nendeHageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja P M Kostja: A T (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A Ti vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-24-143162 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1839,75 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 08.04.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.04.2025 (täiendatud 29.04.2025) Harju Maakohtule hagi A Ti vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 24.04.2025 (täiendatud 29.04.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt XXX AS ja kostja A Ti vahel 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 1418,10 eurot, intresse 226,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 388,59 eurot, võla sissenõudekulu 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1418,10 eurot) alates 25.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kostja ja XXX AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 13.01.2022 krediidilepingu nr xxx krediidilimiidiga 2000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 50,45% aastas: krediidilimiit 2000 eurot, intressimäär 35,40% aastas, viivisemäär 35,40% aastas, tagasimaksete arv 60, maksepäev iga kuu 15. kuupäev.
5.Kostja sai 13.01.2022 krediiti kokku 2000 eurot.
6.Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,10% päeva intressist (nt saadud krediit 2000 x 0,10% = 2 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st 2000 / 60 = 33,33 eurot).
7.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1882,19 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 581,90 eurot, meeldetuletustasude katteks 55 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 7,42 eurot ja intressi katteks 1222,87 eurot. Kostja teostas viimase tagasimakse 01.02.2024.
8.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu edastas krediidiandja 01.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks kuni 15.07.2024. Kostjat hoiatati, et krediidiandja käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.03.2024, 15.04.2024 ja 15.05.2024 maksetega. Esialgne võlausaldaja luges 16.07.2024 seisuga lepingu ülesöelduks, kuivõrd kostja ei likvideerinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
9.Hageja teavitas 01.08.2024 kostjat, et XXX AS (esialgne krediidiandja) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ). 2
2-24-143162
10.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
10.1.põhivõlg 1418,10 eurot (2000-581,90), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 2000 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 581,90 eurot;
10.2.intressid 226,31 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1418,10 eurot intressimääraga 35,40% aastas perioodi 02.02.2024 kuni 15.07.2024 eest;
10.3.sissenõutavaks muutunud viivised 388,59 eurot (põhivõlgnevuselt 1418,10 eurot alates 16.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 24.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 35,40% aastas;
10.4.võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 01.08.2024 kiri 25 eurot; 06.09.2024 kiri 5 eurot; 03.09.2024 kiri 5 eurot.
11.Hagiavalduse kohaselt on 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300 eurot, finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 245 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning Pensionikeskuses (sissetulek 781,74 eurot) avaldatud andmetest. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel järgmistest andmetest: sissetulek 1300 eurot, finantskohustustena arvestati 100 eurot ja majapidamiskuludena 245 eurot. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
12.Kostjale A T on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 06.06.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 20.06.2025) oma vastust esitanud ei ole.
13.Hageja on hagiavalduse punktis 4.10 esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
15.Vastavalt 24.04.2025 (täiendatud 29.04.2025) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt XXX AS ja kostja A Ti vahel 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 1418,10 eurot, intresse 226,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 388,59 eurot, võla sissenõudekulu 35 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1418,10 eurot) alates 25.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Kohus tuvastab, et kostja A T ja XXX AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 13.01.2022 krediidilepingu nr xxx krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 48 jj) ja kostja sai 13.01.2022 krediiti kokku 1938 eurot (dtl 54) ning tegi tagasimakseid kokku 1882,19 eurot (dtl 55-56). Kostja ja XXX AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et XXX AS (esialgne krediidiandja) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ) (dtl 66).
17.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur 3
2-24-143162 Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
18.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
19.VÕS § 403 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 4
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
23.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 4
2-24-143162
24.Hagiavalduse kohaselt on 13.01.2022 sõlmitud krediidilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1300 eurot, finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 245 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning Pensionikeskuses (sissetulek 781,74 eurot) avaldatud andmetest. Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel järgmistest andmetest: sissetulek 1300 eurot, finantskohustustena arvestati 100 eurot ja majapidamiskuludena 245 eurot. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
25.Kohus asus 24.04.2025 ja 29.04.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on küll hagiavalduses märkinud, et laenuandja kontrollis kostja sissetulekut Pensionikeskusest, millest tuvastas kostja sissetulekuna 781,74 eurot, kuid seejuures ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
26.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
27.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
28.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
29.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
30.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
31.Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 25-28), et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 24.04.2025 ja 29.04.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe 5
2-24-143162 krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga hiljemalt 14 päeva jooksul 29.04.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepingulisele esindajale oli 29.04.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 05.05.2025, seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg 19.05.2025. Hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 19.05.2025) ega ka käesoleva otsuse tegemise ajaks kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
32.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
33.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 24.04.2025 ja 29.04.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
37.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.06.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta 6
2-24-143162 ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.