidutatud xxx või xxx metsa. Hageja pole kedagi käskinud alasti magada ega kutsunud kaissu. Hageja ei ole teinud öösel lastest alasti pilte. Ei ole käidud xxx metsade vahel ega tehtud koledaid tegusid. Politsei ei ole leidnud arvutist ja mälupulkadelt „hunnikute viisi“ alasti lastepilte.
4.Artiklite ajendiks on olnud jõustunud kohtuotsus, kuid artiklites avaldatu ei põhine kohtuotsusel. Hageja väitel on avaldatuga rikutud hageja inimväärikust, kodu ja eraelu puutumatust, sõnumi saladust, au ja head nime.
5.Hageja poole pole enne artikli avaldamist pöördutud vastulause saamiseks. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ning jätta hagi rahuldamata.
7.Kostja väitel on kõik artiklis avaldatud väited hageja kuritegude kohta õiged ja on kohtu poolt kriminaalasjas 1-15-8374 tehtud kohtuotsusega tuvastatud. Kohus tuvastas, et hageja on toime pannud vähemalt 11-nes episoodis noorema kui 14-aastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo. Hageja mõjutas nooremaid kui 18-aastaseid isikuid modellina üles astuma pornograafilistes või erootilistes teostes, loodes alaealistega usalduslikud suhted, veetes nendega aega, ostes neile asju ja andnud raha, mistõttu võimaldasid kannatanud endid alasti erinevates kohtades ja poosides pildistada. Hageja pani kuriteod toime kavatsetult, seades endale eesmärgiks lapseealistega suguühtesse astumise. Hagejal on tuvastatud xxx.
2 (7)
2-18-11121
8.xxx või xxx metsa sõidutamise fakt, isegi kui see faktiväide oleks ebaõige, ei saaks hageja au teotada.
9.Faktiväitena ei saa käsitleda hageja poolt esile toodut: „Ei ole käidud xxx metsade vahel ega tehtud koledaid tegusid.“
10.Artikli avaldamiseks esines õigustatud huvi. Kostja on järginud ajakirjanduseetikat ja kontrollikohustust. Artiklis ei avaldata hageja kohta süüdistusi, mille puhul oleks kostjal EAEK p-st 5.1 tulenev kohustus pakkuda hagejale kommentaari võimalust. Artikkel põhineb jõustunud kohtuotsusel, mis sündis võistlevast kohtumenetlusest, kus pooltel (Eesti Vabariigil ja hr. Pil) oli võrdne võimalus oma õiguspositsioone kaitsta. 11. Artikli avaldamisel on kontrollitud informatsiooni tõestust ja allikate usaldusväärsust. Artikli avaldamisel küsis ajakirjanik kommentaari ka riiklikku süüdistust esindanud prokurörilt.
12.Arvestades asjaolu, et artikli avaldamine oli kantud olulisest avalikust huvist, oli põhjendatud ka teatud ajakirjanduslike kujundite kasutamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
14.Hageja leiab, et kostja on ajalehe Postimees xxx artiklis avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
15.Vaidlust ei ole selles, et ajalehe Postimees xxx (hageja poolt esitatud artiklil kuupäev xxx, tl 2-3) artiklis „xxx“ (edaspidi Artikkel) on hageja suhtes avaldatud järgmised faktiväited: Hagejale on tehtud oraalseksi; Hageja on enda büroos alaealisi pildistanud. Hageja on alaealisi meelitanud raha, sigarettide ja alkoholiga; Hageja on kutsunud lapsi autosuvilasse alkoholi tarbima ja neile pakkunud sigarette; Hageja on alaealisi sõidutanud xxx või xxx metsa; Hageja on alaealisi käskinud alasti magada ja kutsunud kaissu; Hageja on teinud öösel lastest alasti pilte; Politsei on leidnud hageja arvutist ja mälupulkadelt „hunnikute viisi“ alasti lastepilte. Vaidlust ei ole ka selle üle, et eelpoolnimetatud faktiväited on hageja suhtes negatiivse sisuga.
16.Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle: Kas hageja poolt esile toodud faktiväited on ebaõiged; Kas Artiklis toodud faktiväide selle kohta, et hageja on alaealisi sõidutanud xxx või xxx metsa, on hageja au teotav; Kas Artiklis toodud lause „Puudutamised, sündmatud kommentaarid ja alasti massaažid saunas kasvasid nädalatega aina koletumateks tegudeks autosuvilas xxx metsade vahel.“ sisaldab faktiväidet; Kas kostja oleks pidanud hageja enne Artikli avaldamist ära kuulama.
3 (7)
2-18-11121
17.Kohtu hinnangul sisaldab Artiklis toodud lause „Puudutamised, sündmatud kommentaarid ja alasti massaažid saunas kasvasid nädalatega aina koletumateks tegudeks autosuvilas xxx metsade vahel.“ faktiväidet selle kohta, et hageja on teinud xxx metsade vahel koledaid tegusid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). Mingite tegude tegemine või mitte tegemine on kontrollitav. Artiklist tervikuna nähtub, et selliste koledate tegude all mõistetakse hageja poolt alaealiste ja lapseealiste suhtes seksuaalkuritegude toimepanemist. Seega peab käesolevas asjas kostja tõendama, et hageja poolt seksuaalkuritegude toimepanemine on tõene väide.
18.Kohus leiab, et kostja on tõendanud nii eelpooltoodud väite kui ka ülejäänud faktiväidete õigsuse. Hageja poolt seksuaalkuritegude toimepanemise väite õigsus on tõendatud Pärnu Maakohtu 06.06.2016 kriminaalasjas nr 1-15-8374 tehtud jõustunud otsusega. Kohtuotsuse lk 68 on kohus märkinud, et „xxx.“ (tl 45-81). Seega on kohtu hinnangul Artiklis esitatud väide, et hageja on pannud toime koledaid tegusid, tõene väide.
19.06.06.2016 kohtuotsuse leheküljel 34 on märgitud: „xxx“. (tl 45-81). Seega on tõendatud faktiväide ka selle kohta, et hagejale on tehtud oraalseksi.
20.Hageja poolt alaealistest piltide tegemise kohta on 06.06.2016 kohtuotsuses lk 22 märgitud järgmist: „xxx.“. 06.06.2016 kohtuotsuse lk 24 on kohus märkinud, et „xxx.“ Lk 48 on märgitud „xxx.“ Lk 64 on kohus hinnanud usaldusväärseks kannatanute ütlused, sealhulgas ütlused selle kohta „xxx.“. Lk 51 on märgitud „xxx.“ (tl 45-81). Viiteid selle kohta, et hageja on teinud alaealistest pilte nii autosuvilas kui ka rannas, leidub antud kohtuotsuses veelgi. Seejuures on kohtuotsusega mitmel juhul tuvastatud, et hageja tegi lastest pilte ka öösel. Samuti on kohtuotsuses hulgaliselt tuvastatud asjaolusid selle kohta, et hageja on alaealisi, sealhulgas lapseealisi meelitanud raha, alkoholi ja sigarettidega. Seega on tõendatud faktiväide selle kohta, et hageja on alaealisi pildistanud, sealhulgas on teinud alasti lastest pilte kui nad on maganud. Lisaks on tõendatud faktiväited selle kohta, et hageja on alaealisi meelitanud raha, sigarettide ja alkoholiga.
21.Kohtu hinnangul ei ole Artiklis esitatud faktiväidet selle kohta, et hageja on kutsunud lapsi autosuvilasse alkoholi tarbima ja neile pakkunud sigarette, vaid Artiklis on juttu noortest, keda hageja kutsus endaga kaasa alkoholi tarbima ja pakkus sigarette (tl 2-3). Faktiväide, et hageja on alaealistele alkoholi ja suitsu pakkunud on 06.06.2016 kohtuotsusega tõendatud.
22.Kohtule esitatud 17.06.2008 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-07-11992 tehtud otsuse kohaselt on hageja mõistetud süüdi selles, et hageja hoidis 2002.a enda töökohas pildimaterjali, millel oli talletatud pornograafilistes situatsioonides lapseealistest isikutets tehtud pildid. (tl 105-106). Antud tõend tõendab asjaolu, et hageja hoidis oma töökohas alaealistest tehtud pilte, kuid mitte seda, et hageja oleks neid pilte teinud oma töökohas. Pärnu Maakohtu poolt 06.06.2016 kriminaalasjas nr 1-15-8374 tehtud otsuse kohaselt on tõendatud korduvalt piltide tegemine xxx külas, mere ääres ja autosuvilas, kuid mitte hageja töökohas (tl 45-80). Seega ei ole tõendatud hageja töökohas piltide tegemise väite õigsus. Samas ei ole kohtu hinnangul piltide tegemise asukoht eraldiseisvalt hageja au teotav. Seega ei saa sellest tulenevalt järeldada, et hageja isiklikke õigusi oleks rikutud.
23.06.06.2016 kohtuotsuses lk 28 on märgitud järgmist: „xxx.“. 06.06.2016 kohtuotsuse lk 31 on märgitud: „xxx.“ 06.06.2016 kohtuotsuse lk 32 on märgitud: „xxx.“. Lk 48 on märgitud: „xxx.“ (tl 45-81). Viiteid selle kohta, et hageja on alaealisi
4 (7)
2-18-11121 meelitanud raha, sigarettide ja alkoholiga, leidub antud kohtuotsuses veelgi. Hageja mõjutas nooremaid kui 18-aastaseid isikuid modellina üles astuma pornograafilistes või erootilistes teostes, loodes alaealistega usalduslikud suhted, veetes nendega aega, ostes neile asju ja andnud raha, mistõttu võimaldasid kannatanud endid alasti erinevates kohtades ja poosides pildistada. Lisaks meelitas hageja alaealisi raha eest osutama hagejale sugulise iseloomuga tegusid. 24. 06.06.2016 kohtuotsuses on lk 41 hagejale esitatud süüdistuse märgitud, et T P oli „xxx.“ Lk 43 on kohus märkinud, et „xxx.“ Lk 45 on märgitud: „xxx (II kd. t.l. 42). xxx.“ Lk 20 märgitud, et „xxx.“ (tl 45-81). Viiteid selle kohta, et hageja on sõidutanud alaealisi xxx, käskinud alaealisi alasti magada ja kutsunud kaissu, leidub antud kohtuotsuses veelgi, mistõttu on tõendatud faktiväited selle kohta, et hageja on alaealisi sõidutanud xxx või xxx metsa ning hageja on alaealisi käskinud alasti magada ja kutsunud kaissu.
25.06.06.2016 kohtuotsuse lk 55 on märgitud, et „xxx.“ (tl 45-81). Seega on õige faktiväide ka selle kohta, et politsei on leidnud hageja arvutist ja mälupulkadelt väga suurel hulgal („hunnikute viisi“) alasti lastepilte.
26.VÕS 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kuna kohus ei tuvastanud ühtegi ebaõiget faktiväidet, ei pea kohus tulenevalt VÕS 1047 lg-st 3 hindama, kas kostjal oli faktiväidete avaldamiseks õigustatud huvi ja kas kostja kontrollis andmeid piisava põhjalikkusega. Seetõttu ei oma tähtsust hageja väide selle kohta, et kostja oleks hagejalt pidanud küsima selgitust enne Artikli avaldamist.
27.Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõigete faktiväidete avaldamine ning hageja inimväärikuse, kodu ja eraelu puutumatuse, sõnumisaladuse, au ja hea nime rikkumine. Kohus leidis eelnevalt, et ühtegi ebaõiget faktiväidet hageja suhtes avaldatud ei ole. Hageja on sidunud hageja inimväärikuse, kodu ja eraelu puutumatuse, sõnumisaladuse, au ja hea nime rikkumise samuti avaldatud faktiväidetega, mistõttu kohus ei tuvasta käesolevas asjas hageja inimväärikuse, kodu- ja eraelu puutumatuse ning au ja hea nime rikkumist. Sõnumisaladuse rikkumine seoses kostja poolt avaldatud Artikliga jääb kohtule arusaamatuks, hageja ei ole seda vaatamata kohtu poolsele tähelepanu juhtimisele kohtule selgitanud.
28.Kuna kohus ei tuvasta, et tegemist oleks ühegi hageja isikliku õiguse rikkumisega, ei saa kohus rahuldada hageja nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja 21.08.2019 menetlusdokument
29.Hageja esitas 21.08.2019 menetlusdokumendi, milles lisaks menetluskulude osas seisukoha esitamisele esitas ka asjas sisulisi seisukohti ja vastuväiteid. Kohus ei saa käesolevas menetlusstaadiumis hageja täiendavate seisukohtadega ega vastuväidetega arvestada. Kohus määras lõplike seisukohtade esitamiseks hagejale tähtajaks 03.07.2019. Kohus andis 06.08.2019 kirjaga pooltele teada kohtulahendi tegemise kuupäeva. Sellega lõpetas kohus asja sisulise arutamise. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Pärast asja arutamise lõpetamist ei näe seadus ette võimalust enam seisukohti esitada. Seetõttu jätab kohus hageja 21.08.2019 seisukohad ja vastuväited tähelepanuta, välja arvatud menetluskulude osas.
5 (7)
2-18-11121 Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 1958 eurot (käibemaksuta). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud. Kohtu hinnangul on kostja poolt märgitud menetlustoimingud põhjendatud: 06.02.2019 hagiavalduse, selle lisade ja hagi täpsustavate materjalide analüüs, täiendavate materjalide otsimine, kostja vastuse koostamine 5,9 tunni ulatuses; kostja vastuse koostamine kokku 3,7 tunni ulatuses; kostja lõplike seisukohtade koostamine 3,3 tunni ulatuses; 02.07.2019 seisukoha koostamine hageja 13.06.2019 menetlusdokumendi suhtes 1,1 tunni ulatuses ning 06.08.2019 - tutvumine kohtu 06.08.2019 kirjaga 0,1 tunni ulatuses.
32.Kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on nimetatud 135,03 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades olemasolevat kohtupraktikat, samas käesoleva asja keskmisest madalamat keerukust ning mitte väga suurt mahtu, on kostja poolt märgitud tunnitasumäär põhjendatud.
33.Arvestades eeltoodut on kostja lepingulise esindaja kuluks ja seega ka kostja menetluskuluks 1958 eurot (käibemaksu ei lisandu).
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni
6 (7)
tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-18-11121 menetluskuludelt viivist
35.Hagejale anti 17.01.2019 kohtumäärusega menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumise kohustusest summas 750 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista hagejale antud menetlusabi summas 750 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.